2011. aasta algul valiti Iiris nädala artistiks MTV Iggy blogisse, muuhulgas kirjutati järgmist: “Väga üksikutel artistidel on olemas see "midagi". Kui päris aus olla siis ma ei teadnud enne mida see müstiline “midagi” tähendab, kuni ma kuulasin Iirist. Temas on olemas eklektilisus, innovatsioon, popilik sound ja imearmas imago, mis tähendab vaid seda, et talle on avatud kõik teed saamaks tõeliseks megastaariks”.
2010. aasta Tallinn Music Week festivalilt tuule tiibadesse kogunud ja Skype`i „Go Change The World“ auhinna pälvinud Iiris avaldas täna plaadifirma EMI alt oma esimese ametliku singli, mis kannab nime “Melyse”. Tänasest on singel saadaval ka digitaalses muusikakaupluses iTunes. Loole filmitud muusikavideo rezisööriks on Andzei Matsukevits. Põhjust intervjuuks on olnud juba miljon – proovime Iirisega koos toimunu kiirelt läbi võtta.
Foto: Jelena Rudi
“Kõige alguses proovisime ainult Agoga (Ago Teppand) koostööd teha. Tegime mõned lood valmis, aga need olid siis hoopis teistsugused – mingist rockiteemast kuni polürütmilise metalini. Tollal oli see Ago sürrus tohutult… rohkem sürrim kui praegu. Ja mina, no ma alles nii õppisin seda kõike. Ma ei olnud enne niimoodi arvuti taga muusikat teinud. Mina tahtsin teha alguses kiiksuga rocki ja Ago läks minu visiooniga kaasa, sest ta oli produtsendi rollis. Aga kuidagi arenes see ikka sinna popi ja elektro suunda, sest Ago on ka tegelikult salajane Backstreet Boysi ja Britney Spearsi fänn ning ka mina – enne kui ma hakkasin diibiks ja tohutult karmiks mutiks ning otsustasin, et ei tohi enam seelikut kanda, sest ma hakkan nüüd rocki tegema… no teismeline. Eks meil tulid lihtsalt need kalduvused uuesti välja, Nelly Furtado ja Backstreet Boys, lisaks me oma sürrus juurde ja tuligi välja selline alternatiivpopp,” räägib Iiris kõige algusest.
Karjääri oluline murdepunkt leidis aset kevadel 2010 festivalil Tallinn Music Week. Pärast esinemist Von Krahlis läks sõna liikvele – „Piisas vaid ühest loost, et mind veenda“, lausus Jacob Ehrnrooth plaadifirmast Exogenic. „Eriliselt hea esitus ja suurepärane laulukirjutamisoskus“, lisas Dietmar Schwenger Saksa ajakirjast MusikWoche. Järgnesid kutsed festivalidele nagu Popkomm (Saksamaa), Musiikki & Media (Soome), The Great Escape (Inglismaa), Positivus (Läti) ja Iceland Airwaves (Island). Samas meenub mulle, et kui ma siis KumuÖöl suure õhinaga küsisin miljon küsimust teemal, kuidas läheb, vastas Iiris vaid, et ta ei tea. “Ma tahan lihtsalt muusikat teha,” kõlas tollal ülisiiras kokkuvõte.
“Me olime teinud selleks ajaks kaks aastat proovi ja lugusid. Enne Tallinn Music Weeki läks meil aga ikkagi kole kiireks. Meil oli esiteks uusi lugusid ja me otsustasime, et me proovime uue kavaga – arvasime, et eelmine oli “liiga rock”. Lisaks ütles Mikk (Mikk Simson), et ta võibolla ei saa nii palju osaleda hetkel ning siis olid Kostja (Kostja Tsõbulevski) ja Ago kahekesti laua taga, kus oli kaks arvutit ja hunnik pille ning trumme. Ago mängis veel kitarri ja ukulelet ning Pisi (Johanna Eenma) laulis tausta. See oli meie jaoks hoopis teistsugune setup ning olime üpris üllatunud Skype auhinna võidust. Me ei osanud seda üldse oodata. Mis me sellega peale hakkasime? No me võtsime endale Toomase (Toomas Olljum) mänedžeriks!”
EMI Music Finland talendiskaut Jukka Hynynen märkas Iirist esmakordselt Tamperes festivalil Musiikki & Media: „Iiris on väga eriline artist – tal on olemas oma saund ja ta on laval väga karismaatiline. Ma usun tema rahvusvahelisse edusse.“ Juunis 2011 sõlmisid Iiris ja Ago Teppand oma esimese plaadilepingu.
“Soomest tulid kõige paremad pakkumised ja Soomes oldi kohe väga huvitatud ja nagu… initsiatiivikad. Ja lõpuks see sellega päädis, et EMI alla me sattusime. Eks kõik noored muusikud unistavad, et tahaks ikka major plaadifirma alla saada. Kas just EMI või midagi muud, meil selles suhtes ei olnud tegelikult suurt vahet. Peaasi, et oleks võimalus kõik kuidagi hästi ära teha ja saada piisavalt toetust ning kõige tähtsam, et me muusika kuhugi jõuaks ikka ka. Toomas kunagi rääkis meile, et oma bändi tehes oli ta unistus jõuda EMI alla – võibolla ta siis kandis oma unistuse meile üle.”
Foto: Jelena Rudi
““Melyse” on esimene singel, sest ta on selline üpris paukuv lugu! Minu jaoks on see lugu alati meenutanud sellist kollide paraadi ja … oled sa näinud Paprikat? Üks animefilm, ma soovitan hullult. Seal oli üks paraadikoht, kus on erinevad koletised ja mulle tundus, et see “Melyse” on midagi sellist. Ma kirjutan sõnu üpris kaootiliselt, need tulevad üsna lambist ja satuvad siis kuidagi ettemääravaks. Kirjutan midagi ära ja algul ei saa isegi üldse aru, et miks see nii on ja alles pärast, kui kõik on ära juhtunud, siis selgub… ahh, thats why… midagi sellist. See lugu räägib unenägudest, kuidas sind hoiatatakse asjade eest, mis peavad varsti juhtuma ning mis võibolla ei ole väga meeldivad. Ja video on üks versioon sellest, mis võiks olla.”
Loole filmitud muusikavideo eest vastutasid rezisöör Andzei Matsukevits ja operaator Vanaisa. Võttepäevi oli kokku 4 ning filmiti nii Maardu raudteedepoos, endises Patarei vanglas kui ka Viimsi metsas. „Ma olen väga rõõmus, et Andzei ja Vanaisa ”Melyse” videot said teha, sest tüüpidel on visiooni ja teadmisi ning peale selle on nad muhedad ja ülisümpaatsed kujud kellega töötada. Nad ajasid väga laheda meeskonna kokku, keda neli päeva järjest üle kümne tunni jutti filmimist ei morjendanud ja kes olid ka väsinult hea tujuga ning professionaalsed. Nii et mul on ainult head mälestused „Melyse“ filmimisest ning ma võin nüüd hoobelda oma ebatavaliste vannivõtmise kogemustega,“ kommenteerib Iiris.
Töö albumi materjali viimistlemiseks algas augusti alguses Jiffel Productions`i stuudios Espoos. Iirise debüütalbumit on oodata 28. märtsil 2012.
“Jah, meil oli albumiks päris palju lugusid. Kui stuudiosse jõudsime, tuli välja, et meil on 40-50 uut lugu ja siis läks valimisega väga raskeks. Aga väga hea, et niimoodi see valik jäi. Mul on nii palju visioone olnud sellest albumist ja need on aja jooksul muutunud. Alustades sellest, et ma tahtsin alguses rockiplaati teha ja siis oli vahepeal mul mingi kollikeste temaatika ja nüüd on mul hoopis kassvõlurid. Aga plaat räägib kõige rohkem minu lapsepõlvest, kuidas ma leidsin igasuguseid asju, kui mind toetasid sõbrad, ka kujutletavad sõbrad. See on nagu ühe isiku reaalsustevaheline rändamine.”
“Visuaalne imidž muutub mul ka kogu aeg ja ma juba tunnen, et tahaks millekski muuks muutuda, aga ma arvan, et see plaat võiksin jääda selliseks, nagu ma olen. Aga – ma kujutlen nagu kogu komplekti või artisti, kes ma tahaks olla ja mul on märkmikest näha erinevaid joonistusi, kes ma võiksin olla. Selles suhtes küll on visuaalne pool… no ma ei saa öelda, et läbimõeldud, sest seda see ei ole, aga ütleme nii, et mulle meeldib, kui artistidel on kogupakett, selline enda maailm, kuhu sa saad sisse minna. See ei pea väljenduma mingite riiete või asjadega, aga lihtsalt kui “life is art”, siis…”
“Mina ja mina kui artist vist peegeldavad üksteist. Kui artistiversioon on see, mis ka kõik olla tahaks, siis minu päris persoon seda ilmselt päris täpselt veel ei ole. Laval olen ma see, mis ma tahaks olla või mida ma võibolla ka tahaks saada, ükskõik kellelt. Üldse on laval olemisega see värk, et ma olen nagu pool introvert ja pool ekstravert – päris elus olen võibolla rohkem introvert, aga laval ma tundsin, et see on esimene koht, kus ma võin olla täiesti mina ise.”
Lisaks plaadifirmale EMI, alustas Iiris koostööd ka kontsertagentuuriga Live Nation. Esimene võimalus Iirist laval näha on 22. detsembril Kultuurikatlas üritusel Club 2011.