Laupäeval 24. novembril esineb Tallinnas Kodu baaris toimuval Odessa Popi 6. sünnipäeval viimaste aastate üks ägedamaid Soome folk-bände Muuan Mies.

Muuan Mies on filosoofiharidusega Ismo Puhakka folk-ansambel, mille plaatidel ja kontsertidel aitavad Ismot trummar Arwi Lind ja kitarrist Petri Alanko (mõlemad tuntud ka ansamblist Joose Keskitalo & Kolmas Maailmanpalo) ning mitmekülgne Jaakko Eino Kalevi basskitarril. Muuan Mies teeb ajatut ja nostalgilist muusikat, mis võib olla ühel hetkel lüüriline folk, järgmisel Kaurismäe filmide meeleolus rock’n’roll ning vahepeal mõlemat korraga. Küsis Koit ja vastasid laulja ja lugudekirjutaja Ismo ja trummar Arwi.

Rääkige palun, kuidas sai bänd alguse ja mis oli ajendiks Muuan Mies-nimelise bändi loomisel? Milline on nime saamislugu? Kas põhjused võisid olla sarnased The Smiths’i nime sünnilooga (seal võeti kõige harilikum nimi, mis võimalik, ehk teie puhul siis „keegi võimalikult tavaline“)? (Muuan Mies on soome keeles “mingi mees” või “keegi mees” – toim.)
Ismo: 17-aastaselt avaldasin isetehtud elektroonilist muusikat ja kasutasin plaadikaantena 80ndate toiduretseptide silte – nii sai iga plaat oma nime, nt ”Shampinjoniomlett”, ”Silguvõileib” jne. Kuna nendele reliisidele tuli leida ka mingi ühine nimetaja, siis otsustasin ristida nad ”Muuan mies: puhdista keito” („Keegi mees: puhasta köök“ – toim). Kui elektroteema vahetus 2000ndate alguses folgi vastu, oli meie bändi nimi alguses Trio Kissa. Algne idee oli rõhutada meie tegemiste kahjutust ja ”nunnudust” („kissa“ on soome k „kass“ – toim.) vastukaaluna tol ajal levinud ”hevimehelikkusele”. See nimi aga hakkas üsna pea nõmedana tunduma. ”Muuan mies” ründas jälle ja jäi seekord pidama meie bändi nimena. Seda on siiski raske öelda, kes või mis on muuan mies – see on ka juba olemuslikult võimatu. Muuan mies võib olla kes iganes. Alles hiljem kuulsin, et temast on juttu ka piiblis: Vana Testamendi soomekeelses tõlkes on lause ”muuan mies painiskeli Jaakobin kanssa” (Moos. 32.24.) (keegi mees maadles Jakobiga – toim.), ja ”muuan mies” esineb ka kirjanik Väinö Linna triloogias ”Põhjatähe all”. Nii et temaga võib kohtuda igal pool ja just siis, kui sa seda kõige vähem ootad.
Arwi: Sain Ismoga tuttavaks keskkoolis. Kohtusime Jyväskylä Cygnaeus’e keskkooli muusikaklassis, kus jämmisime ja kuulasime uusi huvitavaid plaate – DJ Krushi, dub’i ja uut drum ’n bass’i, nt Roni Size’i. Meil oli neil aegadel Virta nimeline techno-bänd. Kui aga kuulsin Ismot esitamas folklaule, vaimustusin neist kohe. Siis hakkasimegi neid esitama Trio Kissa (Ismo, mina ja Viljami Marjomäki) nime all.

Kuidas te kirjeldaksite folkmuusika tänast seisu Soomes? Kas võib rääkida teatud populaarsuse kasvust nt viimase viie aasta jooksul või on olukord olnud pigem sama, aga lihtsalt maailm on hakanud Soome folki rohkem avastama, sh tänu plaadifirmale Fonal ja tema artistidele (kuigi need kõlavad teist küllaltki erinevalt)?
Ismo: Seda oskab ilmselt Arwi paremini kommenteerida, aga usun, et folkmuusikal läheb päris hästi. 2000ndad aastad üldse on tähistanud kodus tehtud ja sõltumatu muusika tõusu. Sõna ”folk” all mõtlen ise siiski väga erinevat muusikat alates Lau Nau elektriseadmeid ärakasutavast muusikast kuni Yona poplaulude ja Risto suurejoonelise ”sci-fi paugutamiseni”. 2000ndate folgis tundub „saundipurismist“ olulisem isetegemise hoiak ja see on hea – asi levib käest kätte ja nii see peabki olema.
Arwi: See on tõsi, et Soomes on viimastel aastatel olnud märgata teatud folkmuusika tõusu. Mul on hea meel, et näiteks Soome räp- ja popmuusika on võtnud kõvasti mõjutusi folk- ja rahvamuusikast. Mitmed populaarsed artistid, nagu nt Elokuu, Asa ja Paleface on laenanud palju rahvamuusikast ja ühendanud seda kaasaegse rütmimuusika ja räpiga.

Ismo, sinu laulutekstid on luulelised, kuid samal ajal otsekohesed ja teinekord isegi päris karmid. Kas sul on sõnade kirjutamisel kindel kontseptsioon või kasutad sa lugudes ka tekste, mis ei ole valminud tingimata muusikat silmas pidades? Kas sa tunned, et teatud tumemeelsus ja surma vältimatus või selle lähedus on folkmuusikas olulised (nagu see näib olevat ka nt Joose Keskitalo lauludes)?
Ismo: Hmm, raske öelda, kas mu tekstid on luulelised, kuid teatud otsekohesust neisse siiski aeg-ajalt satub. Mulle meeldib kirjutada ja proovin kasutada mitmeid erinevaid värsimõõte ja riime – pean seda siiski omamoodi näpuharjutuseks – kui hea idee tekib, siis tuleb kiiresti ka laulu tekst. Proovin sellisel juhul mitte hoolida keelereeglitest. Mis Joose laulude süngusesse puutub, siis see on tõesti kummaline – mees ise on nii helge, ja tihtipeale isegi lõbus!

Ismo, lugesin kuskilt, et sinu muusika juured on sügaval 50ndate nn ”rillumarei” traditsioonis. Kuidas sa kirjeldaksid seda mittesoomlasele? Kas laule kirjutades on sinu eesmärgiks taasluua muusikas mingi kindel ajastu?
Ismo: Kuigi ma ei ürita lugudes saavutada mingi kindla ajajärgu stiili või meeleolu, ja teen lihtsalt laule, on rillumarei-aastate mõjud siiski tugevad. Rillumarei oli omal ajal odav meelelahutus – 50ndate aastate Soome lööklaulud, mida võis kuulda ka tolleaegsetes nn rämpsfilmides. Kiirel kaasajal tundub kogu see fenomen aga väga erilisena. Reino Helismaani tekstides ning Esa Pakarise ja Tapio Rautavaara 50ndate aastate lauluesitustes on mingi seletamatult tugev ”elu maitse”. Nende meeste võimes võtta vaesus ja kannatused vastu huumoriga on midagi, millele on raske vastu vaielda.

Kuidas te suhtute tuuritamisse väljaspool Soomet? Kas olete seda enne teinud? Kas arvate, et teie muusikat on võimalik nautida ilma sõnadest aru saamata?
Ismo: Arwi, Jeks ja Pepe on esinenud välismaal rohkem, mina vähem. Selle koosseisuga käisime ka Kilingi-Nõmmes ja seal oli igatahes tõeliselt suurepärane meeleolu. Eesti on kõva! Meie muusika on liikunud pidevalt võimalikult hea ansamblimängu suunas ja olen oma bändi üle tõeliselt uhke. Sõnadele tähelepanu pööramata võib kuulata Arwi ja Jeksi suurepäraseid rütme ja Pepe uskumatuks aretatud kitarrisaundi…ja võib-olla minna isegi tantsima.

Ismo, sa oled kolmas akadeemilisest filosoofist laulja, keda tean. Üks on USA lo-fi poppar John Maus, teine psühhedeelse Eesti bändi Kreatiivmootor laulja Roomet. Filosoofi kohta on sinu muusika üllatavalt ”normaalne”:) Kas filosoofial on midagi pistmist sinu muusikaga või on muusika ja filosoofia kaks täiesti eraldiseisvat maailma?
Ismo: Haa! Jah, olen eksinud nii sügavale Lutheri ja Melanchthoni maailma, et kardan juba muutuda ajaloolaseks – see ehk seletab ka meie muusika juurtelähedust: ajaloolased on ju alati natuke konservatiivsed… aga nali naljaks. Ma tõesti ei tea, kas on olemas mingeid erinevaid maailmu – kaldun arvama, et on vaid üks maailm, kus elavad nii filosoofid ja koduperenaised kui ka rekkajuhid. Loodan, et meie muusika liidab inimesi, mitte ei tekita järjekordset boksi, kuhu eralduda.

Milliseid Soome bände, nii uusi kui vanu, soovitaksid kuulamiseks? Ka sa pead kedagi neist ka oma bändile inspiratsiooniallikaks? Ilmselt on see lihtsalt juhuslik sarnasus, aga miski (vist teatud selgus ja tabav väljendusviis) sinu laulustiilis meenutab mulle Gösta Sundqvist’i… (legendaarse Soome popbändi Leevi and the Leavings liider – toim.)
Ismo: Oh aeg… Sundqvist on nüüd küll nii kõva mees, et maadleb täiesti teises liigas kui minusugused piimahabemed. Kuid ega seda ei saa ka kuidagi eitada, et olen Leevi and the Leavings’it kuulanud küll…
Kontsertidel ja tuuril toovad inimesed kuulamiseks omatehtud muusikat ja pean ütlema, et kõige huvitavamat kraami kuulebki praegusel ajal nendelt kodustelt CD-r-idelt ja kassettidelt. Isetehtud asjad on alati kõige paremad. Plaadifirma Helmi Levyt (Muuan Mies plaadifirma, mille juht on bändi trummar Arwi – toim.) asju on muidugi palju kuulatud, viimasel ajal eriti artisti nimega Dxxxa D plaati „Tunteet ja käteinen”, aga ka Karhumaurit, seda Saimaa Syd Barrettit.

Spetsiaalne küsimus Jaakko Eino Kalevile. Jaakko, kuidas sa seletad seda, et bändid, milles sa osaled, on muusikaliselt niivõrd erinevad? Kas kaasalöömine bändis Muuan Mies on rohkem hea seltskonna pärast või meeldib sulle folk tõesti sama palju kui sinu enda elektrooniline muusika ja süntesaatoripop?
Jaakko: Vastus võiks olla, et nii seda kui teist. Mulle tõesti väga meeldib Muuan Mies muusika ja arvan, et erineva muusikaga tegelemine on minu jaoks midagi väga loomulikku, kuna ka see muusika, mida ma kuulan, on väga erinev ja mõnikord – usu või mitte – väsin ma süntesaatoritest ja elektroonikast ja vajan vahelduseks midagi muud. Hea seltskond on aga alati meeldiv boonus muusikale. (Just eile laekus rõõmustav uudis, et Jaakko sõlmis oma muusika väljastamiseks lepingu nimeka UK plaadifirmaga Beggars Music, kus ta jagab leibelit teiste seas Cat Poweri, Yo La Tengo, Deerhunteri ja Kurt Vile’iga – toim.)

Kui suur on teiste meeste roll lugude tegemisel või on Ismol alati nn viimane sõna?
Ismo: Meie bändi saund on väga suures osas Arwi, Pepe ja Jeksi töö tulemus ja bändi tähtsus kasvab tõusvas joones. Seni olen teinud enamuse lugusid ise, aga uuel plaadil saavad olema paar lugu, mis said alguse jämmimisest, ja see on hea suund – tervik on rohkem kui osade summa.

Küsimus, mida aeg-ajalt ikka küsitakse Rada7 intervjuudes – milline on teie lemmik „rada 7“ / 7. lugu plaadil?
Ismo: Pagana päralt, seda lugu tuleb nüüd küll kodu lähedalt otsida! Olen täiesti kindel, et kõigi aegade lugu nr 7 on meie debüütalbumi ”Tyhjyydestä tullaan” („Me tuleme tühjusest“ – toim.) 7. lugu, mis on ka plaadi nimilugu.

Kas on midagi, mida sooviksite öelda Eesti publikule (mida oodata kontserdilt jne)?
Ismo: Kui ei oota midagi, ei saa ka pettuda, heh-heh. Usun siiski, et novembrikuise vihmaga veeta laupäeva õhtu Kodu baaris, ei olegi nii halb mõte. Ise ootan Tallinna kontserdilt tõesti palju! Ja tänan intervjuu eest!
Arwi: Tallinnasse on alati hea meel esinema tulla. Kodu baar on tuttav koht juba Juuksuri aegadest ja seal on olnud alati mõnus mängida.

Lisainfot laupäevase (24.11) ürituse kohta, kus astuvad üles veel Melting Hearts (samuti Soomest) ja kohalik Rabimilia:
http://www.odessapop.ee
http://www.rada7.ee/yritus/64630