Kaheksas Positivus oli tasemel. Festivali korralduslik kvaliteet on endiselt kõrge, isegi tõusnud ning sama võib öelda populaarsuse kohta. Sel aastal saavutati ilmselt ka festivali täismõõtmed. Publikut oli palju, kuid õhkkond endiselt meeldiv. Korraldajatele tuleb au anda maitsekalt koostatud programmi eest. Põhirõhk küll teisel päeval, ent mõnusaid noppeid kõigilt kolmelt. Raadiolemmikute kõrvale jagus paar tõelist ikooni, maitsekaid pop-artiste ja ka mõni nišimuusika tugevam esindaja. Muusikat, melu, meelahutust ja nauditavaid suvepäevi täie raha eest.
Pildid tegi Evert Palmets.
Reedeõhtu õdusas meeleolus oli igati paslik uus-souli lauliku Laura Mvula etteaste. Särav isiksus, meeldivalt värvika ja sugestiivse tämbriga. Imetlusväärselt sundimatu esitus. Tema muusikas on aafrikalikku rütmilisust ja souli uinutavat pehmust. Natuke läks kehvasti lavavaliku ja ajastusega. Õrna harf-viiul-tšello koosluse delikaatne muusika sumbus mõnevõrra lähilavadelt levinud bassihelidesse. Vajanuks veidi intiimsemat keskkonda. Hõlpsasti aga võtsid ümbritseva üle võimust Taani kõnnumaa-rokkarid Get Your Gun’ist. Seekord sai neid vahetult võrrelda mitmete maailmanimedega. Endiselt olen Get Your Gun’i usku. Meeletu energiaga esitatud muusika. Kõlasid ehk isegi veidi tooremalt ja intensiivsemalt kui Tallinn Music Week’il. Samas olid hästi välja mängitud nüansid – plahvatuslikud energiapursked vaheliti pianos esitatud segmentide ja atmosfääriliste müralainetega. Õiges miljöös võiks nende kontsert tõeliselt erakordse elamuse pakkuda. Jään ootama.
Get Your Gun
Reedene peaesineja oli briti alternatiivroki punt Elbow. Bänd teenis ühelt mu sõbralt päris tabava iseloomustuse – suure kõhuga meeste muusika. Tõepoolest oli neis küpset alalhoidlikkust. Intelligentses pop-rokis oli kuulda hillitsetult progelikke elemente. Üpris karismavaba kontsert hakkas lõpus veidi venima. Siiski oli see sumeõhtune etteaste kuidagi meeldivalt rahustav. Haaravaimaks looks meeldejäävale fuzzisele kitarrikäigule rajatud Jack White’ilik „Grounds for Divorce” .
Elbow
Laupäev saabus pingelises ootusärevuses. Seda tõestas rahvamass, eriti need, kes väravate taha jäid. Legendaarne jazzimees Pharaoh Sanders oma kvartetiga oli midagi gurmaanidele. Mees, kes on saksi puhunud kõrvu Sun Ra, John Coltrane’i ja Don Cherry’ga ning panustanud kõvasti tänapäevase jazzmuusika arengusse. Hiljem prantslasest muusiku ja DJ Colin Johnco’ga vesteldes selgus, et mõned tema sõbrad olid Lõuna-Euroopast just Pharaoh Sanders’i pärast Lätti saabunud. Igatahes oli laval tantsivat 73-aastast taati väga kosutav näha. Selliste muusikaliste geeniuste juures on täheldatav imetlusväärne oskus anda muusikale ja bändikaaslastele ruumi. Õigel hetkel vaikida.
Anna Calvi suurim teadaolev fänn Eestis
Väga ootasin Anna Calvi etteastet. Ta valdas oma materjali perfektselt, olles ühtaegu täpne ja sundimatu. Äärmiselt intiimse lüürika juures mõjub ta laval pigem kättesaamatuna ja võib osale publikust ehk kaugeks jääda. Tegemist on isiksusega. Kohati tundus etteaste mõnevõrra väljamõõdetud, kuid Calvi elegants ja sensuaalsus korvasid selle. Ülejäänud bänd tegi oma tööd hästi, jäädes samas tagaplaanile. Ette kanti lugude paremik mõlemalt originaalalbumilt, lisaks debüütsinglina ilmunud cover Frankie Laine’i loost „Jezebel”, millega Calvi esmase rahvusvahelise tähelepanu pälvis. Lihtne, kaunis ja jõuline etteaste.
Anna Calvi
Veidi mõrumekki tekitas ehk Tricky esinemine. Bristolist pärit trip-hopi legend hilines pea veerand tundi, saabudes viimaks endale omaselt, pläru ees, lavale. Ots tehti lahti viimastel aastatel valminud muusikaga. Paraku ei ole Tricky juba tükk aega enam muusikamaailma raputanud ega suutnud esimestele albumitele suurt kõrvale lisada. Vaikselt hakkas saabuma õhtu tähthetk ja tuli ka minul paraku lava eest lahkuda, kuulmata ühtki vana head Tricky lugu.
Õhtu naelaks oli loomulikult tõeline popikoon Kraftwerk. Nende panust poppmuusikasse ja kultuurilukku teavad paljud. Mitmetasandiline etendus nõudis süvenemist. Nende loomingu näol on tegemist kultuuriliselt laetud tekstiga. Minimalistlikult edastatud sõnumites on tugevaid sümboleid, popkultuurilisi paralleele, oma ajastule iseloomulikku. Paljuski on keskseks teemaks industriaalühiskonna masinlikkus, ühetaolisus ja vastuolulisus, vaated infoühiskonnale. Sekka mõnus annus irooniat ja muidugi hüpnootilisena mõjuv muusika ise. Publikuni tuuakse see stiilipuhtalt robotlike vahendajate poolt. 3D-show on Kraftwerk’i jaoks ehk omamoodi ringi täitnud ja viinud nende kogemise uuele tasemele. Näha enda ümber tuhandeid inimesi tardunult robotite armeena lavale jõllitamas 3D-prillid peas ja tunda end justkui orgaanilise osana audiovisuaalsest etendusest – täielik katarsis. Algkoosseisust sai laval näha küll vaid Ralf Hütterit, kuid see polegi ehk kõige tähtsam. Igatahes kõige täielikum ja meeldejäävam etteaste festivalilt.
Kraftwerk
Kraftwerk
Viimane päev oli eelnevate elamuste foonil pigem lihtsalt meelelahutuslik. Kuid oli meeldivaid vestlusi ja kohtumisi nagu mõnusatel festivalidel ikka. Ka publiku seast tärkas meelelahutajaid. Näiteks vihmavalingu järel pealava lähistele tekkinud loigus peesitav „konnmees”, kes inspireeris suuremat hulka teisigi mutta viskuma. Kümblejad meelitasid enda ümber päris suure hulga pealtvaatajaid, pakkudes sellega tõsist konkurentsi samal ajal laval olnud Bastille’le. Üleüldiselt oli muusikavälise meelelahutuse tase sel aastal tõusnud. Sai vutti mängida, kastitorni võidu laduda ja muudki. Öised peokohad olid samuti mugavamatele aladele viidud. Ruumi jagus paljudele ja peod jätkusid ka telklas. Lisaks sai telkla lounge’is eelmise päeva esinemisi televiisorist ja päevi hiljemgi interneti vahendusel Positivus TV’st vaadata. Tegemist hulganisti ja pinge püsis.
Kui eelmisel aastal tõmmati otsad kokku pigem mõtlike nootidega The xx’i saatel, siis seekordne finaal oli kontrastselt The Kooks’i kanda. Paljudelt suurnimedelt inspiratsiooni ammutanud ja populismimaigulise indierokiga ülemaailmse populaarsuse saavutanud bänd on septembris jällegi uut albumit välja andmas. Positivusel pakkusid nad meelelahutusliku ja haarava kontserdi, mis päädis vahva ilutulestikuga. Inimesed olid lahkudes positiivsetest emotsioonidest silmnähtavalt tulvil, ka mina. Kihvt!
