Reedel toimus endise Kultuurikilomeetri kõrval asuvas Pada hoovis Hea Uus Heli üritustesarja lõpupidu. Intelligentseid helivõnkeid tekitasid Blood Pavilion, Ulmer, DJERRO & Motobor ja valitud DJ-d. Viskasin fotoaparaadi omale kotti.
Jõudsin napilt Patta kohale enne Jarmo Nuutre projekti algust. Kohviku, kus ei müüdud kohvi ega isegi leigeid jooke, poole peal mängis parasjagu Janek Murd viimase plaadi viimaseid palu. 
Pada terrassid olid veel kenasti inimtühjad, aga mõtlesin, et ilmselt mitte kauaks – ilm oli tuuline, aga ilus ja tegu oli siiski reedega.
Blood Pavilioni live töötas taaskord oivaliselt, Jarmo läks esinedes muusikast nii hoogu, et peale aplausi oli tal vaja kõigepealt tubli hetk maha rahunemiseks võtta. VJ Solaris kuvas muidu kottpimedas ruumis seintele mõnusa kärjestiku, mille mõlemat poolt ta vahepeal hoolega fookusest välja ajas. Olustik oli nii mõnus, et tossumasin unustati esialgu üldse ära.
Seejärel alustas kohviku poole peal Tencu. Etteastet võib nimetada loominguliseks plaadimuusika miksimiseks, vürtsiks poetatud sisse helid (kõige hapumate viinamarjade?) krudinast kriiskava vileni – seda mõistagi vinüülidelt. Elegantselt, meisterlikult ja veenvalt. Kindlasti soovitan peale sattuda, Tencu on üks väga hea muusikamaitsega müstiline kuju.
Jälle tagasi saali – tossumasin pandi Ulmeri etteaste alguses kohe tööle. Nagu ka strobolamp. Järgnev oli muidugi täielik küte. Ambientne küte.
Vahepeal kohvikusse kiigates selgus, et Tencu oli teatepulka Mihkel Tombergile üle andmas. Ka teda peaksite viivitamatult stalkima hakkama!
Tencu (vasakul) teatepulka Mihkel Tombergile üle andmas.
Siis moondus Erkki Tero DJERRO-ks. Märksõnad – minimalistlik, hüpnootiline, abstraktne elektroonika – pidasid paika. VJ tõmbas seintele veripunased varjundid ja mingi ärevavõitu pinge jäi sellest õhku kuni live lõpuni.
Viimane esineja, Motobor, on kindlasti kõikidest tallinlastest mööda sõitnud jalgrattal, mille pakiraami külge on kinnitatud kaks suurt ja uhket kõlarit, millest kostub veelgi uhkem biit. Olen alati mõelnud, et mis see täpselt on mida ta mängib. Motobori nime taha varjub väga uhkete vuntsidega mees nimega Toomas Savi, viimastel piltidel on näha tema enda ehitatud modulaarsüntesaator. Justkui paneel Star Treki kosmoselaevast.
Kõigest hoolimata oli kogu aeg väga palju ruumi, saalis ei astunud mulle keegi varbale ja õhtu jooksul ei näinud ma ka ühtegi järjekorda. Pada oli tagasihoidlikult hõre. Tunnen kaasa neile kes ei tulnud – olge tulevikus järjepidevamad ja jälgige Hea Uus Heli ürituste graafikut.