Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Alex Zhang Hungtai – "Pierrot"

Marko: Alustan aastat vana looga, sest tegu plaadiga, mis avastatud teiste 2018. parimate albumite edetabelist. Nimi oli mulle täiesti tundmatu, sest ei olnud kursis, et Dirty Beaches’is tüüp teeb nüüd vahepeal teiste nimede all teistmoodi muusikat. Bandcamp’i tutvustus ütleb, et lood sündisid lörri läinud saksofonipaladest, mida sõtkudes sündis uus vorm. Mulle meeldib, meloodilisem ambient, mis teatud hetkedel meenutab Tim Heckerit. Trivia! Alex Zhang Hungtai osales ka viimases Twin Peaksi hooajas the Roadhouse’is mänginud bändi Trouble koosseisus.

Out-Or – "Synteque"

Ivo: Proovisin siin äsja Oudeisi kuulata ja ta reliise äsja startinud aasta albumite hääletuse jaoks ritta laduda ja no tõesti, ei usu mina, et see on kõik vähegi läbimõeldud kraam ning best effort. Ma muidugi saan aru, et see on täiesti offtopic soovitusega seoses, aga mulle tundus, et see siiski mõjutas mind kuidagi alateadlikult. Out-Or nimelt avaldas oma kaheksanda stuudioalbumi ja seda peatselt täituva 25 tegutsemisaasta jooksul. Soliidne tempo. Võibolla muidugi petlik ettekujutus, aga vähemalt tundub, et iga heli on paigas ja läbimõeldud, hiilib targalt ja jõuab kuskile. Ajah, 25. tegutsemisaasta puhul muide 13.01 Plaaditurul väike etteaste.

Bedless Bones – "No Ceremony"

Evert: Veidi liiga vähe tähelepanu on saanud Kadri Sammeli uus video-lugu "No Ceremony," mis kerkis esile tegelikult juba eelmise kuu keskel aga omab endas seda suurepärast Kadrilikku pühendumist ning põhjalikkust, mida on tunda igas Bedless Bones’i loos. Ma olen mõned korrad paari meetri kauguselt väga hästi näinud kuidas ta karjub ja kõigele ümbritsevale rusikatega vehib. Kuidagi orgaaniliselt on juhtunud see, et Kadri teeb mussi peaaegu igal vabal hetkel ja seda täie tõsidusega. Kruttige oma videopildi kvaliteet põhja (hoiatan – epileptikutel tarbida mõistlikus koguses!) ning kogete midagi sõnumiterohket, mõtlemapanevat – mõlemale ajupoolkerale. PS! Käesoleva aasta esimene BB live kuupäev on samuti juba teada, save the date 19.01.19

The Horrorist – "Down You Go"

Evert: Head asjad käivad kahekaupa, seega pean ka teise muusikapai lagedale tooma. Oliver Chesler ehk The Horrorist on elektroonilise muusika üks saravaim täht, legend, professionaalne meelelahutaja artistina ja iga tema räägitud lugu on sulatõsi. "Down You Go" teeb sügava kummarduse vanakooli EBM-ile ja räägitakse (või tähendab, päris selgesti kuulda on), et see on praegu suurema lainena tagasi tulemas ning purustab enda teel absoluutselt kõik. Nagu mustmiljonite aastate eest tekkis müstiliste asjaolude ja ebafüüsiliste omaduste kokkulangemise tõttu planeet Maa, kus polnud alguses mitte midagi, jääb sama koha peale must tühi auk ka peale EBM-i lainet.

Järgmisel reedel esitleb Barbaris värsket plaati "State: Depression" Eesti rataste ja Soome mootoriga podisev Intact. "Album on saanud inspiratsiooni meie lähedastest inimestest kes selle kõikehõlmava haiguse küüsi on langenud. Me kõneleme 100 inimese häälega, meie pillimäng nii mitmekihiline kui merekohin, meie ootused on piiritud ja nii edasi ja nii edasi… Hoobelda ju võiks aga kas sellel on mõtet? Me püüame teile edasi anda midagi ausat, mis tuleb otse südamest, millel on hing. See on see mida me teid kuulama kutsume," räägib bänd. Päev enne esitluskontserti, neljapäeval, on meil aga hea meel pakkuda ilmuvat plaati radaseitsme eelkuulamises ning veel enne seda, täna, paneb tähtpäeva ootuses kogu bänd musasoovitused letti.

A Perfect Circle – "Eat The Elephant"

Kitarrist Allan Sermann: 20. aprillil nägi ilmavalgust A Perfect Circle’i album "Eat The Elephant". Plaadil kõlav lugu "TalkTalk" meeldis mulle esimestest nootidest. Võlus ta mind oma dünaamilisusega – algas vaiksemalt ja järk järgult sammus raskema lahenduse poole. Herr Keenani poolt kirjutatud sõnad religioonist ja selle silmakirjalikusest on midagi, mis ka mind intrigeerib. Esitab ta neid sõnu endale omase kerguse ja jõuga. Poistelt vähem oodata oleks patt.

Jinjer "Pisces"

Kitarrist Harley Säde: Jinjer "Pisces" on see lugu, mille ma alati alateadlikult mängima panen. Alustades bändi ning lõpetades laulja dünaamilisusega ei saa Jinjerist selle loo põhjal mitte midagi muud kui head arvata. NB! Emotsioonaalne pagas ajal 4.15-4.30 on lihtsalt enneolematu!

Stam1na – "Sudet Tulevat"

Trummar Juuso Laukkanen: Stam1na avaldas uue albumi "Talival" 12ndal oktoobril. Sellel plaadil olev "Sudet Tulevat" on üks minu lemmikuid. Stam1na unikaalne helipilt, kiired rütmid, sisselõikavad kitarripartiid ja Hyrde fantastilised karjed on erakordsed!

Slipknot – "All Out Life"

Bassimees Henrik Mütt: 31. oktoobril avaldas nu-metal gigant Slipknot koos muusikavideoga uue singli “All Out Life”. Taaskord on bänd tõestanud, et lisaks musikaalsusele ollakse andekad ka põnevate visuaalide loomisel. Slipknot suudab mitte liiga keeruliste riffidega jala tatsuma panna ja samas maitsekat helipilti hoida. Väga äratuntava Corey Taylori vokaaliga 2018 aasta lõpusirgel ilmunud singel oli mulle särtsakas üllatus (ehkki lugu kipub jääma natukene üksluiseks).

Amorphis – "Amongst Stars"

Vokalist Madis Velström: Amorphise "Queen of Time" on üks nendest plaatidest, mida võib rahulikult veel ja veel kedrata. Üldiselt pigem töö tegemise taustaks jooksnud plaat viib mind rändele. Miks? Täiuseni lihvitud kompositsioon, maagilisus, voolavus, iga pill teeb tirilill (ja oma osa ära) ning ei tüüta. Mingil määral kindlasti ka nostalgia. Vokalistina naudin Tomi Joutseni dünaamilisust ja mänglevalt puhast esitust (vähemalt kõlab nii – ülalt kui ka alt). "Amongst Stars" toob mulle vahepeal kananaha ihule st. toimib (eriti kui Anneke Van Giersbergeni mandline tämber ja Tomi karune growl lõimuvad). Oleksin midagi mehisemat pakkunud, aga näe, sai nii 😀