Electric Storm II-l esineb Soome tõusev post-rock’i punt Plain Fade, keda on endal õnnestunud näha Cult of Lunat soojendamas 2004. aasta detsembris Helsingis koos Hei’ga. Kogu kontsert oli väga meeldejääv ning väga suur osa selles oli just eriti hästi valitud soojendusbändides, mis lõid väga mõnusa atmosfääri. Alljärgnevalt intervjuu Plain Fade’i kitarristi Miikka Saloneniga nii olnust kui ka peatsest esinemisest Von Krahlis 10. veebruaril.
Esmakordselt puutusin kokku Plain Fade’iga, kui nägin teid detsembris 2004 Nosturis. Milline vahe on sellel Plain Fade’il ja praegusel?
Põhiline erinevus oleks t¨ellomängija puudumine, sest kasutasime teda ainult vahetevahel, nii et vahet on näha ja kuulda küll. Meie muusika on tänaseks laivides palju raskem, teisest küljest jälle keerulisem ja nüansirikkam.
Bänd on olnud koos alates 1997. aastast, aga oma esimese täispika plaadi avaldasite alles eelmisel aastal. Mis hoidis teid tagasi?
Tegelikult ei olnudki mingit konkreetset asja, mis oleks meid tagasi hoidnud, tegemist oli rohkem bändi ja muusika loomuliku arenguga. Me oleme palju enesekindlamad ja avatumad nüüd selle koha pealt, mida teeme – mingil hetkel leiavad kõik bändid oma tee, meil võttis see kauem aega. Lisaks aitas viienda liikme (klahvpillimängija) leidmine anda selgust, et mida tahame teha ja kuhu jõuda, tuli kohaneda temaga ja tema uute ideedega.
Enne klahvpillimängijat, arvan, et aastal 2003, oli bänd neljaliikmeline ja 1997-2000 kolmeliikmeline, nii et bänd on kogu aeg olnud arenemises. Muidu kõiki meid ühendab sõprust kooliaastatest, ka enne bändi alustamist.
Laias laastus võib teie muusika liigitada post-rock’iks. Stiil, mis levib praegu kiiresti üle kogu maailma ja kogub uusi fänne. Kes on teid mõjutanud? Millised on teie enda lemmikud? Kedagi Soome skenest, kellel peaksime silma peal hoidma?
Tõsi ta on, post-rock (või ükskõik kuidas keegi seda nimetab) levib väga kiiresti ja see on loomulikult väga hea, sest enamasti bändid, kes seda rida ajavad, teevad märksa nõudlikumat muusikat, kui ütleme keskmine 50 cent, alati on hea, kui kuulajal on tung kuulata muusikat, mis esitab talle väljakutseid ja on tavalisest keerukam.
Kui rääkida bändidest, siis neid võiks nimetada miljoneid. Tegelikult kõik meist kuulavad väga erinevat muusikat, alates klassikalisest kuni Beach Boysini ja nii edasi, on raske midagi välja tuua. Ühiseks nimetajaks on ehk tavaliste muusika- ja laulupiiride eiramine ja uuendamine. Tavaliselt, kui meid üritatakse kirjeldada, siis mainitakse Godspeed You! Black Emperori või Sigur Rosi, aga need näited on üsna kaugelt võetud.
Ja silma peaksite peal hoidma meil muidugi! Tõsiselt – on häid tegijaid … mitte just päris sama asi, mis meie, aga Callisto ja Magyar Posse on mõlemad suurepärased!
Electric Storm II on Plain Fade’i jaoks esimene esinemine väljaspool Soomet. Esinete koos kaasmaalaste Vanity Beachi ja Eesti Pedigreega, tegemist on teie muusikast natuke erinevama asjaga. Kas selline sünergia nagu enne mainitud Cult of Luna kontserdil on võimalik ka 10. veebruaril?
Oleme kogenud, et meie muusika sobib üllatavalt hästi erinevate publikutega. Oleme mänginud koos väga erinevate bändidega – nagu ka nüüd Tallinnas – ja inimestele on meie esitatu vägagi meeldinud. Ja alati kui ühel kontserdil on tegemist erinevate stiilidega, siis see peaks olema kuulajatele väga huvitav, neil on võimalus kuulda ja näha erinevaid meeleolusid ja lähenemisi muusikale.
Olete üsna ebatraditsiooniline rock-bänd, kasutate tšellosid ja harfi ning olete lindistanud lugusid Tampere katedraalis. Milliseid pille ja kui palju laivides kasutate? Kui palju kasutate sämpleid?.
