Baltimaade tuur on küll tühistatud, kuid enne seda uudist tegin ühel päeval nende laulja Speediga intervjuu, et uurida üht-teist bändi kohta ning ajanappusest hoolimata sain Speedilt vastused ikkagi kätte ja lugemist peaks olema.

Mis Soilworkil hetkel käsil?

Noh, meil on veel palju festivale jäänud teha ja see on tegelikult esimene suvi, mil meie tuurigraafikus on neid hulganisti ning me oleme selle üle väga õnnelikud. Suvine tuur katab enamjaolt kõik Euroopa osad. Ja kuigi see on kurnav, on siiski tore mängida nädalavahetustel vabaõhufestivalidel ning nädala sees olla kodus, lõõgastuda, teha mida iganes; vaadata Jalgpalli MMi, mida ma olen ka teinud. Pole jätnud ühtegi mängu vaatamata, kuigi olen olnud festivalidel. Samuti proovime leida endale ka uut kitarristi, asenduseks Peterile (bändi eelmine kitarrist Peter Wichers lahkus bändist, et jätkata tööd produtsendina – toim). Ma olen maininud meie koduleheküljel, et me pole veel otsustanud, kes saab meie uueks pillimeheks. Tüüp, kes meiega praegu tuuril on, Daniel Antonsson ansamblist Dimension Zero, on teinud suurepärast tööd, kuid meil on vaja ka võrdlusmomenti ning me ei taha võrrelda igat uut kitarrimängijat Peteriga. Ma arvan, et alati on parem, kui on võimalik valida.

Soilwork on sünonüüm sõnale produktiivus. Oma karjääri algusest olete igal aastal välja lasknud uue albumi. Teie viimane üllitis ilmus 2005. aastal, kuid sel aastal pole teilt veel midagi uut tulnud. Kas te töötate juba uue plaadi kallal ning kas fännidel on põhjust seda sel aastal oodata või pigem järgmisel?

Ma arvan, et oleme muutumas vähem viljakaks, kuna meil käib pidev tuuritamine, mida toimub aina rohkem ja rohkem. Usun, et fännid võivad nüüd oodata albumeid iga 2 aasta tagant. Me tõesti töötame uue materjali kallal, ma olen kirjutanud juba hulganisti materjali oma kitarril, kuna olin alguses pillimängija. Olen mänginud seda kodus sellest ajast peale, kui tuur algas, kuid nüüd ma püüan iga päev kaks-kolm tundi harjutada ja kirjutada uusi laule. Selles suhtes, et meil on metsikult materjali, kuid nendest peab lood ka tegema. Loodetavasti saame minna stuudiosse kas jaanuaris või veebruaris. Peaasi, et album ilmuks enne järgmist suve.

Kui te kirjutate lugusid, kust tuleb inspiratsioon nii viiside kui ka sõnade jaoks?

Mis puudutab viisi ja sõnu, siis nad võivad olla mõjutatud ükskõik millest, kas siis mõnest kontserdist, tuuril olles või lihtsalt mõnest erilisest tundest. On olnud aegu, mil sain ideesid supermarketis olles. Ma ei tea, kust nad tulevad, lihtsalt tekivad mu peas. See võib olla kas mõni vokaalipartii, lihtsalt mingid sõnad või isegi mõni käik, teatud rütm. Ma mäletan, et ükskord olime lennujaamas ja juba lennuki peale minemas, kui järsku mõtlesin ma ühe eriti laheda meloodia välja, aga mul polnud seda kuskile lindistada. Mõtlesin "vittu küll, mida ma nüüd teen?". Ma siis helistasin koju ja laulsin selle oma automaatvastajale sealsamas lennujaamas. See oli suht lahe.

Sa ütlesid, et tuuritate palju. Kui raske on üldse teie jaoks tuuritamine?

Tuuritamine on alati raske, kuid see on ka äärmiselt vajalik ning me tõsiselt naudime, mida teeme. Ma olen tõesti tänulik, et saan näha maailma ning selle eest palka ka. Ma ei ütle, et maailma nägemise eest peab palka saama, kuid see aitab toime tulla. Meil ei saa bändi pärast olla kodus tüüpilisi päevatöid. Vahel on tuuritamine eriti kurnav. Sa ärkad bussis hullu pohmakaga, haised higi järele ja mõtled: "Mida kuradit ma teen siin?" Kuid samas, kui me tuleme lavale, siis teame täpselt, mida seal teeme.

Järgmised kaks küsimust on veidi võrdlevad. Tean, et olete tuuritanud palju Põhja-Ameerikas. Mis on suurim vahe Euroopa ja Põhja-Ameerika publikul?

Ma arvan, et tänapäeval muutuvad nad aina sarnasemaks, kuna uus põlvkond kasvab peale. Mõned fännid vananevad ega viitsi eriti live’idel käia ja piirduvad albumite ostmisega. Uus põlvkond on aga väga spontaanne. Põhja-Ameerika publik on Euroopa omast ka tunduvalt vägivaldsem. Võib öelda, et isegi liiga vägivaldne. Inimesed on mu juurde tulnud kätt suruma, samal ajal, kui neil näost verd jookseb. Alati mõtlen "Err … OK. Hea, et sulle show meeldis. Loodetavasti oli see seda väärt". See on imelik tunne vahest.

Kus teile rohkem meeldib mängida, sees või väljas?

Ma ütleks, et mõlemad. Alati on võimalik saada head vibe’i nii väljas kui ka sees. Ei oskagi öelda. See on nagu kahe eri asja rahuldamine. On sitte klubi-live‘e ja on sitte festivale, kuid kui oled mänginud ühes heas klubis ja ühel heal festivalil, siis nad on võrdsed. Lihtsalt mõlemal on oma feeling.

On teil olnud selliseid ülesastumisi, mida te siiamaani mäletate ning ütlete, et see oli teie elu parimaid esinemisi?

Ikka. On olnud mitmeid ja neid on aina juurde tulemas. Kui me käisime esimest korda Jaapanis, oli see tõesti lahe ning me polnud veel show’dega ära hellitatud. See oli 1999. aastal, kui meil oli alles üks album väljas. Kõigepealt, meid koheldi kui rokkstaare, kuigi me ei oodanud ega tahtnudki, et meid nii koheldaks. See oli imelik. See oli selline kultuurishokk, ning nad arvasid, et me oleme jumalad. Ja ma terve selle aja mõtlesin: "Mis? Mis toimub?" Kui me lavale läksime, tuli tervelt publikult enneolematu karje ning ma oleksin äärepealt minestanud. On olnud teisigi. Meie esimene visiit Austraaliasse oli ka lahe, sest nende publik on segu USA, Jaapani ja Euroopa omast. Ja üks asi, mida ma tõesti ootan ning ma ei ütle seda, et pugeda, aga ma olen kuulnud, et rahvas Eestis ja üleüldse Baltimaades on fucking amazing. See on vist järgmine adrenaliinilaks.

Kuulsid seda Mnemicult?

Ei, lihtsalt üleüldse. Nii et usun, et see peaks tulema täitsa lahe.

Millist viit albumit pead enda jaoks kõige tähtsamaks?

Mulle on alati muusika meeldinud, mitte ainult metal, kuigi ma olen metalhead ja metal’is on mu juured. Albumid oleksid järgmised: Metallica "Kill ‘em all", Iron Maideni "Number of the Beast", Dissectioni "Storm of the Light’s Bane". Mis veel? Raske on öelda, milline Slayeri albumitest, kuna mulle meeldivad nad kõik ning ma pole keskendunud ainult "Reign in Bloodi" ajastule. Mulle väga meeldib nende uus looming ka, eriti vokalisti vaatenurgast, kuna ma arvan, et Tom Araya on vapustav, nii et ütleksin, et terve Slayeri looming. Ja samuti AC/DC "Highway to Hell". Üks veel?

Ei, meil viis täis.

Siis on hästi.

Milliseid nooremaid bände oma kodukandist, kes sinu arvates võivad tegijateks saada, oskad soovitada?

Skene tõesti kasvab ja mu kodulinnas Helsingborgis on hulganisti andekaid bände, kellel pole veel plaadilepingut, aga usun, et nad saavad selle, sest neil on tõesti hea lava-show ja ma olin tõesti imestunud seda nähes. Kui meie alustasime, kartsin ma väga lavale minekut. Olin närvis, värisesin. Aga nemad annavad endast kõik. Nimetaksin mõned ka: Carmina Burana, saad neid arvatavasti myspace.comist uurida. Siis veel Zero Tolerance ja Faithfull Darkness.

(trummar Dirk Verbeuren jalutab sisse)

On sul mõningaid noori bände, kes on skenes tõusmas?

Dirk: Gojira. On teisigi.

Just. Prantsusmaa skene on tõusuteel. Aina rohkem bände tuleb sealt.

Lõpetuseks siis: kui Eesti fännid tulevad teie kontserdile, mida nad võivad teilt oodata?

Alustuseks, kõige lahedam bassimängija maailmas. Te pole veel kedagi sarnast näinud, uskuge mind (tõsi – toim). Igatahes, ma usun, et me suudame olla lõbus bänd, kuigi me teeme seda rock’n’roll’i asja, andes rahvale kõik, mis meil on. Me oleme ikka veel täitsa spontaansed ja arvan, et mängime ka kõik laulud vigadeta ära. Me ei kõla 100% nii nagu albumitel, kuid siiski usun, et see on täiesti erinev kogemus näha kõiki Soilworki liikmeid live’is, kuna me kõik oleme erinevad isiksused ja seda juba albumil ei näe.

Kuna aega on vähe, siis rohkem küsimusi pole. Aitäh intervjuu eest!

Pole tänu väärt. Aitäh sullegi!

Baltimaade tuuri tühistanud Soilworki asemel astub lavale MNEMIC

Soilworki asemel saab juba 19. septembril samas kohas näha vähemalt sama kõrge kaliibriga Taani industriaal-elektroonilise metali bändi MNEMICut, kellelt on peagi oodata ka uut raju albumit. Lisaks Mnemicule astuvad üritusel üles veel bändi ametlik külalisesineja M.A.N Rootsist ning kaks menukat bändi kodumaalt.

Kõik, kes on juba soetanud endale pileti tühistatud Soilworki kontserdile, pääsevad soovi korral sama piletiga Mnemicut vaatama. Teised saavad pöörduda Piletilevisse, kus ostetakse nende pilet tagasi (NB! Pileteid ostavad tagasi järgmised müügikohad kuni 17.09 k.a.: ViruKeskus, Tiketti Viro, Tartu Lõunakeskuse Maksimarketi info, Port Artur I info, Rakvere muusikaäri Levelzone.)

Lisaks: Enne Mnemicu eelmise aasta kontserti tehtud intervjuu "What’s in your head, Mnemic-boy?"