Enamik Biosphere’i austajatest teavad, et alustasid bändiga Bel Canto. Oli see sinu elu esimene projekt või olid ka varem mõnes bändis kaasa löönud?

Geir: Ei, Bel Canto oli mulle esimene projekt, nagu ka esimene plaat. Kas Eestis teatakse Bel Cantot?

Ei, mitte massides, kuid teatud ringkondades on inimesi, kes Biosphere’i teades teavad ka Bel Cantot. Kas lahkusid Bel Cantost, kuna isikupära ja ehk ka perfektsionism kipuvad kollektiivis liigselt lahustuma või oli seal veel teisi põhjuseid?

Geir: Põhjuseid oli mitu. Bändis mängides on alati nii palju kompromisse vaja teha. Alati on vaja kõik läbi rääkida ning samuti on keeruline, kui tahad proove teha ning pead inimestele helistama, kellel pole niikuinii aega. Teine asi oli see, et nemad kõik kolisid Oslosse, aga mina tahtsin Tromsosse* jääda, mis on Oslost 2000 km kaugusel. Sämplitega töötada oli ka lõbusam. Lihtsalt, üksi oli huvitavam ja lihtsam.

Millised olid neil aegadel sinu muusikalised (või mittemuusikalised) mõjutused ja lemmikud?

Geir: Brian Eno, John Hassel, Harold Budd, 80ndate ambient, Cocteau Twins, Dead Can Dance, 4AD ja nii edasi. Aga ka Saksa ja Detroidi techno-muusika. Samuti filmid, raamatud, elu ise, kõik tegelikult.

Oma lugudes oled kasutanud palju sämpleid filmidest. Mis on olnud sinu lemmikfilmid läbi aegade? Või hilisemad avastused?

Geir: Kunagi kasutasin palju sämpleid, kuid mitte enam. Näiteks palju sämpleid on filmist „2010” ja muudest 80ndate linateostest. Viimati vaatasin „Kariibi mere piraate”, aga see oli väga halb. Üldiselt olen vaadanud palju Hispaania ja Prantsuse 60ndate ja 70ndate filme.

Ehk ka midagi David Lynchi teostest?

Geir: Jah loomulikult. Ma olen albumile „Substrata” „Twin Peaksist” sämpli võtnud. See koht siin tuletab mulle muide meelde „Twin Peaksi” hotelli.**

Peale Biosphere’i sündi leidsid kiirelt tee laia publiku juurde. Sinu muusika oli televisioonis, saatis suurte firmade reklaame jne. Kas sind leiti või otsisid sa ise endale võimalusi?

Geir: Ei, inimesed tulid minult küsima, kas nad võiksid mu muusikat kasutada, ning ma ei teinud lepingute saamiseks ise eriti midagi.

Seega tegi sinu tolleaegne plaadifirma R&S Records head promo?

Geir: Jah. Ma kuulsin, et nad on jälle töös ning alustavad uuesti. „Second Mission” on nüüd label’i alapealkiri.

Kuidas suhtud filmi „Insomnia” taastootmisesse Hollywoodis, mille esialgse versiooni muusika autoriks sa olid?

Geir: Jah …Ma nägin seda, kuid see ei meeldinud mulle sugugi.

Kust tuli mõte teha oma versioon filmile „Man With a Movie Camera”?

Geir: Tegelikult palus mult seda 1996. aastal Tromso rahvusvaheline filmifestival.

Mida arvad Cinematic Orchestra versioonist samale filmile?

Geir: Ma olen ainult ühte lugu kuulnud ja see oli täitsa korralik. Siiski on minu versioon parem, kuna me püüdsime panna heli pildiga sobima, samas kui nemad lihtsalt mängisid lugusid. Ma ei näe suuremat seost.

Ning andsid sellega koos välja uuesti ka „Substrata”.

Geir: Meil on üldsegi plaanis see DVD-na välja lasta.

Kui inimesed Biosphere’i kuulevad, teavad nad kindlalt, et see on Biosphere, ega mitte keegi teine. Su muusika on kindla, ainult sinule omase käekirjaga. On sulle endale isiklikult kunagi midagi kõrva jäänud midagi, mis meenutaks su loomingut?

Geir: Mulle tuleb palju demosid Vene artistidelt, sest nad arvavad, et ma tahan nende asju välja anda. Nad püüavad teha sellist muusikat nagu mina, kopeerides mu stiili. Ma ei näe mingit mõtet midagi sellist välja anda. Kuid ei, ma ei saa öelda, et teaksin kedagi, kes teeks sarnast muusikat. Välja arvatud ehk Atom Heart – üks sakslane, kes on ilmutanud sarnase atmosfääriga albumeid, kuid ei midagi nii spetsiifilist.

Oled teinud remix’e ka industrial’i-artistidele nagu Front Line Assembly ja Download, andnud intervjuusid ajakirjadele, nt Side Line jne. Millised on täpsemalt olnud sinu suhted n-ö tumedama elektroonilise muusikaga?

Geir: Kunagi kaua aega tagasi kuulasin ma selliseid asju nagu Test Department, Cabaret Voltaire, SPK, DAF (Deutsch-Amerikanischen Freundscaft) ja Einstürzende Neubauten. See oli varajastel 80ndatel. Enam ei saa ma neid kuulata. See kõik tundub nii aegunud ja vanamoeline. Kaheksakümnendad.

Seega oli see rohkem mööduv faas. Praegu on see laine justkui taas tõusuteel.
Oled sa kuulnud midagi näiteks sellisest Rootsi label’ist nagu Cold Meat Industry ( Raison ’d Étre, Sephiroth jne)?

Geir: Ei, aga mulle meeldib Rootsi bänd The Knife. Nad tegid ka paar lugu koos Röyksopiga. Nende viimane album on hetkel üks mu lemmikplaate, mis mulle kohe väga meeldib.

Biosphere’i album „Shenzhou” on justkui kummardus helilooja Debussyle. Miks just see suurmeister?

Geir: Tegelikult olin lihtsalt stuudiost eemal ning mul oli kaasas mu naise sülearvuti, millel on vaid üks lihtne programm. Hakkasin lihtsalt huvi pärast mängima Debussy sämplitega ning märkasin, et see on üpris hea. Viie päevaga tegin umbes 15 lugu. Väga kiire töö ühe programmi ja ühtede sämplitega.

Oled sa kuulnud, kuidas klassikahuvilised ja -eksperdid selle albumi vastu on võtnud?

Geir: Ei, tegelikult mitte. Mõningaid lugusid on küll mängitud BBC klassikaraadios, aga ma ise ei loe seda klassikaliseks muusikaks. See on siiski rohkem elektrooniline.

Kas teataval määral on sind võimalik kutsuda Norra patrioodiks? Pean silmas seda, et sind ümbritseva keskkonna kristalne puhtus justkui peegeldub sinu muusikas. Mitte siis otseselt riik ise.

Geir: Ei, kindlasti ei ole ma patrioot. Ümbritsev, ma leian, mõjutab alateadlikult. Näiteks elasin ma aasta Brüsselis ning käisin baarides, kus mängiti industrial’i, ja see oli see aeg, kui ma hakkasin ka ise industriaalset muusikat tegema. Seos keskkonnaga on olemas, seda küll. Kuid ma ei usu, et kui ma elaksin Uus-Meremaal, ütleksid inimesed mulle, et mu muusika kirjeldab Uus-Meremaad …

Kas kõik su albumid on sulle endale samaväärsed või on mõni isiklik lemmik ka olemas?

Geir: Seda on väga raske öelda, kuna peale albumi valmimist ei kuula ma seda enam eriti, vaid alustan tööd uuega. See lihtsalt saab osaks minevikust.

Sa ei anna just väga palju kontserte. Kuidas valid välja pakkumised, mis vastu võtta?

Geir: Ma saan enamjaolt selliseid kenasid pakkumisi, nagu näiteks siin Leigol, millest ma ei saa keelduda. Samas teen ma 1–2 live’i kuus, mis ei olegi nii vähe.

Seega sind meelitati Eestisse Leigo festivali atmosfääriga …

Geir: Ma ise ei teadnud seda kohta, aga mu agent ütles, et see on väga kena festival ja ma uskusin teda. Tal oli õigus.

*400 miili Polaarjoonest
**Intervjuu leiab aset Leigol hubases peamajas

Anders „4-got-10“ Melts & Gerty Villo (http://www.beatsfromthevault.tk)