Shelton San – Spontaneous Black

Indie-bänd Shelton San andis hiljuti välja esimese täispika albumi „Spotaneous black”, millel on kümme vägagi rokkivat lugu. Valteri karjuv vokaal ning rokkivad kitarrid loovad hea tunde ning eriti hea on seda autosõidu ajal kuulata. Siiski lootsin, et võrreldes EPga on saundi kallal veidi rohkem vaeva nähtud. Lugudel on potentsiaali ja seda on Shelton laivis juba mitmeid kordi tõestanud, kuid plaadi peal oleks võinud olla veidi dünaamilisemad ja jõulisemad lood, kuigi ideed on väga head. Kuna ise olin Sheltonit mitmeid kordi enne esinemas näinud, siis ootasingi plaadilt rohkem punch’i. Samas need, kellel veel kontserdielamus saamata, võivad Sheltonit laval nähes väga positiivselt üllatuda. Siiski, plaat on hea ja jään suure huviga ootama nende järgmist kauamängivat. Loodetavasti ei ole selleni enam kaua aega. 7,5/10

My Dying Bride – A Line of Deathless Kings

Doom-metal’i paremikku kuuluv bänd My Dying Bride sai maha follow-up’iga – „A Line of Deathless Kings” – 2004. aastal ilmunud albumile „Songs of Darkness, Words of Light”. ALoDK algab õudusttekitava looga „To Remain Tombless” ning on märgata, et Andrew Craighan ja Hamish Glencross pole unustanud, kuidas tekitada sünget atmosfääri. Loomulikult vürtsitab iga lugu Aaron Stainthorpe’i omapärane ja sügav vokaal. „L’amour detruit” ei pane hetkekski kahtlema, et tegu on vana hea My Dying Bride’iga. Märkimisväärsed lood on lisaks „And I walk with them” ja „Thy Raven Wings”. Huvitav on see, et ALoDK-l ei kasuta Aaron enam korisevat, vaid ainult puhast, kuid samas väga melanhoolset vokaali. Plaat pole nii agressiivne kui bändi varasem looming, kuid My Dying Bride’i erilisus seisnebki selles, et nad suudavad luua väga ilusaid ja depressiivseid laule. 8/10

The Haunted – The Dead Eye