22. mail jagasid Stockholmis klubis Debaser sillaalust koos Red Sparowes, post-rock’i üks huvitavaid leidusid USAst ja teda soojendas Tephra, küllaltki värske hardcore/post-metal kooslus Saksamaalt. Debaser on küllaltki omanäoline kontserdipaik, asudes vanalinna ääres silla all ning nägi välja nagu nõuka-aegne rajoonirestoran, kus on tuled kustutad ja lauad ära viidud. Mahutavaus oli üllatavalt väike, kohal oli maksimaalselt 400 inimest ja ruum küllaltki tihkelt täidetud, kuigi nagu hiljem seletati, olid osad ruumid nigela piletimüügi tõttu suletud.
Soojenduskollektiiv Tephra mõjus koomiliselt ja ebausutavalt … kuigi vahepeal olid neil omad momendid. Pool tundi ja viis lugu, kus tüübid ei suutnud otsustada, kas nad teevad hardcore’i või midagi muud, stiilide edukas sidumine ei tulnud neil kuidagi välja. Ja kahjuks nende vokaal oli üks mitte-midagi-juurde-andvamaid, mida olen kogenud. Kodukalt kuulatud lugude põhjal paljulubav muusika oli kokkuvõttes pettumus, pooltoores postirokivoolus hulpiv roog.
Red Sparowesi esimesed helid ei jätnud kahtlust ürituse õnnestumises. Stardiks kohe nende ehk parim lugu „Buildings Began To Stretch Wide Across The Sky…“. Muusikavaliku rõhk oli uuel plaadil, kuid parimate lugudega sai ära märgitud ka esimene. Lisaloona veerandtunnine debüütplaadi lõpetaja „The Sixth Extinction Crept Up Slowly…“
Red Sparowesi muusika üle on diskuteerides tuleb pidevalt esile, et kuna esimene ja teine plaat küllaltki erinevad, siis meeldib ühele üks ja teisele teine. Harva mõlemad. Kogu see dilemma oli väga osavalt kokku võetud kollakas-punakas-pruunidel muusikaga sünkroonis olevatel visuaalidel, mis ühendasid endas sujuvalt „At the Soundless Dawni“ ja „Every Red Heart Shines Toward the Red Suni“ teemad – looduskatastroofidest ja tuumahävingust kuni kommunistliku Hiina külma sõja aegse programmini Suur Hüpe Edasi, mille käigus talupojad hirmutasid kisaga varblasi, kes sõid nende saaki. Varblased ei jõudnud üle 15 minuti järjest ilma maandumata lennata ning tuhanded linnud surid peagi kurnatusest. Ritsikad, kellest muidu toitusid varbalsed, hävitasid saagi ning selle tagajärjel suri umbes 30 miljonit hiinlast nälga. Ja veel kirsiks visuaalide peale peale bändiliikmete varjud.
Muidugi te võite küsida, mis kirjutan sellest pea kuujagu hiljem. Laiskus on ka õige vastus, aga distantsilt paistab see asi kordades magusam ja liigutavam.
www.redsparowes.com
www.tephra.de
www.debaser.nu