Pealinna duo Tallinn Daggers (Ardo Kivi ja Joosep Volk) on seni kogunud peamiselt kiidusõnu oma esinemistega ning esimese EP-ga, mida saab soovi korral vabalt veebist alla tirida. Täna on neil aga varrukast võtta juba ka esimene video. Sissejuhatuseks vaadake aga videot ning edasi laseme härradel endal rääkida.

Alustaks sellest, et kuidas teil selline bänd tuli üleüldse? Teie mõlema taust ju siiski veidi erinev siiani? Kas pole?
Ardo: Realiseeruma hakkas vist läbi selle, et Joosepiga sai alustatud New Orderi tribuuti, mis aga laulja puudumise tõttu katki jäi. Joosepiga samas arutasime seda bändiasja juba enne seda, aga siis tundus see värgina, mis jututasandile jääb.
Joosep: Esimene jutt oli meil sel teemal mingi pea 2 aastat tagasi, pärast ühte ühist pidu Angelis, kus Kivi umbes kell 6 hommikul tuli lagedale jutuga, et kas ma ei oleks huvitatud tema loomingu lavale toomisest. Teemaks läks kuskil aasta tagasi, siis jäi juba konkreetne jutt ja olid olemas konkreetsed lood. Otsustamine oli lihtne, sest saund meeldis ning perspektiiv oli olemas. See, et me erinevate taustadega oleme, ei mängi mingit rolli – maitse osas on ühisosa olemas.
Ardo: Daggersit tegelt enne polnud, enne oli Ardo Kivi lihtsalt, mingid suvalised katsetused. Tõsisemalt ikka hakkas asi liikuma siis, kui Joosep punti tuli. Nimi isegi sai koos läbi mõeldud. Seega arvestaks algust siiski sellest hetkest.

Haa, kell 6 hommikul parimad plaanid alati. Aga jah, Kivi, oled oma New Orderi külge varjanud.
Ardo: Enda arvates ma küll ei ole midagi varjanud, ma isegi ei tea nüüd. Kas on mingi külg, mida ma varjanud siis ei ole?

Ehh, lihtsalt mingid sõnavõtud ilmselt jäävad rohkem meelde…
Joosep: Su lembus 80 hair-metalisse on hästi dokumenteeritud, Kivi.

Jah!
Ardo: Mhmh, seda ma arvasingi. Tead ühe ajastu teemad, mulle lihtsalt meeldivad kaheksakümnendad läbi ja lõhki. Need on lihtsalt mu juured. Vahepeal sai ära unustatud, aga tuli periood, kus jällegi kõik tagasi tuli. Selles mõttes on jumala õige jutt, et igaüks peaks siiski oma juurtest lugu pidama.
Joosep: No samas on minu lembus gabberisse ning selle derivaatidesse ka Radas hästi dokumenteeritud, aga muusikuna olen tegelenud hoopis muude kõladega, kui toores 220bpm andmine.
Ardo: Kui teema juurde tagasi minna, siis Depeche Mode “Violator”, kui välja tuli, oli esimene täispikk album, mille ma endale sain. Olin vist umbes 10 aastat vana või midagi sellist ja see raputas mu maailma reaalselt. Kõik lood olid algusest lõpuni lihtsalt nii hästi kirjutatud ja kõlasid oma sünteetikas nii hästi. Reaalsed juured jällegi, seega minu jaoks on see saund täiesti veres.
Joosep: Mind samamoodi on mõjutanud just peaasjalikult 80ndate saund oma paljudes erinevates piltides. Minu trummimängu ei ole naljakal kombel sarnasustele vaatamata mõjutanud New Order või Ultravox. Neil pea identsed biidid. Aga arvan, et esimene lugu, mis mind raputas oma kõla poolest, oli ka DMi oma – kunagi Viva 2 pealt tulnud "A Question of Time"

Kuidas teil ambitsioonidega?
Joosep: Ilma ambitsioonita ma ei teeks seda asja. See oli ka üks põhjus, miks ree peale astusin. Nägin, et saund on midagi teistsugust ning praegused viimased arengud näitavad, et me pole jäänud ühte kasti mõtlemisega kinni. Ja olles olnud Pia Frausi väikest viisi maailmavallutuse sees, siis ma arvan, et mul on mõned ideed, mida võiks Daggersi puhul ka ära kasutada.

Kas see on saladus?
Joosep: Ei ole, see on väga lihtne, pommita kõiki võimalikke – reaalseid ja ebarealistlikke leibeleid oma demoga. Pane demole ainult 4 kõige kõvemat lugu, neist esimene olgu täielik meeltesiduja ning ära looda midagi, vastuseid tuleb ehk maksimaalselt kümnendik hulgast, mis välja saatsid. Pia Frausiga oligi nii, et esimesest laarist demodest tuli kohe 2 vastust – üks mis ütles, et sorry, hetkel me ei booki ning teine ütles, et teeme plaadi.
Ardo: Ambitsioonid on kõrged ja esialgu just sellepoolest, et eesmärk täiesti ideaalselt kootud popmuusikat luua. Edu ja tunnustus on ka päris head, aga motiveerivad veidi teised asjad – tahaks just iseenda jaoks luua sellise asja, et endal on karp lahti. Midagi, mille üle uhke olla ja see on kuradima raske. Ma olen niivõrd idealist oma loominguga seotud teemades. Samas see on ka hea – ma võin 3 ööpäeva järjest üleval olla, oluline on see, et ma saaksin kätte ideaalse tulemuse.

Olen nõus, aga leibelid veidi ikaldavad tänapäeval, majanduslikud olud ja suunad muusikamaailmas – peaks pigem vist pommitama hoopis mingeid touring agentuure?
Joosep: Eks kõik oleneb. TD puhul ehk tõesti. Eks me nüüd järgnevate kuude laividega üritame ka oma lavalist visuaali konkretiseerida ning mitte jätta asju juhuslikkuse hooleks – a la sitt VJ või nii. Aga jah, see nõuab samamoodi aega ja vaeva nagu heliloome. Tänapäeval ehk ongi nii, et bänd, kes ihaldab mainstream edu peab olema totaalne audiovisuaalne pakend. Ning enamasti seda Eestis pole…
Ardo: Ma ei leia plaadifirmadega asjade ajamises väga palju eeliseid. Pigem vist oleks vaja mingit head distrot. Küll aga mulle väga meeldivad spetsiifilised leibelid, mis loovad enda ümber mingi laheda aura, kaasavad väga peenelt valitud bände ja tekib selline ühine saund, välimus ja mass. Tooks välja näiteks Factory või Sub Pop’i. Rootsis on üks väga lahe leibel nimega Sincerely Yours. Sellise asja jaoks on vaja tohutuid kokkulangevusi. Mul endal on täitsa unistus olemas, aga ma ei näe eriti mõttekaaslasi enda ümber. Samas, kas see ei ole nii, et need asjad, mis väärivad tähelepanu, varem või hiljem ka saavutavad selle. Miks Eestist pole eriti midagi kaugemale jõudnud on lihtsalt see, et pole piisavalt omanäolisi asju. Mainstreami jaoks vähemalt. Head mussi on palju, aga need saavutavadki sellise kultusstaatuse rohkem. Kasvõi näiteks Bizarre ja Pia Fraus, kui netis ringi luusida, siis shoegaze blogides on suht household nimed.

Aga EP – radaseitsmes on kenasti tasuta tirimiseks link üleval – kas olete seda spämminud kõvasti igale poole? Kas on ka mingit tagasiside väljastpoolt Eestit?
Ardo: Väga palju pole spämminud, sest hetkel on siiski prioriteet uut materjali teha ja füüsilisel kujul midagi välja anda. Kuna EP peale läksid põhimõtteliselt esimesed Daggersi lood, kergelt veel otsingujärgus loodud lood, siis ma pole päris kindel, et see on see õige asi, millega tahaks väga vaeva näha. Promomise mõttes siis. Kusjuures levikut asjal Eestis on nagu küll, alla on laetud umbes 150x – päris hea skoor arvestades seda, et põhimõtteliselt ainult Rada7-s ongi teema tehtud. Ostetaks sama palju plaate ka oleks ju isegi okei. Samas ei taha öelda, et ei oleks EPga rahul, lihtsalt pole mõtet kiirustada selle promoga. Aega on.
Joosep: Ning kuna saund on veidi muutunud ka, siis pole mõtet lüüa trummi, mis pole päris see enam.

Kõigi lemmikküsimus – kas see uue materjali välja andmine on ajaliselt eesmärgistatud ka?
Ardo: Põhimõtteliselt küll, kuigi ma juba natukene kardan seda kõike. Liiga palju magamatuid öid ja energiakulu on suur. Tahaks suvehakul välja anda. Eesmärgiks olen seadnud juuni kuu. Juuni-juuli.

Millised on uued tuuled siis? Mitte liiga detailselt, küll jõuab plaati kuulata – aga nii üldjoontes.
Ardo: Ajatum värk ehk veidi rohkem, ajatum pop. Saund, mille peale ei saaks hoobilt tõmmata paralleele mingi ajastuga. Lihtsalt popmuusika, vähem sünteetikat. Minu eesmärk on näiteks luua ultimaatne suve soundtrack.
Joosep: Proovime saundi tuua rohkem õhku ning ka instrumente. Ma ei imestaks, kui mingil hetkel näeb laivil elektroonilise trummiseti kõrval ka naturaaltrumme.
Ardo: Pärast viimast laivi olidki esimesed tähelepanekud seoses kergelt suvisema vaibiga. Ei sobi enam väga kuskile pimedasse reiviurkasse laamendama.

kodutööstus: Kuuldes sõnapaari “rohkem instrumente”, küsiks kohe iidvana küsimuse – kas on tuleviku laividele plaanis vastu minna laiendatud koosseisuga?
Joosep: Laiendatud koosseisu peale oleme mõelnud juba pärast esimeste laividesessiooni lõppemist, aga siiani pole see päevakorras olnud… Pigem on olnud lihtsalt üks paljudest võimalustest õhus, sest koosseisu laiendamine ei saa olla eesmärk omaette. Ja praegu ei ole sel ka mõtet. Kahemehe bändina on potensiaali kõvasti – kõigepealt tuleks see ära kasutada.
Ardo: Bändi koosseis ei muutu kindlasti. Mida vähem nägusid meelde jätta seda parem! Laivbänd samas võib laieneda küll, aga pole üldse mõelnud sellele enam, ei tunne otsest vajadust. Lihtsalt nii kuradi mõnusalt lihtne on kahekesti kasvõi proove teha. Või otsuseid vastu võtta. Polegi vaja otsustada ja läbirääkida, kui ollakse ühel lainel. Mida rohkem inimesi, seda rohkem müra. Mingid sagedused hakkavad võnkuma ja see pole hea. Samas, kui keegi lihtsalt loomulikult sulanduks sisse, siis oleks see teema.

kodutööstus: Daggers on oma loomingut promonud eeskätt netikanaleid pidi. Kui nüüd tulevikuplaane sorkida, kas on peast läbi käinud ka mõte, et täispika plaadi puhul jääks füüsiline reliis üldse ära ja plaat ilmuks ainult digitaalselt?
Ardo: Igasuguseid mõtteid on jah, paras võitlus käib peas. Ausalt kohe. Füüsilisel kujul võiks ilmuda juba puhtalt sellepärast, et asi oleks ka käega katsutav. Ma tean, et on olemas inimesi, kes hindavad seda ja seda peab ka austama. Vinüül oleks muidugi ka variant. Seda ma olen juba uurinud ka. Kuna ma ise cd’sid eriti ei osta, siis on seda raskem väärtustada. Vinüül oleks aga igati õigustatud, sest formaat ise on juba maksimaalne austusavaldus just visuaalsele küljele. Kui asi peaks olema käeshoitav, siis peaks see ikka võimalikult suur olema. Cd on ju põhimõtteliselt üks samm lähemal mp3’le. Millegipärast inimesed arvavad, et kõik peaks väiksem olema.

Aga siis see video, mis tegelikult põhiteema – see on ju EP loole.
Ardo: Just nimelt – Flesh Parade. Kusjuures keegi on kunagi öelnud, et see on ultimaatne Daggersi lugu. Jumal tänatud, sest see on tõesti hea lugu, üks nendest, millega algusest lõpuni rahul.

Ardo küll paljastas, et maksma läks see palju (Joosepi) aega ja vaeva, aga siiski, miks siis mitte juba uue materjali jaoks, kui see nii lähiajal plaanis?
Joosep: Aega sai maetud jah kõvasti… Aga lugu on ise aktuaalne. See, mis me prooviruumis plaanime, ei ole veel kuulaja jaoks päevakajaline – Flesh Parade aga on ning idee ja plaan teha video olid olemas juba enne uute mõtete teket. Polnud mõtet käsipidurit tõmmata millegile, mille nimel juba tööd oli tehtud. Ega selle pärast siis uus materjal visuaalselt esindamata jää.
Ardo: Hea ju, kui ikka märk maha jääb. Iga reliis väärib vähemalt ühe videot. Vahepeal oli muidugi plaan teha igale loole video, ideed olid ka Joosepil juba olemas. Island Phi Ley’le on isegi pool materjali olemas. Näis, mis sellest saab. Äkki kasutab mõneks teiseks looks seda.
Joosep: Jep… ideena on siiamaani olemas ka Last Escape. Tegemine seisis aja taga… aga kuna osaliselt oli idee seotud ka ilmaga väljas, siis see rong on osaliselt läinud.

Ooh, teil on palju vaba aega, tore!
Joosep: Ideed käivad peas kogu aeg – kella nad ei küsi. Tähtis on pigem see, et muusika paneb visuaalselt mõtlema ning ideid otsima. See, millal me nad realiseerime, ei omagi tähtsust. Eks vast siis kui aega on!
Ardo: Jah, kui rahvas mõtleb iga 52 sekundi tagant seksile, siis ma mõtlen meie loomingule.
Joosep: Ning ma mõtlen igal vabal hetkel visuaalsele küljele. Ja nagu näha ka videost, siis eks ma mõtlesin ka mõned korrad seksile.

kodutööstus: No mehed mõtlevad tegelt iga 6 seki tagant etc. Visuaalidest rääkides, kui oluline on Daggersi juures üldse visuaalne pool?
Joosep: No nagu ma ennist ka ütlesin, siis kuna tänasel päeval peab artist olema terviklik pakend – alates muusikast, plaadikaanest, lavalisest kohalolekust kuni video ja taustavisuaalideni -, siis jah, see on väga tähtis.
Ardo: Sama oluline, kui muusika ise, kogu visuaalne külg. Daggers on üldse meie jaoks vist rohkem kui lihtsalt bänd. Kasvõi näitena võib tuua särkide kollektsiooni ja seoses riietega on veel paar plaani, millest on veel vara rääkida. Absoluutselt kõik peab olema paigas, mitte ainult muusika.

Video muidugi tulnud suurepärane, tõsiselt. Mind lausa huvitab, kaua ja kuidas sellist video teeb? Pean tunnistama, et huvi on suur, aga võhikuna ei oska tehnilisemalt väga palju küsida.
Joosep: Filmisime millalgi jaanuarikuus. Valmis sai kolmapäeval. Lõplikult. Kuigi tegelikult ma laseks tal nüüd 2 nädalat seista, siis käiks kõik veel selge pilguga üle ja siis oleks valmis, aga seda ma saan niikuinii teha. 1.02 update tuleb ehk tagantjärgi… vaatajale märkamatult.
Ardo: Vist ei valminud ilma ohverdusteta sellegipoolest?
Joosep: Ohverdusi oli kõvasti. Eelmine nädal, mille lõpus pidi olema presekas, olid mu tööpäevad kella 5st hommikul kuni kuskil seitsmeni õhtul… siis tuli minna proovi.

Nagu? Kas oli midagi mida oleks videosse tahtnud, aga polnud miskipärast võimalik?
Joosep: Ei… käsi südamele pannes ütlen, et tegu on esimese videoloomingulise tööga, kus ma ei kahetse midagi, kus ma olen saavutanud kõik oma eesmärgid ning õppinud juurde rohkem kui viimase poole aasta peale kokku

Ja esitlusel oli kahjuks vale codec?
Joosep: Esitlusel oli testimata riistvaraline lahendus. Loe "epic fail".
Ardo: Kusjuures lugu kõlas sellise tempoga päris huvitavalt, korra oli juba, et “oot-oot, kuulaks lõpuni”, aga siis avastasin, et saal inimesi täis. Päris haige esmamulje oleks olnud.
Joosep: Samas oleks pidanud teadma, et Erka läpakas on midagi, mida ei maksa usaldada mitte kunagi. Aga kuna video presentatsiooniks (kuid mitte veel päriselt) sai valmis kell 23 reede õhtul… pärast heliproovi… siis polnud kahjuks võimalik enam midagi testida.
Ardo: On siis VLC-playeril selline funktsioon ,et saad aeglasemalt videofaile vaadata?
Joosep: Ma ei tea, ma vihkan VLCd! Ju oli see minu karma. Aga video enda tegemisest veel rääkides, siis ma arvan, et kui ma poleks iseenda tööandja ning mul poleks mõistvaid partnereid – nii tööl kui ka kodus -, siis ma arvatavasti räägiks teist juttu video kohta. Aga kuna mul õnnestus tekitada tootmisprotsessiks vajalikud aknad päevatöö kõrvale, siis sain esimest korda elus teha midagi, mis kukkus välja ka nii, nagu esialgu plaanitud.
Ardo: Minujaoks tundub see utoopiline täiesti, kuidas sellised asjad valmivad.

Jah, täpselt. Ma tahtsin just küsida juba pikemat aega, aga ei oska, et kuidas selline video valmib? No filmisite natuke jaanuaris ja siis?
Joosep: Kuna võimalused olid kergelt öeldes piiratud, siis algne plaan, et võtta asi üles suures stuudios langes ära. Mis tegelt oli ka hea, sest see seadis konkreetsed raamid ülejäänud ideele. Seega filmisime meil Tolm stuudio kontoris. Ajasime terve väikese ruumi valgust piisavalt täis ning võtsin üles. Edasi monteerisin kokku esialgse montaazi mustast materjalist, ilma igasuguste kellade ja viledeta. Selle käigus kristalliseerus idee veelgi ning siis kuna maskid olid üles filmitud vajalike tracker-pointidega, siis oli juba edasine töö lõigatud materjali träkkimine, maskidele peale minevate materjalide tegemine ning sinna peale matchimine. Samal ajal tegelesin ka erinevate plaanide lõppvisuaali tegemisega, katsetamisega jne. Nii mõnedki elemendid videos olid tegelikult katsetamise tulemused.

Aga mis eelise oleks andnud suures stuudios filmimine? Võimalikult lihtsalt – saab paremini … mida?
Joosep: Suure filmistuudio kasutamine oleks andnud võimaluse filmida üldisemaid plaane ning oleks andnud võimaluse kogu materjal greenscreenil üles võtta. Oleks saanud tausta täielikult välja key’da ning siis oleks suur hulk võimalusi avanenud kaadri kujundusliku lahenduse tegemisel. Aga kuna filmisin 25m2 pinna peal, siis piirduvad üldisemad plaanid ka vaid keskplaanidega, mis ikkagi oli lõpptulemuse suhtes hea, sest tuli leida võimalusi, kuidas montaaž oleks huvitav ja seega tuli panna rohkem rõhku montaažile ning seda avardavale pinnale maskide näol.

Ja videomeister siis täielikult Joosep, idee ja teostus?
Joosep: Jah… Kogu videotöötlus algusest lõpuni on minu töö. Keegi teine pole sinna oma käsi ligi ajanud… aga eks see ole ka ainukene koht, kus ma tean, et saaks paremini, sest kellegi teise silm on alati abiks.
Ardo: Mulle endale väga istub see jaotus nö stuudiopoolel, audio poole eest vastutan mina ja video ja visuaalide eest Joosep. Tundub täiesti loogiline. Mõlemad usaldavad põhimõtteliselt 100% asjad siis teineteisele. Otsest brainstormi enne loomingut ei toimu. Tundub, et toimib sedasi ideaalselt.

Aga miks mitte lisaks … näiteks mingi ülidiip story videosse?
Joosep: Tegelikult on seal lugu täitsa olemas. Kivi näiteks jagas taotluse õhust ära, aga see ei olnud taotlus.
Ardo: Otsest stoorit ei ole, aga kuna lugu räägib ööelu ja suurlinnade pahupoolest, suunatust eluviisit ja rahutusest, siis see video väljendab seda päris hästi ja toob seda rohkem esile. Fookus on ka NYC’il ja sellega seotud kultuuril. Palju vihjeid igas suunas.

Kas videodes peab üldse olema mingi kindel storyline, või annab palju ägedama lõpptulemuse otsene live video või ilma kindla läbiva jooneta video?
Joosep: Igale loole vastav… Ei ole nii, et üks on parem lähenemine.
Ardo: Minuarust ei pea, üldises plaanis. Tihti on nii, et ma isegi ei jälgi seda storyline’i, isegi kui see on olemas. Vaatan hoopis teisi asju.
Joosep: Eks see ole kinni autoris, võimalustes ning muusiku enda soovides. Meie puhul on selle võrra lihtsam, et video autor on ka osa musikaalsest kooslusest.
Ardo: Sellist asja küll pole, et kui videos stoorit või mõnd muud kiiksu pole, siis ei viitsi üldse vaadata.
Joosep: Just. Video peab olema sümbioosis looga ning kuidas see saavutatud on, see määrab ka mõjuvuse. Samas inimesed hindavad eri asju – mõni lausa ootab mingit meeletut kiiksu, püänti, moraali, seisukohta etc. Mina ei näe selle vajalikkust, ma ise hindan lihtsat lugu ning selle väga head teostust.
Ardo: See oleks umbes sama arusaamatu, kui vaadata ära film, kus on rõhk hoopis kolmandal asjal ja kurta ikka selle üle, et mingit stoorit polnud. See on lihtsalt žanr omaette, teised väärtused. Muidugi kui storyline’i pole ja visuaalselt midagi haaravat pole, siis on juba eos hukatusele määratud see video või film.

Vaata lisaks:
www.tallinndaggers.com
www.myspace.com/tallinndaggers