"On kahte sorti rotte". Selliste sõnadega algab filmisõprade lugupeetud ja kinosõprade võibolla mitte nii lugupeetud Trashi poolt valitud ja kokku pandud kolmeplaadiline kogumik muusikat. Kaks uhkes kuues plaati ("Sügis" ja "Talv") üsnagi eripalgelisi viise, lisaks üks kargem ketas ("Lumi") müdisevamat – kodumaist black ja death metalit. See kõik on loogiliseks järjeks tema alustatud ja trash-can-dance blogis siiamaani kestvale muusikute filmieelistuste küsitlusele. Mõningaid möönduseid tehes võib seda kogumikku lausa Eesti põrandaalusema (kitarri)muusika aastaraamatuks lugeda. Mitte ainult seepärast, et kogumiku plaadid aastaaegade nimesid kannavad, vaid ka seepärast, et midagi samaväärselt kokkuvõtvat ei ole siia kõrvale lihtsalt panna.
Tahaks õelda, et Trash on tegelikult ise ka üks kahte sorti rott (rott kui vahva vunts). Pajatab filmidest, aga kui plaatide väljaandmiseks läheb, jäävad filmidest arvaja liistud sinnapaika ja tiiba ripsutatakse hoopis Euterpega. Ja ei saa õelda, et ta hakkama ei oleks saanud. Otse vastupidi, kogumik on õnnestunud. Eriti maksab esile tõsta selle rahvavalgustuslikku külge. Hea hulk nimesid, mis radaseitset sirvides tahes tahtmata meelde jäävad, aga mida kas ei jõua või ei soovi uurida, on kogumikukomplektis esindatud.
Kiita tuleb ka koostaja haaret, mis on ulatunud põllumajanduspungist tuuriduumini, nagu ta ise vahelehel kirjutab. Või In Spe’st Forgotten Sunrise’ni, nagu ütlevad kirjad plaadikaantel. Niimoodi on igasuguse valehäbita paigutatud ühele plaadile äiutav ja õhuline Imandra Lake ning kärisev ja pröökav Itk, selge Pinokkel ning pilvine Smõuk jne. Ega SSRobot ja Sininegi väljaspool Trashi "Sügist" naljalt ühte konteksti passi. Aga sellegipoolest ei ole tegemist printsiibitu eklektitsismiga. "Talve" hoiab koos selle eestikeelsus ja erinevaid lugusid ühendavad üsnagi teravmeelsed süsteemid, seega liigset laialivalguvust ja suvalisust ei maksa peljata. "Sügis" seevastu on siiamaani linastumata edetabelisaate lindistus (pingerida on sealjuures iga kuulaja enda koostada), millest saatejuhi loba on vahelt välja lõigatud. Omamoodi kompaktne seegi.
Kogumiku südametunnistuseks on boonusplaat "Lumi", mis koosneb vaid põrandaalusemast metalist. Põhiplaatidel figureerinud Itk, Necro Strike ja Sõjaruun annavad mõnes mõttes isegi mõista, kui sügavale põranda alla Trash oma otsimistega läinud on. Lõbusama ääremärkusena võib ära märkida, et nii sõna otseses kui kaudses mõttes, on mindud päris põhjani välja, sest plaadil leidub pala väidetavalt läbi ja lõhki UG bändilt Põhjast. Niimoodi võib isegi õelda, et töö on olnud põhjalik. Kui välja arvata, et paar bändinime on plaadikaanel oleva natuke vigase kirjapildi tõttu uued ja huvitavad tähendused saanud. Samas võibolla äärmused ja kõik nendesse puutuv peavadki pisut logisema.
Tegelikult annavad "Sügisel" olevad Aamen ja Edasi ka ühtteist mõista, võibolla seda, et kunagi ilmuvate "Kevade" ja "Suvega" kaasneb "Päikesepiste", mis on pühendatud tärisevamale ja eesrindlikumale masinamuusikale.
Sellega tahakski lõpetada, et loodetavasti pärast "Talve" tuleb ka "Kevad". Kuhu ta ikka pääseb. Ja üks korralik "Vananaistesuvi" kuluks ka ära.