Kanadast pärit ja Berliinis resideeruv legendaarne drone-doom duo Nadja on veebruaris tulemas teist korda Eestisse, kus nad astuvad üles muusikafestivali Heliosphere raames. Siin väike intervjuu bändi ideelise juhi Aidan Bakeriga.
Nadja on eriline bänd muuseas ka oma rohke produktsiooni poolest (ainult Thou ja Nadja meenuvad esimese hooga, kes nii tihedalt plaate välja annavad). Kuidas teil õnnestub nii palju asju riliisida? Kas on parem kõik endast nö välja kirjutada / lindistada ja kas see ei hakka mõjutama muusika kvaliteeti?
Meil on oma kodustuudio, nii et võime lindistada, millal aga tahame. Mitte, et me seda kogu aeg teeks, aga… mul on alati miski, kas loo fragmendid, käigud või sõnad peas tiirlemas.
Mitte kõik, mis me lindistame, ei saa avaldatud, nii et meil on enesekontroll täiesti olemas, aga samas ma arvan, et oma muusikalist arengut on huvitav nii-öelda avalikult eksponeerida.
Kuidas Berliini kolimine teid mõjutas? Tundub, et hakkasite kohe koostööd tegema Berliini undergroundiga nagu Vendetta Records näiteks. Kas te sobite sellesse keskkonda ja miks?
Berliini kolimine laseb meil keskenduda ainult loomingulistele küsimustele, sest elamiskulud on siin ikka märksa madalamad kui Kanadas. Berliin on ka heaks baasiks, kust reisida üle kogu Euroopa ja seetõttu oleme saanud mängida mitmetes kohtades (ka Tallinnas), kuhu me muidu ehk rahaliste või ajaliste kaalutluste tõttu poleks jõudnud.
Meile tundub, et Berliini muusika-skene, nagu enamuses suurlinnades, on üsna fragmentaarne. Mõnes mõttes on see cool, sest alati toimub midagi, aga teisest küljest on ka palju erinevate ringkondade segunemist, mis võib osutuda frustreerivaks. Kokkuvõttes pole mulle päris selge, millise skene osa me siin ise oleme… aga meil on tekkinud nii häid sõpru kui uusi fänne.
Kas teid on mõjutanud Berliini über-aktiivne tänavakunsti-maailm? Või teised kunstistiilid? Teie nimi tuleb Andre Bretoni romaani pealkirjast, nii et teil on ilmselt hingesugulust sürrealismiga ja ka kirjandusega?
Kunstimaailm on Berliinis jah väga aktiivne, mis on inspireeriv nii tegija kui tarbija seisukohast. Ja tõesti meil on mõlemal muid kunstilisi projekte väljaspool muusikat: mina avaldasin just luuletuste raamatu läbi ühe Berliini kirjastaja http://www.averse-publishing.com, ja Leah, lisaks oma raamatuköitmistöödele siin: http://www.coldsnapbindery.com, alustas hiljuti kunstinäituseprojektiga, mille nimi on http://thewunderkabinet.wordpress.com.
Te olete Eestis korra olnud. Milline see kogemus oli ja mida ootate teiselt korralt? Inimesi alati huvitab, et kas te merchi ka kaasa võtate ja millist?
Oma eelmist Eesti reisi me küll nautisime – kanadalastena tunneme põhjapoolsete riikide ja inimestega teatud lähedust. Ja kuigi klubi (Juuksur) oli veidi väike, meeldis meile seal väga mängida ja minu meelest võeti kontsert ka hästi vastu. Nüüd mängime suuremas kohas ja ilmselt ka natuke rohkematele inimestele – ja loodetavasti on meil võimalus näha ka teisi artiste nagu Circle ja Ben Frost.
Merch… noh arvatavasti on meil väga palju kraami kaasas. Näiteks üks meie viimaseid reliise on DVD Beta-Lactam Recordingsi all, millel on kaks kontserti peal, üks minu soolokontsert ja üks Nadja live, nendega kaasas ka eksperimentaalvideod, mis kõik kokku annavad umbes 6 tundi muusikat.
Te lindistate vahel koos teiste bändidega… Kuidas see käib, kas te olete stuudios kõik koos? Mille järgi te koostöid valite, sest bändid on kohati ikka väga erinevad? Kas see kogemus on erinev Nadjana lindistamisest? Kas see erineb soololindistustest Aidan Bakeri nime all?
Enamus meie koostöid on saanud teoks tänu failide jagamisele internetis või cd’de saatmise kaudu, aga kaks viimast, Troum ja OVO tegime tõesti stuudios koos. Koostööd ei paku tingimata rohkem rahuldust kui oma plaadid. Ma arvan, et need on kõige edukamad siis, kui tulemuseks on midagi täiesti ootamatut, nagu meie ühised plaadid OVO või Pyramidsiga. Nendest on meil kõige parem tunne ja loodetavasti need pakuvad midagi erilist ka kuulajale.
Nadjal on üsna spetsiifiline saund ja esteetika, nii et mõnevõrra see meid piirab. Soololindistuste puhul on mul rohkem ruumi stiili ja zhanriga eksperimenteerida, kuna mu enda isiklik maitse on laiem ja hõlmab enamaid asju.
Mis emotsiooni peaksid inimesed Nadja muusikast otsima? Teie haardesse mahub nii romantika kui hirm. Tean et liiga otsene küsimus, aga tahaks, et sa kirjeldaks Nadja helisid.
Meilt küsitakse tihti seda küsimust ja ma ei taha sellele kunagi otse vastata, sest ei tahaks dikteerida seda, kuidas inimesed meie muusikasse suhtuma peaks. Teisisõnu, me jätaks selle kuulaja otsustada, mida ta täpselt kuulda tahab. Seepärast on meil ka harva kirjeldavaid loonimesid või detailseid laulusõnu. Kõik on subjektiivsele tõlgendusele avatud. Meil on huvitav neid erinevaid reaktsioone kuulda, sest nende variatsioon on täiesti hämmastav – nagu sa ütlesid, hirmust romantikani.
Millised on teie plaanid aastaks 2011? Loodan, et tuleb järjekordne tegus aasta!
Meil on selleks aastaks planeeritud mitmed sooloreliisid, aga Nadjaga ainult mõned. Me keskendume pigem tuuritamisele ja kontsertidele kui lindistamisele. Aga juba praegu hakkab tunduma, et sellest tuleb tõepoolest tegus aasta…