„Mõisa Karneval“ tundus esimese hetkega nali olevat: selline pidu ja sellises kohas! Kui aga Facebookis oli juba üle 500 inimese ürituse „Attending“ nuppu vajunud, sai selgeks, et asjaga on tõsi taga. 8. ja 9. juulil aetakse kõik Mooste mõisa karjalauta ja tõllakuuri Toe Tagi, Pedigreed, Kurjamit, Shelton Sani ning veel umbes kümmet bändi ja DJ-d kuulama-vaatama. Nagu suvel neid festivale veel vähe oleks…
Karnevali eestvedaja Mihhail „Miku“ Birjuki sõnul on aga vähe festivale, mis oleks alternatiivsema suunitlusega ja toimuks maal, mitte linnas. „Plink Plonki ka ju kahjuks ei toimu ja Armastuse Sagedus Põlvas oli/on linnas. Ja kui linna peale õhtul minna, siis tõesti aega paistab inimestel olevat. Jolki-palki neil seda asfalti vaja sisse nuusutada, tulgu parem maale!“ annab ta selleks nädalavahetuseks parima soovituse.
Idee maal (ehk siis Moostes) muusikafestival teha on juba vana, kuid nüüd lõpuks jõuti ka tegudeni. „Üks korraldajatest, Härra O, on Mooste mõisa kompleksi restauraator. Koht ise mängis trumbid kätte. Neli padaässa korraga!“
Sellise kaliibriga festivali esimest korda teha ei ole kaugeltki lihtne ülesanne ja Miku sõnul on ettevalmistused sujunud üle ribide ja känguru. „Üks suuremaid tagasilööke on Kulka keeldumine abist. Järgmine aasta paneme festivali nimeks Luule Folk, siis peaks küll kenasti pudenema va kõlisevat,“ avalikustab ta ärisaladuse. Ja selle, et äkki toimub pidu Moostes ka järgmisel aastal.
Foto: Heikki Leis
Ideaalne festival
„Tahame teha festivali, kus külastajal ei oleks lisakulutusi telklaagrile, parklale. Õlu oleks odav ja toit maitsev ning soodne. Kuna nii suurelt võtame ette alles esimest korda, siis pusimist on usinasti, aga saame hakkama,“ ütleb Miku, kes helistas mulle tagasi ka pärast seda, kui ta oli lühikese ajaga 12 korraldusega seotud vastamata kõnet saanud. „Kõige hullem on arvuti taga istumine ja see, et kodu on muutunud sujuvalt bürooks, õnneks sekretärid on ilusad.“
Tundub, et „Mõisa Karneval“ on rohkem pidu ka esinejatele-bändidele kui keskmine suvine festival. Miku sõnul on see paljuski tõsi: „Esinejate valik toimus see aasta ennekõike sõprade seast, kuna kõik on nii suurepärased muusikud. Ja kuna festival toimub esimest aastat, siis saabki see ainuüksi sõbrahindadega toimida. Siinkohal tänud kõigile!“
Kuna viimasel ajal on üks teatud festival saanud meediakajastust selle järgi, mida mõned esinejad raiderites nõuavad, siis küsin ka selle kohta. „Kõige muhedam asi raideris kindlasti kirst. Loodame, et tuleb vana hea sinelinaelutamise lugu ikka ära,“ viskab ta ootusärevust õhku.
Foto: Heikki Leis
Kultuuripõld ei jää sööti
„Mõisa Karneval“ ei ole üksnes vali muusika ja selle saatel õllejoomine, vaid festivalikülastajaid proovitakse loengute ja traktorile installeeritud luulemürskudega ka kultuurseteks ja paremateks inimesteks muuta. Kõik see tipneb pühapäevahommikuse rongkäiguga järve äärde Põlva Linna Puhkpilliorkestri saatel. „Kultuuriader üle silmalaugude vuhiseb kindlasti. Üritame platsil vaod haljad hoida orkestri, tsirkuse ja Belarusiga, mis kindlasti kohe muldama ei kuku, vaid kultiveerib head tuju ja teineteisemõistmist.“
Paari asjaga peaks festivali külastaja arvestama, enne kui sammud reedel Mooste poole seab. Telklaagris puudub valve, mis tähendab seda, et väärisesemed tasub endal ihu ligi hoida. Samuti puudub kohapeal sularahaautomaat (lähim nutumüür asub Põlvas 12 km kaugusel), kuigi mõne toitlustaja juures saab kuulduste järgi ka plastrahaga arveldada.
Samuti soovitab Miku suitsu varuda ja ütleb, et külastajad peaksid kindlasti arvestama kohalike elanikega: „Nad on suures mures oma aiamaade pärast. Ja öisel ajal võiks püsida kõik koos ikka festivalialal.“ Ärge siis aiamaadelt kurke ja tomateid ära sööge, eks!
Rohkem pole aega Mikul midagi lisada, ta jõuab veel vaid dresscode’i kohta kiire vihje anda: „Tüdrukud võiks punaseid kleidikesi kanda kohe kindlasti.“ Oleksin ma tüdruk, siis seda ma ka teeksin.
Festivali teema: http://www.rada7.ee/yritus/51324/