Ma saan väga hästi aru, miks lätlased nii võrratu lainapiga festari kohe Eesti piiri äärde püsti on pannud. Kuidagi peab ju oma kilupätsamist ja liigvarbalisust heastama naabrite silmis. Selleaastase Positivus festivaliga saavad nad vähemalt minu silmis kõik andeks. Kui ikka Editors nii lähedale tuuakse, siis tõmmaku mu pärast kilud kasvõi kogu vee ja adruga meie merest välja. Niikuinii saame võimaluse Selverist nende tagasi ostmiseks. Vajadusel Tallinna pildiga Laima shoksi veel magustoiduks peale. Lisaks on mul ääretult hea meel, et Ivo andis sellise eluolulise võimaluse intervjueerida üht mu viimaste aastate lemmikartisti. Nende 2009. aasta album “In This Light And On This Evening” sai mult maksimumpunktid (Eesti Ekspress, jaanuar 2010) ning oli kõnealuse aastaalbumitopi esimene. Kuna järgnevalt on tegu Editorsi tutvustava intekaga, siis vältisin peensustesse laskumist, et jutt ka nende muusikas võhikule liiga arusaamatuks ei jääks. Mis aga kõige olulisem – nende muusika ja sõnum ning see, kui siiras ja äge bänd nad on, saab varsti Läti siililegi selgeks. Kohtume Positivus festivali moshpitis!
Küsimustele vastas Editorsi bassimees Russell Jonathan Leetch.
Editorsist on mõne aastaga saanud häbelikust klubibändist särtsakas staadionibänd. Kas see oli teil omaette eesmärgiks või lihtsalt loomulik areng? Kuidas teie algusaegade austajad sellega harjunud on?
Ma leian, et see on väga loomulik. Kui sa annad välja oma esimese albumi, pole sul õrna aimu, kuidas üldsus selle vastu võtab. Meie debüüt oli edukas ning tänu sellele mängisime aina suuremale publikule. Sellega kohaneb ja harjub ära. Ma tean, et fännid naudiksid väiksemaid klubikontserte, aga kui nõudlus on suur, siis sa pead kõikidele fännidele esinema. Loodetavasti austajatele see meeldib ning arvan, et me anname endast kõik.
Mingi hetk hakkas maailmas (eriti UK’s loomulikult) tärkama kümnete kaupa Joy Division’ist mõjutatud post-punk/indie bände. Teie, koos Interpoliga, olite vaieldamatult ühed esimesed ja ka tuntumad. Oli hetk, kui te seisite vägagi võrdsel positsioonil just Interpoliga. Vabandan kui riivan Interpoli, aga peale teie viimast albumit “In This Light And On This Evening” pole enam kahtlustki, kes sammu suurema valguse suunas teinud on. Kust leidsite jõu selliseks oluliseks sammuks Editorsi ajaloos? Kas te natuke kartsite sellist eksperimenteerivat liigutust teha või olite kindlad juba eos, et see on õigustatud muutus teie muusikas?
Need kolm albumit, mis oleme teinud, on kõik omal moel erinevad. Proovime end mitte liiga palju korrata ja hoida asi enda ja fännide kõrva jaoks värske. Mõningatele inimestele “An End Has a Start” meeldis, kuid “In This Light and on This Evening” mitte ning vastupidi. Seega on huvitav, kui on kuulajaid, kellele mõni album meeldib ning mõni mitte. See on sarnane sellele, kui mulle artisti üks plaat meeldib ja teine mitte, kuid vähemalt on see teekond.
Kõnealusest albumist on nüüdseks aga juba kaks aastat möödas ja paras aeg järjele. Millal võiks uut albumit oodata?
Loodetavasti 2012. aastal. Meil on hunnik lugusid, mõned valmis ja mõned kaugel sellest. Me valmistume nüüd selleks lükkeks, et kõik lood lõpule viia.
Vahepeal olete teinud koostööd erinevate artistidega väljaspool Editorsi. Kas otsite ise koostöö võimalusi oma sõprade ja lemmikutega või pigem leitakse teid ja tahetakse koos muusikat luua?
Me oleme salvestanud koos Elbow’ga ning esinenud R.E.M.’iga. Ma ausalt ei tea, et oleks veel mõni artist, kellega koos tahaks tööd teha. Võibolla mõni suurepärane naisvokaal, nagu Lykke Li või PJ Harvey. Kuid üldiselt ei. Tavaliselt koostöö tuleneb vastastikusest loomingu hindamisest.
Kuidas te ise oma muusikat kutsute? Post-pungist on nüüdseks asi vägagi erinevaks arenenud. Mis teie loomingut tänapäeval enim mõjutab?
Ma olen muusikast ümbritsetud. Enamus inimesi on. Tänu internetile on ligipääs muusikale avali. Sekunditega saad kuulata pea kõike muusika ajaloost. Sügavamale kaevumine aga nõuab enamat. Viimaste kuudega olen hinnanud Big Star kataloogi, mitmeid Prince’i albumeid, Soul Jazz’i EMAK kogumikku ning uut Antlers’i LP’d. Viimastel kirjutamissessioonidel olen püüdnud ennast mitte lasta mõjutada muust kui tunnetusest ja gruuvist. Enda muusika kohta ütleks “Gotham Pop”.
Kas nn indie bändil on praegusel ajal väga raske Inglismaal läbi lüüa? Sealne skene tundub siit vaadates küll meeletu olevat. Kas UK’s elab üldse noori inimesi, kes ei tegele muusikaga? ;D
Tundub, et igaüks, kellel sülearvuti on, saab albumi salvestada ja välja anda. Ehk seetõttu tundub ka, et tänu tohutule hulgale on hakanud muusika kvaliteet langema. Ma ei tea? UK’s, nagu ka paljudes teistes riikides, on palju annet, kuid tavaliselt on selle ande läbi surumiseks siiski vaja plaadifirmat, mis on omakorda raske, kuna keegi ei osta tänapäeval eriti plaate. Meediasaidid aitavad, kuid need lehed pole samuti kestvad. Ma soovitaks mitte-muusikutele minna pangandusse ja kõikidele keerata, kui et olla teisel pool.
Küsiksin seitsmenda küsimusena traditsioonilise rada7 küsimuse. Mis on sinu lemmik 7. lugu, kui saad valida ükskõik millise reliisi hulgast?
Enda reliiside hulgast valides lugu “Fingers in the factories” debüütalbumilt. Teistelt bändidelt, peast öeldes, oleks selleks “Listening Wind” Talking Heads’i albumilt “Remain In Light”.
Kuidas teil oli südant jätta oma viimaselt albumilt välja kogu boonusplaadil ilmunud lugudest koosnev EP? Näiteks “This House Is Full Of Noise” – see on ju võrratu lugu.
Tänan. Kui tuli aeg lood järjekorda panna, siis me ei tahtnud, et midagi liiga kaua kestaks.
Ma olen alati arvanud, et umbes 45 minutit on paras pikkus plaadile. Paljud lood, mis olid albumil “In This Light…” olid umbes 5-minutilised, seega laulude lisamisel tundus plaat liiga pikaks venivat. Samuti leidsime, et need viis lugu, mis läksid “Cuttings II” EP’le, voolasid koos nagu ühtne teos.
Te olete esitanud kontserditel juba ka paar päris uut lugu. Kas midagi Baltikumi publiku jaoks ennekuulmatut võime me oodata ka Positivus festivalil?
Festivaliperioodil on meil suhteliselt sama sett igal pool, seega YouTube räägib meie eest! Me lihtsalt ootame pikisilmi esimest korda Läti rahvale esinemist.
Te olete esinenud Soomes ja nüüd astute üles Lätis ehk mõlemal juhul vaid mõnikümmend kilomeetrit Eestist. Millal võiks teid Eestisse oodata esinema? Peale uue albumi tulekut?
Loodetavasti. See on koht, mida tahaksime kindlasti külastada. Keeruline on kõiki kohti tuuri ära mahutada.
Festivali teema: http://www.rada7.ee/yritus/47797/