Klubikontsertide sarja Odessa Pop raames esineb 18. ja 19. augustil Tallinnas ja Tartus tuntud Austraalia indie-pop- ja folklaulja Darren Hanlon bändiga, kellega ajas Rada7 jaoks juttu Kaarel Arb ( http://popop.wordpress.com) ehk radakasutaja qqlqr.
Sa oled Eestis juba päris mitu korda käinud. Kas tunned Eestiga mingit erilist sidet? Võib-olla nimetad mõned asjad, mida tahad siin olles kindlasti teha? Mõned kohad, kuhu Eestis minna?
See on mul neljas Eestis-käik. Juba alates esimesest korrast olen siin alati kohanud väga sooja publikut ja vastuvõttu. Kui te olete minu vastu head, tulen ma ikka ja alati tagasi, aga kui te hästi ette ei vaata, siis võite mind varsti leida elamas oma sohvalt. Lemmikud kohad Eestis…meie kohalik tuuri-manager Tauno on alati meie jaoks graafiku paika pannud. Loodan, et ta viib meid ka seekord sellesse klubisse, mille liige ta on (Noku), kus ma sain viimati elu parimat kartuliputru aurutatud brokkoliga. Tallinnas on ka lahedad antiigipoed.
Sa tuuritad seekord uue bändiga. Kas see on muutnud viisi, kuidas sa oma muusikat esitad? Mis on teisiti, mis on samaks jäänud?
Kõik on nüüd tõesti teisiti. Shelley ja Stephiga on bänd nüüd palju rohkem „vokaalgrupi“ moodi, kuna nad mõlemad laulavad nagu inglid. See on soolona ja enda nime all mängimise juures parim asi, et võid alati vabalt koostööd teha. Halvim selle juures on aga see, kui inimesed tulevad rääkima “Aa, sa oled muusik. Mis su bändi nimi on?“, ja siis ma pean ütlema „see on lihtsalt minu nimi“. Põhimõtteliselt mängin ma bändis, millele panid nime mu vanemad.
Sul ilmus eelmisel aastal uus album ja sa tähistasid kümmet aastat soolomuusikuna. Kuidas sa kirjeldaksid oma karjääri selle aja jooksul? Kus sa olid alguses ja kus sa oled nüüd? Ja muidugi – mis saab edasi?
Ma ütleks, et kogu mu karjäär on olnud nagu kadunud kihlasõrmuse otsimine Royal Albert Hallis, kottpimedas ja väikese taskulambiga. Ma ei ole võib-olla leidnud kadunud sõrmust, küll aga olen ma komistanud igasugu muu kraami otsa, mida inimesed pinkide alla maha on unustanud…ja selle oma taskutesse pistnud. Ma ei ole kunagi teadnud, mida tulevik tuua võib. Loodetavasti uue albumi järgmisel aastal!
Kas su viimane album tõi kaasa mingi muutuse sinu muusika laadis ja kuidas sa seda kirjeldaksid?
Loodan, et mu muusika on arenenud, nagu ma olen arenenud ka isiklikus plaanis. Ma veedan ikka veel palju aega sõnade kallal, aga seekord proovisin teha laulud palju otsekohesemad. Mitte kuigi palju lillelisi ridu, ainult lihtsad lood ja tunded. Olles seda öelnud, meenub, et seal on ka üks peaaegu 8-minutiline laul! Folk-ooper.
Kas muusikakirjutamine on sinu jaoks lihtne protsess või nõuab see palju tööd? Kui oluline on sinu jaoks loomeprotsess?
See on raske töö! Mu tähelepanu hajub väga kergelt, nii et ma pean tavaliselt muutuma erakuks, päevadeks või vahel ka nädalateks, et saada midagi tehtud. Võin kuudeviisi olla midagi kirjutamata ja siis kirjutada korraga terve hulga lugusid. Aga nii üldiselt on uue loo tegemine valulik, kuid samas rõõmutoov protsess.
Rääkides muusika kirjutamisest, kas Eestis on lootust kuulda ka sinu uusi lugusid?
On küll mõned uued lood, mida me mängime.
Milline on sinu ellujäämisõpetus tuurileminejatele?
Oluline on võtta kaasa mõni õhukesem raamat..mitte mingil juhul „Sõda ja rahu“ – kui sa lõpuks koju tagasi jõuad ja pikali viskad, tunned sa oma seljal iga viimast kui selle lehekülge. Aga muidugi võiks olla kaasas unenägude päevik, sülearvuti, i-Pod, hunnik pliiatseid, kitarrimedikaid ja puhtad sokid.
Mis on kõige huvitavam asi, mis sinuga pärast viimast Eestis-käiku on juhtunud?
Sellest on väga kaua aega möödas..hmm..päris palju asju on juhtunud. Kohtusin oma lemmiknäitleja Eli Wallachiga (tuntud USA vesterninäitleja) ja sain ta peaossa oma muusikavideosse („I Wish I Was Beautiful For You“) – see oli ilmselt kõige sürreaalsem ja fantastilisem kogemus viimasel ajal. Ta on 95-aastane, aga energiat on tal nagu lapsel. Ta on olnud abielus sama naisega (Ann Jackson) terve oma täiskasvanuea. Kui ma temalt küsisin, mis on kestva armastuse saladus, siis ta vastas „ära kunagi mine voodisse vihasena“ ja lisas kavala naeratusega „..ja pea meeles – tal on alati õigus!“.
**
Lisaks Hanlonile astuvad neljapäeval ja reedel üles alt.country lauljatar Shelley Short USA-st ning folk-jazz ansamblist Paabel tuttav andekas multiinstrumentalist Arno Tamm soolokavaga. Plaadimuusikat mängivad DJ Estrada (kohviradio.com, Schilling) Tallinnas ning Martin Jõela (Seksound) ja Tauno Maarpuu (Odessa Pop) Tartus.
Lisainfo: