Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö peakorraldaja Ilona GurjanovaFoto: Disainiöö fotopankAlates tänasest kuni järgmise pühapäevani on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö. Festivali avamine kahasse näituse Uutmoodi avamisega toimub Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai tn.17) algusega kell 18. Festivali avab Eesti Vabariigi kultuuriminister Rein Lang.

Kuuenda disainifestivali programmi kuulub kokku enam kui 45 üritust – erinevad konverentsid, Disainioksjon, mitmed moeetendused. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid, samuti toimuvad paljud üritused linnaruumis.

Disainifestivali tagamaid tutvustab ja küsimustele vastab peakorraldaja Ilona Gurjanova.

Alustuseks prooviks mõista korraldajate eesmärke. Nii lihtne ja samas raske küsimus – miks korraldada sellist ettevõtmist? Kas festival on aluseks lisaväärtustele, nagu business to business kontaktvõrgustike loomine ning seda ehk isegi rahvusvahelisel tasemel või muud sarnast? Ehk on võimalus isegi viidata mõnele eduloole, mille käivitajaks on just Disainiöö?
IG: Festivali eesmärk on teha Eesti disain nähtavaks ning tõsta inimeste disainiteadlikkust. Samas annab see võimaluse disaini ettevõtlusele, uute eesti toodete/teenuste tutvustamiseks ja võrgustumiseks. Nii disainifännidele kui neile, kel eelnevalt disainiga kokkupuuteid vähe, on mõeldud rahvusvaheliste lektorite osavõtul konverentsid, töötoad ning mitmed rahvusvahelised näitused, mis aitavad tutvustada teiste maade disainisaavutusi.

Disainiöö sellepärast, et inimesed peale tööd saaksid tulla disaini nautima ning osa võtta üritustest, mis tavaliselt sobivad hilisõhtusse nagu moeetendused, Disainioksjon, Pecha Kucha jt. Esialgu oli kavas mahutada kõik sündmused ühte päeva ja õhtusse. VI Disainiöö on veninud väga pikaks, ööst on saanud nädal ja enamgi veel…

Innovatsioonifestival sellepärast, et uuendused on disaini lahutamatu osa ning kuues Euroopa linnas toimuv festival annab tõesti võimaluse rahvusvaheliseks kogemuste vahetamiseks, võrgustumiseks ning parimate praktikate jagamiseks.

Üheks festivali eesmärgiks on ka kohalike disainerite harimine ning koolitamine. Tänu loodud kontaktide erinevatel välisüritustel on saanud võimalikuks rahvusvaheliste näituste toomine Tallinnasse. Olen ka veendunud, et peale selleaastast festivali avanevad Eesti disaineritele sarnased võimalused järgmistel aastatel teistes riikides.

Sellel aastal ei ole tegemist vaid Disainiööga, kaasatud on Euroopa Innovatsioonifestival IF…. Millest selline samm ja mida see koostöö sisuliselt poolelt kaasa toob?
IG: Kuues Euroopa linnas toimuv festival annab võimaluse rahvusvaheliseks kogemuste vahetamiseks, võrgustumiseks ning parimate praktikate jagamiseks. Kohalik disainihuviline ja –spetsialist saab aimu, mis suundumused ja trendid on hetkel päevakorral teistes Euroopa riikides. Ja nii huvitav kui see ka pole – need on üsna sarnased Eestis aset leidvatega!

St.Etienne näituse Saint-Etienne design – creative city for all by Cité du DesignFoto: Disainiöö fotopankSelle aasta festivali fookuses on tutvustuse järgi innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule. Keskpunktis on inimene ja tema vajadused. Pean ütlema, et märksõnu on nii palju, et tekib küsimus – mis seekord välja jääb? Või oskate ehk selleaastase fookuse sõnastada selgemalt komplektina, konkreetsema suunana?
IG: Vastab tõele, et sel aastal on märksõnu eelnevatest rohkem ning need ei pruugi olla just need, mida inimesed tavaliselt on harjunud disainiga seostama. Lühidalt võib öelda, et selle aasta fookuses on inimene ja tema vajadused. Ammu enam pole disain vaid vormiline, nö tootedisain. Trendiga, kus tootmine liigub Euroopast Aasiasse, ongi meie disainerite võimaluseks spetsialiseeruda enam teenuste ja mittemateriaalsete kogemuste loomisele.

Samuti soovib festivali tuua rohkem tähelepanu universaaldisainile. Kuigi sellest veel väga palju ei räägita, on peagi aset leidvad demograafilised muutused ühiskonnas niivõrd suured, et need nõuavad ka täiesti uutmoodi lahendusi. Näiteks ei kujuta me vist hetkel ettegi, et prognoosi järgi on Euroopa Liidus aastaks 2025 ca 113,5 miljonit üle 65-aastast elanikku. Vananevale ühiskonnale on vaja ka tänastest erinevaid lahendusi.

Kui ma õigesti mäletan, siis oli ka eelmisel aastal eraldi rõhutatud teenuste disain. Sel aastal on selleks eraldi konverents koostöös Tallinna ja Lahti Ülikoolidega nimega “Services of Tomorrow – What’s Next?” Kas see on midagi, millest praegusel ajal disainifestivali raames rääkimata ei tohi jätta? Või on see midagi, mille suunas Eesti disain tugevamalt pingutab?
IG: Eelmise aasta fookus oli ’’disain teie teenistuses’’, rõhuga, et disainerid ja disainimaailm ei ole midagi eraldiseisvat vaid vajalik kogu ühiskonnale. Teenuste disainist ja selle vajadusest on ju Eestis räägitud juba mitmeid aastaid, kuid kahjuks on senini jäädud üsna abstraktsele tasemele- konkreetseid näiteid on vähe. Küll aga saab sel aastal juba väga konkreetsetest asjadest rääkida.

2010 alustati Eesti Disainerite Liidu initsiatiivil Tallinna kasutajasõbralikumaks muutmist projektiga Cities For All – Tallinn For All (TFA), mis kuulub rahvusvahelise innovatsioonifestivali IF… programmi. Algatuse eesmärk oli läbi praktilise kogemuse ja sotsiaalse kaasatuse saavutada käegakatsutavad tulemused linna ligipääsetavamaks ja mugavamaks muutmisel. Eesmärgiks oli aasta jooksul projekteerida kümmekond uut toodet või teenust – ligipääsetavuse lahendust, uut ärimudelit jm. Lahendustega on võimalik tutvuda Disainiöö festivali ajal Rotermanni kvartalis. Näiteks TFA ja Pimedate Ööde Filmifestivali ühisprojekti eesmärgiks on kinode muutmine ligipääsetavaks ja kasutajasõbralikuks erinevatele kasutajagruppidele, võttes kasutusele süstematiseeritud viitade süsteemi, takistustevaba liikumise välisuksest kinosaalini ning koolitatud meeskonna, kes on kinokülastajatele abiks. Rõõm on tõdeda, et selle aasta novembriks peaksid uued lahendused juba festivalil kasutusel olema. Väljapakutud lahendused peaksid jääma tavakülastajale märkamatuks, kuid oluline on see, et vajaduse tekkides on need lahendused olemas. Lahendusi märkab pigem erivajadustega inimene, kelle kinokülastus peaks toimuma takistusteta.

Mainimata ei saa jätta ka Euroopa Disainijuhtimise Auhindade piduliku gala toimumist Tallinnas. Tegemist on nö disainimaailma „Oskaritega“, mida antakse Euroopa ettevõtetele, kes edukalt rakendavad disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Auhinnale kandideerivate edumeelsete ettevõtetega saavad huvilised tutvuda KUMUs.

Man&God; näitus ja performanceFoto: Disainiöö fotopankJulgen pakkuda, et sel korral üks sündmus, mille üle erilist uhkust tunda, ongi Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala, mis toimub sel korral just Tallinnas. Kuidas õnnestus tuua see sündmus Eestisse ning mis tähtsus sellel on? Nominentide seas on ka kaks Eesti ettevõtet, ehk jõuate lühidalt tutvustada, mis puhul nad sellesse nimekirja jõudsid?
IG: Tõsi ta on – see, et Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala toimub sel aastal Tallinnas, on meile väga suur au. Samas on selle taga väga palju tööd ning ka suur vastutus. Korraldusmeeskond annab endast parima!

Üks nominentidest on Velvet Creative – ettevõte, kes kirjeldab end kui loovate meeskondade liitu. Neile on edu toonud kogu organisatsiooni läbi oskuslik ja läbimõtestatud disainjuhtimise struktuur.

Supelsakste näol on tegemist mikroettevõttega, mis disainiga igat pidi seotud. Pärnu kunstnikepere loodud kohvik asub vanas õdusas puumajas ning saavutas legendaarse kuulsuse juba esimeste kuudega peale avamist.

Pühapäeval, 18. septembril, näidatakse ETV2-s eelmisel aastal valminud dokumentaalfilmi “Eesti disain seestpoolt vaadates”. Tutvustuses on kirjas üks küsimus, millele ilmselt on võimatu vastata kahe lausega – “Mis nähtus see Eesti disain õieti on?”. Proovin veidi lihtsamalt küsida – Mis on Eesti disaini tugevaimad küljed?
IG: Eelmise aasta detsembris avati Eesti Disaini Maja (asukoht: Kalasadama 8), kus saab tutvuda kohalike disainerite loominguga ning soovi korral ka seda sealt osta. Las jääda see igaühe enda otsustada, mis on Eesti disaini tugevaimad küljed.

Rõõm on tõdeda, et rahvusvaheline meedia on leidnud Eesti disaini üles, kohalikud kultuurihuvilised imetlevad ja kiidavad. Eriti tore on kuulata disainiga mitte eriti kokku puutuvate inimeste või laste siiraid kommentaare. See annab kinnitust, et Eesti disain liigub õiges suunas.

Milles meie disainerid säravad ning milline on realistlik tulevikuvisioon? Millised aga suurimad murekohad?
IG: Säravad loovate ja lennukate ideede ning nende teostamisega; palju kasutatakse ka traditsioonilise detaile ning ei kardeta omavahel kokku paigutada vana ja uut.

Murekohaks on aastaid olnud finantseerimisvõimaluste nappus, mis teeb välisturgudele mineku väga keeruliseks kui et mitte öelda võimatuks. Lootus on, et uus disainipoliitika, kus ettevõtteid hakatakse riigi poolt rahaliselt toetama, et nad saaksid oma meeskonda disaineri kaasata, toob rohkem Eesti disaini ka tavatarbijateni. Samuti avardaks see kohalike disainerite võimalusi välisturgudele minekuks.

Man&God; näitus ja performanceFoto: Disainiöö fotopankProgramm on väga tihe ning selle peab lõplikult igaüks ise läbi kammima. Aga siiski hästi kiire ülevaatena – kes on sel aastal tuntuimad rahvusvahelised staarid ning kes sel aastal uued üllatajad?
IG: 16.septembril toimub MOMENT – Mood. Muusika. Kunst, mis on rahvusvaheline moe- & kunstietendus ja mõeldud inimestele, keda köidab innovatsioon!

Elevaatoris saab näha Taani-Malaisia ühistööna valminud interaktiivset graafikat ja elamusdisaini näitust Man&God;, mis esitab julgeid küsimusi jumala kohta tuues kujundeid jumaluse staatusesse tõusnud popstaaridest või brändidest. Näitusele lisab eksootikat buto tantsija Malaysiast, kelle performance’id toimuvad 17. ja 18. septembril.

Vaieldamatud oma ala tipud on kõik Euroopa Disainijuhtimise Auhinna nominendid, kellega saab tutvuda Rotermanni kvartalis ja KUMUs.

19.septembril avatakse Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) põnev Hispaania toidunõude disaini näitus Foodjects koondades enam kui sadat hoolikalt valitud eset, mis on sündinud Hispaania kokkade, disainerite ja ettevõtete inspireeriva ning loomingulise suhtluse tulemusena.

Arhitektuurimuuseumisse seatakse ülesse ulatuslik Prantsuse disaininäitus Saint-Etienne design – creative city for all by Cité du Design, mis keskendub urbanistlikele projektidele. Saint-Etienne on suurepärane näide linnast, mis on disaini abil end teistest eristanud ning seeläbi oma isikupära välja toonud.

22.septembril astub Design Night Chat Room powered by Pecha Kucha ürituse raames ülesse tuntud Poola disaini propageerija Agnieszka Jacobson-Cielecka.

Cities For All – Tallinn For All raames viibivad Tallinnas ka mobiilsuse ja universaaldisaini rahvusvahelised eksperdid.

Põnevat ja üllatavat leiab huviline kindlasti koostöös Valgusfestivaliga läbi viidavatest valgusinstallatsioonidest.

Loomulikult ei saa ära unustada ka kohalikke tipptegijaid. Uutmoodi on näitus, kus külastaja saab esmakordselt tutvuda innovatsiooninäidetega Eesti disainist XX ja XXI sajandil.

Arhitektuurimuuseumis on uudistamiseks aga ühe säravama eesti disaineri Tarmo Luisu valgustinäitus Mäng Tulega. Näitus "Gourmet" avatakse Novellis 15.septembril, kus uudisloomingut esitlevad noor naha-ja aksessuaaridisainer Stella Soomlais ning tekstiilidisainer Monika Järg. Festivali lõpetab Trash to Trend paljulubav etendus, kus oma hiljutisi tõid näitavad HULA, EKA magistrandid ning Reet Aus.

Lisainfot: www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee