The New Tigers on kärisevat kitarripoppi mängiv Turku ansambel, kuhu kuuluvad trummar Waltteri Katajamäki, bassist Janne Kauppinen ning laulvad kitarristid Appu Jasu ja Valtteri Virtanen. Nende muusika kohta on öeldud, et see on nagu istuda lennukis mootori lähedal ja kuulata pleierist 60ndate poppi natuke liiga kiiresti. Grupi muusika on mõjutatud paljudest stiilidest ja artistidest, kuid rohkem on neid võrreldud bändidega nagu Galaxie 500 ja Yo La Tengo. TNT debüüt-EP ilmus 2010 ja on tänaseks läbi müüdud. 2011 väljastas Soome plaadifirma Soliti grupi omanimelise täispika albumi, mis sai rohkelt kiitvaid arvustusi nii peavoolu muusikameedias kui blogides. Lisaks aastate jooksul antud paljudele kontserditele nii kodumaal kui Rootsis astuti veebruaris üles kahe kontserdiga suurel Norra muusikafestivalil by:Larm. 2011.a. augustis soojendas The New Tigers USA indie-folgi suurnime Kurt Vile’i viimase Tavastia kontserdil.
Rada7 küsimustele vastas jõudumööda terve bänd.
Lubage alustuseks öelda, et teie muusika on viimastel päevadel toonud sellesse Eestimaa rõskesse hallusesse midagi rõõmsat ja ilusat. Eriti lugu "Velvet Jam" ja selle lihtne aga geniaalne kidrakäik! Aitäh teile selle eest!
Appu: Väga meeldiv kuulda, suur tänu!
Valtteri: Tänan!
Janne: Aitäh! See on ka üks minu lemmikutest ja hea lugu laivis mängimiseks!
Palun tutvustage end – kes te olete ja millega peale bänditegemise veel tegelete? Milline on teie taust?
Appu: Mina mängin bändis kitarri ja laulan; peale selle õpin Turus fotograafiat.
Valtteri: Ma mängin ka kitarri ja laulan, ja töötan Turus ühes kunstigaleriis.
Kece: Mina mängin bändis trummi ja argipäeviti tegelen „rahvusvaheliste arendustega“.
Minu pärisnimi on Waltteri, Kece on omamoodi kunstikunimi. Pole kindel, et kuigi lahe. Ilmselt mitte.
Janne: Mina hoolitsen bändis basskitarri eest. Mõnikord kasutan ka klahvpille, et põnevam oleks.
Et rohkem raha saada, õpetan koolis matemaatikat.
Kirjeldage lühidalt oma tavalist päeva Turus.
Valtteri: Sel talvel ma suusatasin päris palju. Tavaliselt on palju tegemist ka muusika vallas, samuti lihtsalt sõpradega väljaskäimist. Kodus veedan palju aega kitarri mängides või siis lugedes.
Kece: Mina olen bändis ainus, kes elab Helsinkis, mis paneb mind aeg-ajalt teiste poiste järgi igatsust tundma. Ma käin siiski küllalt tihti Turus.
Appu: Argipäevadel liigun põhiliselt kodu ja kooli vahel.
Milline sündmus on teie elu viimasel ajal kõige enam mõjutanud?
Janne: Kolimine uude ja suuremasse korterisse.
Appu: Janne väljakolimine oma vanast korterist.
Turku on ülikoolilinn ja ilmselt küllaltki nooruslik. Võiks eeldada, et The New Tigers on sündinud kuskil ühikatoas või mõnes sarnases kohas. Aga tegelikult sai ansambel alguse hoopiski pulmas. Kuidas see juhtus?
Valtteri: Sellega oli nii, et tundsin Appu’t oma venna kaudu, Kece on mu vana sõber ja me kõik olime juhtumisi sel ajal seal pulmas. Mõte bänd luua tuli meil üsna hilja õhtul, ja siis tegime isegi ka mõned promopildid. Olen suhteliselt kindel, et sealsamas otsustasime bändile nimeks panna New Tigers, ainult “The” lisandus hiljem. Imelisel kombel alustasime juba mõne nädala pärast proovidega. Natuke hiljem lisandus Janne, kuna meile tundus, et vajame siiski ka bassimängijat.
Kece: Jah, see oli üks neist haruldastest juhustest. Pidudel on loodud palju bände, aga väga harva saab neist ka päriselt asja. Mul on hea meel, et sellest bändist asja sai.
Milliste muusikaprojektidega te peale The New Tigersi veel seotud olete?
Valtteri: Mina mängin lisaks veel bändis nimega Goodnight Monsters. Kunagi esinesime isegi Tartus koos Honey Power’iga!
Appu: Ma teen muusikat ka nime Anselmus all ja mängin improvisatsioonilises bändis nimega Cawein.
Kece: Mina olen tiigritele truu.
Janne: Mina laulan ja mängin kitarri ka bändis nimega Kauppilan Puutarha.
The New Tigers on esinenud palju Soomes, aga ka Rootsis ja Norras. Kas olete kuskil veel esinenud ja milline on olnud seni meeldejäävaim kontsert ja miks?
Valtteri: Meie kontsert Oslos (mõeldud on esinemist festivalil By: Larm – toim. ). Graafik oli nii tihe, et soundcheck’iks ei olnud aega ja rahvast oli nii palju, et meil oli raske oma pillidega lavale pääseda. Seal esines palju bände, nii et rahvarohkuse põhjuseks ei olnud meie, eh-eh. See kõik sundis meid andma lühikese, kiire ja enegilise set’i, mis minu arvates kukkus ka päris hästi välja. Pärast kontserti oli rangelt keelatud backstage’is õlut juua. See oli lõbus õhtu!
Kece: Meie esimene kontsert legandaarses Helsinki klubis Tavastia oli ka küllaltki meeldejääv, eriti kuna meil oli võimalus soojendada suurepärast Kurt Vile’i.
Janne: Oslo ja Tavastia kontserdid on mõlemad minu jaoks väga olulised. Alates kõige esimesest korrast, kui Tavastiasse sattusin, olen unistanud seal esinemisest. Muuseas – et kõik faktid oleks õiged – oleme andnud ühe laivi ka Belgias.
Mis peab laval juhtuma, et pärast esinemist saaks öelda – “ära tegime!”?
Appu: Oma viimasel kontserdil mängisime üht uut lugu esimest korda laivis, ja see kõlas väga hästi. Tookord vist olimegi sellele väga lähedal.
Valtteri: Alati, kui lisalugu tuleb mängida, tundub, et “oleme pidurdamatud”.
Milline on teie unistuste publik?
Valtteri: Inimesed, kellele kasvõi natukene meeldib meie muusika.
Kece: Ausaltöelda enamus publikust, kes meil seni on olnud, on olnud päris hea!
Üllitasite oma esimese albumi möödunud aasta septembris. Kuidas plaadil läinud on ja millist vastukaja see on pälvinud? Mis on olnud teie jaoks kõige olulisem, mida selle kohta on öeldud?
Valtteri: See on saanud tõesti head vastukaja. Paljudele meie sõpradele meeldis see plaat ja paljud arvustused on olnud väga positiivsed. Seda, mis sa intervjuu alguses ütlesid, et meie muusika on toonud rõskesse hallusesse midagi rõõmsat ja ilusat, oli väga hea lugeda!
Kas saab küsida, et milline muusika on teie jaoks hea ja milline halb? Kui jah, siis milliste märkide järgi ära tunda head ja halba?
Janne: Häire! See on illegaalne küsimus. Me võime vangi minna, kui üritame vastata!
Valtteri: Hea muusika definitsoon on väga isiklik asi, mulle tundub. See on, kui midagi puudutab su hinge või sa haakud sellega kuidagi. Nii et ma ei ole kindel, kas on olemas kedagi, kes tegelikult võiks sildistada muusikat heaks või halvaks üldisemal tasandil.
Kui teile antakse ülesanne tervele maailmale tutvustada Soome muusikat ja te saate selleks nimetada vaid ühte nime, siis kes see oleks ja miks?
Kece: Kui maailm ei ole veel avastanud M.A. Numminen’i, siis nüüd on selleks küll viimane aeg. See mees on geenius.
Janne: Minu jaoks oleks see ilmselt Kari Peitsamo. Ta on lasknud välja umbes 60 albumit alates 1977. aastast. Mulle tulndub, et ta on üks vähestest, kui mitte ainus, kes suudab kirjutada korralikke laulusõnu soome keeles.
Appu: Ma sooviks ilmselt tutvustada maailmale Jan Anderzén’i või tema bändi Kemialliset Ystävät – koostööprojekt, kus teevad kaasa mitmed andekad muusikud. Nad on teinud mitmeid imelisi eksperimentaalseid plaate.
Turku oli eelmisel aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinn. Milliseid põnevaid muusikaprojekte, uusi kontsertpaiku või midagi muud sellesarnast see ellu kutsus? Kas jäite selle aastaga rahule?
Valtteri: Suve jooksul olid mõned vabaõhukontserdid jms, avati ka üks suur multifunktsionaalne konterdipaik.
Janne: Sellel ei olnud minule eriti suurt mõju. Võib-olla seda raha oleks saanud kulutada targemalt, raske öelda. Näiteks kui rääkida kultuurist, siis tänapäeval on aina raskem korraldada filmiklubide jaoks linastusi ja muud sarnast, kuna Turus on järele jäänud ainult üks korralik kino. See on häbiasi!
Millised plaanid/ambitsioonid on The New Tigers’il edaspidi? Palun ärge vastake, et “tahame lihtsalt sõpradega muusikat teha”: )
Valtteri: Me võtame mais ja juunis korraks aja maha, pärast seda anname mõned kontserdid ja hakkame plaanima uut albumit.
Kece: Jah, pärast kevadpuhkust ootavad meid tõesti mõned põnevad laivid. Mulle tundub, et meil on uue albumi jaoks umbes pooled lood juba valmis kirjutatud, nii et loodetavasti jõuame uue plaadi reliisida millalgi järgmisel aastal. Ja muidugi me tahame ka “lihtsalt sõpradega muusikat teha” – see vist ongi kogu asja mõte, kas pole?
Janne: Minu jaoks on ainus, mis loeb, luua bändiga võimalikult palju häid lugusid. Neid on siis meil suur rõõm mängida ja publikul kuulata. Pärast seda, kui uusi lugusid on piisavalt palju kordi mängitud, on neid lihtne salvestada ja album ongi valmis! Nii et pärast laulude sündimist juhtub kõik muu juba enam-vähem automaatselt.
Appu: Minu arust on ka põnev saada rohkem uusi laule valmis. Õigupoolest on kevadel või suve alguses oodata üht uut The New Tigersi reliisi.
Teie viimase aja totaalsed lemmikud muusikas? Filmis?
Appu: Minu viimase aja lemmikud on Tarkovski “Solaris” ja Fleetwood Mac’i ja Steve Reich’i muusika.
Kece: Mulle tundub, et olen viimasel ajal järjekordselt Pearl Jam’i lummuses.. Muidugi ei jõua ma ka ära oodata Soome jalgpallihooaja algust!
Janne: Momendil Velvet Underground’i, Scott Walker’i ja Neil Young’i muusika ning John Cassavetes’e filmid.
Valtteri: Olen viimasel ajal kuulanud palju Todd Rundgren’i albumit "A wizard, a true star" ja samuti Mehhiko bändi nimega Hey Chica!
The New Tigers esineb 30. märtsi öösel kl 1:00 kinos „Sõprus“, Tallinn Music Weeki showcase’il „Brainlove Records, Projekta & Odessa Pop esitlevad“.
Showcase’ist lähemalt:
http://www.rada7.ee/yritus/60403
http://www.odessapop.ee
Kuula The New Tigers’i muusikat: http://soundcloud.com/thenewtigers/
Loo „Velvet Jam“ video: http://www.youtube.com/watch?v=W1ujWuxzKGc