Tall Stories: ärge palun solvuge

Kirjutas qqlqr
28-03-2012

Londoni trio Tall Stories ütleb oma stiili kohta ise “techno rock” ja ega muud üle ei jää, kui nõustuda. Ühest küljest on nad tugevasti mõjutatud pungiklassikutest, aga samas ei ole nad kuidagi nõus jääma retrobändiks ning kõigel peab ikka värske kõla juures olema. Ja ongi.
Sukeldusin intervjuusse Tall Storiese ninamehe Rob McCabe’iga kerge hirmuga, et mulle vajub peale absurdihuumori ja terava iroonia raske lasu. Tõsidus vist nende lemmikolek ei ole. Bändi biograafia Facebookis on vürtsitatud surnud prostituutidega ning mõni hetk enne intervjuu algust jõudis Rob juba bändi fännilehel jagada eeltööd Eesti kohta – meile kõigile teada-tuntud tõsiasja, et Eesti koosneb 35-st osariigist, kolmest asteroidist, 14-st bensiinijaamast, 15 000-st WC-st ja kahest paralleelsest dimensioonist.
Kui Rob aga end oma töökohast üle tee asuvas internetikohvikus sisse seab ja skaibiliinid avanevad, on must huumor kas koju jäänud või lendab lihtsalt mul üle pea.


Kuidas läheb? Olete Tallinna-esinemiseks valmis?
Ma usun küll! Meil on hea sett koos, mida me oleme paaril korral juba esitanud, nii et me oleme üsna enesekindlad. Olen Uncyclopediast Eesti ja Tallinna kohta infot kogunud, sellest oli kõvasti abi.

Nii et te umbes teate, kuhu tulete ja mida oodata?
Jaa, kõik, kellega ma rääkinud olen, kes Eestis käinud on, ütlevad, et see on fantastiline koht. Me ootame üsna pikisilmi, et Londonist ära saada.

Oled sa jõudnud teiste TMW-l esinevate bändidega ka tutvuda?
Veel mitte! Pole kahjuks jõudnud, on nii superkiire olnud. Me muidugi teame päris hästi Mat Rivieret ja Napoleon IIIrdi, kes ka Londonist tulevad, me hiljuti just salvestasime Napoleoni stuudios. Aga mul on vaba nädalavahetus ees, nii et ma jõuan järgneva paari päevaga end kurssi viia küll. Ma ei jõua ära oodata, et juba kohal olla ja esinemiskohta näha, kõik üksikasjad ei ole päriselt veel kohale jõudnud. Meil tuleb enne veel oma varustus ja tehnika ära kaaluda – meil lubatakse 60 kg lennuki peale võtta, mu kitarr koos kohvriga kaalub juba üle kahekümne, aga ma olen kindel, et küll me midagi välja mõtleme.

Aga liigume nüüd Tall Storiese juurde. Uurisin Facebookis teie bändi biograafiat ja väljendist „tongue in cheek“ isegi ei piisa, et seda juttu kirjeldada. Kui jänkud ja surnud prostituudid välja jätte, kuidas siis Tall Storiese biograafia lühidalt kõlaks?
Oma praeguses vormis on Tall Stories mänginud pisut üle aasta, kuigi seda nime oleme me kasutanud palju kauem. Algusest peale on selle nime all tegutsenud tegelikult kolm bändi. Eelmisel aastal avastasime me end äkitselt ilma bassimeheta ning pärast paari kuud niisama pessimist otsustasime vaadata, kuidas me kolmekesi hakkama saada võiksime ja siis tuligi sisse see sündibassiteema. Stu mängib väikest Korgi sünti koos X-Boxi kontrolleriga. Meie teooria oli, et on muljetavaldavam, kui kolmeliikmeline bänd suudab suures koguses lärmi teha ilma lisajõududeta, nii et me oleme tulnud välja mõningate trikkidega, et panna end kõlama suuremalt kui me tegelikult oleme.

Tall Storiese helipilt on kohati päris karm ja jõhker, samas on tegu ikkagi ka kaasahaaravate lugudega. Kuidas need lood sünnivad?
Ma kirjutan lood üksi valmis ja siis me kogu bändiga koos arendame neid edasi. Ma viin oma materjali ülejäänud bändiliikmete juurde alati eelarvamustevabalt, kõige põnevam osa minu jaoks ongi mitte teada, kuidas konkreetne lugu kõlama saab, kui me lõpuks sellega töö oleme lõpetanud. Stu ja Scott on alati väga kiired uut materjali haarama, mõnikord on kogu protsess valmis paari tunniga pluss võib-olla pisut kohendamist juurde. Samas mõnikord läheb sellega muidugi oluliselt kauem.

Pungiklassikute ja eriti Buzzcocksi mõjud kumavad teie muusikas läbi pea igal sammul, on see teadlik suunavalik või te lihtsalt juhtute niimoodi kokku kõlama?
Pisut mõlemat. On väga oluline kirjutada materjali, mis bändi hästi kõlama ja koos toimima paneb. Ainult kolme liikmega ei jää palju ruumi detailsusele ja peenele viimistlusele, kuid on ulatust kiiruseks ja brutaalseks jõuks. London on niigi väga lärmakas paik ning pool sellest on lihtsalt püüd keskkonnaga sammu pidada. Siinsetel inimestel on väga lühike tähelepanuulatus, sest kogu aeg on nii palju asju üheaegselt toimumas. Nii et ma proovin neid lihtsalt hõlmast haarata ning korralikult raputada.

Kas teie mõjutajad on samuti need punkbändid? Milline muusika teid inspireerib või on minevikus inspireerinud?
Kitarri kätte haarama ajendas mind Nirvana. Ma arvan, et igaüks, kes sel ajal ja minu vanuses kitarri haaras, tegi seda samal põhjusel. Vahepealse aja jooksul on muidugi väga palju toimunud ja väga palju muutunud, tantsumuusika ja hip-hop valitsevad praegu kõikjal. Hämmastav, et need rütmid ja suhtumised ei ole kitarrimuusikat rohkem mõjutanud kui nad praeguseks on. Kitarribändide automaatne, vaikimisi häälestus tundub enamasti olevat tagasivaatav, lausa retro. Kui lihtsalt kokku võtta, siis mulle lihtsalt meeldib luua tohututes kogustes müra ning läbi massiivse võimendussüsteemi toatäiele inimestele roppusi karjuda.

Vähemalt me nüüd teame, mida teilt oodata. Mis peale TMW veel Tall Storiese to-do-listis on?
Me peame laupäeva hommikul kell kuus lennujaamas olema, nii et meie Tallinnas olemine on ilmselt üsnagi keeristormi sarnane. Ma olen kuulnud, et ööelul on palju pakkuda, nii et ehk tuleb teha allnighter.

Kõlab hästi. On sul Tallinna publikule veel mõni sõnum või hoiatus edasi anda?
Me haugume kõvasti, aga väga valusalt ei hammusta, nii et palun ärge solvuge:) Näeme Tallinnas. Ei jõua reedet ära oodata!

Tall Stories esineb 30. märtsi õhtul kell 22:45 kinos „Sõprus“, Tallinn Music Weeki showcase’il „Brainlove Records, Projekta & Odessa Pop esitlevad“.

Showcase’ist lähemalt:
http://www.rada7.ee/yritus/60403
http://www.odessapop.ee

Kuula Tall Stories’e muusikat:
http://soundcloud.com/tallstorieslondon

Veel artikleid