painkiller
Kõigepealt küsimus bändi ajaloo kohta, kuna ja kuidas sündis?
Martin: Idee sündis Eiko töö juures, oli pidu.
Lauri: See oli Der Tanki soolaleivapidu, kus tekkis mõte teha sihukest bändi, kus keegi mitte midagi mängida ei oska.
Martin: Või kõik mängivad neid asju, mida nad varem ei ole mänginud. Meie olime kolmekesi ja Tommu oli ka veel. Ja meil ei olnud trummarit ja me ei teadnud üldse, mida keegi mängib. Alguses mängis Eiko sünti ja mina bassi. Sündi pealt tuli biit.
Marit: Mina elasin sel samal suvel Antwerpenis. Peale kaunist eesti suve ja laulupidu väikselt puhkuselt sinna tagasi minnes valdas mind kerge masendus, sest see linn on suvel hästi kuiv ja kivine. Mõtlesin siis, et mis võiks tuju paremaks teha ja unistasin, et tahaksin olla bändis. Ja mängida – trumme! Aga kes peaks tahtma täiesti oskusteta trummarit? Novembris kohtasin üle pika aja Eikot, kes ütles et nad olid sõpradega just moodustanud bändi, kus keegi ei oska ühtegi pilli mängida. Ja et neil ei ole trummarit. Ma ütlesin täpselt samal ajal, et ma tahan trumme mängida! Ja siis kuu aja pärast, ühel pühapäeval kell kaksteis Eiko helistas ja ütles, et meil on kell kaks proov, tuled või ei tule? Ma siis laenasin venna käest pulgad ja läksin vapralt proovi. Ma ei olnud kunagi varem trummide taga istunud, eks. Martini näitas proovimiseks “Lendava laeva” rütmi ette ja hakkasin mängima. Pärast kodus guugeldsin, et Martin ja Lauri on vanad bändimehed. Siis ma mõtlesin, et sinna ma küll enam tagasi ei lähe.
Kui kaua proovi tegite, enne kui esimene esinemine toimus?
Marit: Umbes esimesel sünnipäeval oligi esinemine, Von Krahlis.
Kust te Kersteni leidsite?
Lauri: Kuna me teadsime, et me ise ei suudaks endale heli keerata, siis Martin rääkis, et ta tunneb Kerstenit Under Marie aegadest. Nii me kutsusime ta 2011. aasta Tallinn Music Weeki kontserdiks.
Kersten: Keerasin Under Marie’le heli, mis oli ka pettusega.
Lauri: Selles mõttes jälle natuke pettus, et Kersten oli heli ikkagi varem keeranud.
Martin: Aga jah, Peterburis ta luges heli keeramise kohta raamatut “Sound Basics”.
Lauri: Me siiamaani ei tea, mis saali kostub.
Esimesi asju, mis teie live’ga seoses pähe tuleb, on ilmselt toss, mis sellega on?
Marit: Toss on meie kuues liige, milleta ei saa kuidagi. Aga sellega läheb ka vahel nihu – tossumasinad on tihti katki või tühjad ja suurtel üritustel teevad tehnikamehed suuga suure linna, aga tossu ei kusagil. Nüüd, kui tossu ei ole, siis mina ei esine. Võimalusel võtan oma tossumasina kaasa.
Lauri: Raideris on tossumasin, aga keegi ei võta seda vist tõsiselt.
Nüüd ca 2 aastat peale bändi alustamist jõuate esimese reliisini.
Lauri: Iga asi tegelikult, mis me paneme vimeo’sse, on tegelikult ju omamoodi reliis. Sinna paneme need lood, mis me oleme proovis improvisatsiooni käigus lindistanud. Pärast kontsertidel mängime neid võib-olla palju erinevamalt. Lugude ülesehitused ja nimed muutuvad kogu aeg. See on selline orgaaniline protsess.
Marit: Kuskil lehel oli viidatud "Seks lakas" loole.
Lauri: Sellist lugu ei ole tegelikult olemas.
Kersten: Vahepeal oli ju.
Marit: Hea Läti bändi nimi.
Martin: Tegelikult me võtame seda, mis hetkel tuleb. Me proovisime küll käia stuudios, kui mõtlesime plaati teha. Käisime MKDK’s. See, mis sealt tuli, ei olnud üldse nii ehe.
Lauri: See oli puhtalt meis endas kinni. Mirabilia Tanel Paliale oli meile igati abiks seal, aga me ise läksime veits krampi vist. Psychoterrori viimane plaat näiteks, mis minu teada seal nö live’ina lindistati, on ju väga super. Ühesõnaga. Meil on olemas mingi hulk stuudiokvaliteediga materjali, mis seisab riiulis.
Marit: Ma olen nii harjunud nende proovikalindistustega, et kui tuleb midagi puhast, selget ja rafineeritut, siis ei tundu üldse oma.
Miks te vinüüli üldse välja annate?
Lauri: Tundus huvitav. Ja mulle näiteks meeldib ka see, kui kitarrised bändid annavad oma muusikat välja elektroonika- või lausa hip-hop leiblite alt.
Kes plaadikujunduse tegi?
Martin: Eiko. Esikaanefoto on Kalju Suure 1970.-1979. aastatel tehtud foto “Kas püüab?”.
painkiller
Et siis ilmuv 10” on lindistatud proovikas?
Segamini: välja arvatud 2, ei kõik, "Suitsuloor" aasta enne.
Martin: Aga sisse mängitud jah ühe mikriga ja ühekorraga, eraldi mingeid radasid ei ole.
Kuidas TMW’l läks?
Marit: 2011. aasta omalt saime kutse Peterburi SKIF Festivalile, kuigi korraldaja nägi ainult viimast 30 sekundit meie viimasest loost.
Martin: Nii vähe on vaja. Aga TMW on lahe, selles mõttes, et me saime Peterburi.
Lauri: TMW põhipluss on vist see, et festivaliformaad paneb inimesed end mobiliseerima ja ohtralt eesti muusikat kuulama. See on lahe.
Martin: Kohalik psühhoos, nagu PÖFF.
Sel aastal kutsuti teid veel maailma võibolla kõige suuremale ja tuntumale showcase festivalile SXSW. Seal jäi teil siiski käimata? Pitchforki web oli praegu review’sid täis.
Marit: Puhtalt raha pärast jäi minemata. See oleks kuskil üle 7000 euro läinud.
Lauri: Neid SXSW videoid on päris äge vaadata. Väga sürrides ja mõnusalt räpakates kohtades esinetakse. Autokastides ja pubide tagahoovides jne.
Kersten: Meil oli äge koht ka, “Iron Bear Pub” (See vä? toim), korralik Texase urgas.
Miks te seda bändi teete?
Marit: Põnev on. Ja hea vaheldus igapäevastele erialastele asjadele. Ma ei tea muusikamaailmast midagi, harjutan ja tegelen sellega ainult proovis.
Lauri: Ma arvan, et me ei lähe sellega hulluks. Kui me peaks sellega elatist teenima, siis poleks pooltki nii tore.
Kersten: Tahaks loota, Eesti hobimuusika.
Mõjutused ja mis stiiliks ennast nimetate?
Marit: Meist igaüks annab oma osa ja nii tuleb kokku segu väga erinevatest asjadest.
Lauri: Meile on öeldud, et seal on krautrocki, psühhedeeliat jne.
Martin: Samal ajal on ta ka bluus.
Miks teie bändiprofiili Rada7’s ei ole?
Martin: Meil ei ole facebookis ka, ainult Tumbler’is ja soundcloud’is. Me ei viitsi ja tegelikult ei ole ka aega tegeleda nende lisategevustega, mis bändiga kaasas käivad.
Lauri: Facebookil on jah natuke see kaalutletud turunduse ja ekshibitsionismi maik juures. Loomulikult on see praktiline ja lihtne platvorm inimestega suhtlemiseks. Kui ma vaatasin näiteks, et ühel toredal bändil Wisconsinist on FB-s mingi närune 200 fänni, siis oli mul küll natuke kurb. Ma mõtlesin et neid on tuhandeid. Nii ma pigem jälgin nende Tumbler’it.
Martin: Samas, mina sain oma võimu sealt [rada7-st].
Lauri: Turuteema on seal tore jah. Kahju ainult, et nii kasutatatud kitarridest ainult nii üheülbalised liiguvad.
Martin: Aga meil on kõik [muusika tegemiseks] olemas.
Lauri: Ma tahaks küll koledamat kitarri.
Martin: Kui mul oleks sünt, kuhu need helid sisse panna, siis ei oleks arvutit vaja. Aga see [õige sündi leidmine] nõuab research’i.
Mis muusikat kuulate tööl ja vabal ajal?
Kersten: Tööl ei saa kuulata. Vabal ajal, jungle, trip-hop, illbient ja jazzi, mis pole jazzimeeste poolt tehtud. Mingi nostalgia on läbi löönud, uusi asju väga ei kuula. Rongist olen maha jäänud 5 aastat.
Lauri: Mul käib muusika kuulamine hooti. Mingitel perioodidel kuulan ainult ühesuunalist muusikat. Aga töö juurde kuulan Klassikaraadiot näiteks. Eriti hea on kirjutada eepilist teksti, kui seal on Ooperitund. La Monte Young ja Steve Reich on ka alati abiks. Monotoonseid kolinaid, üheduuri bluusi. Ja vahvaid hipsterisaunde ikka vahest ka.
Martin: Ma mõtlesin, mida ma kuulan … ma ei kuula eriti midagi, ma ei taha kuulata väga palju igasugust muusikat. Ma naudin neid hetki, kui ei pea midagi kuulama. Ma ei tea, mis toimub ja ei taha ka teada, pigem olen seal enda mullis ja mul on seal väga mõnus. Aga on kaks kohta, kus mulle väga meeldib kuulata – siis, kui ma sõidan autoga pikka maad ja lennukis. Mulle ei meeldi lennata, aga kui ma kuulan Bowie’t, siis on mõnus.
Marit: Ma teen palju üksi tööd ning siis mul on vaja mürafooni. Kuulan ühte lugu hästi palju kordi või Vikerraadio jutusaateid või mõlemat korraga. Seinast seina, aga üldiselt asju, mis on tumedamad ja hea rütmiga. Aga näiteks siis, kui teen ülikonnaproovi, panen mängima Ansambel U: plaadi. See on selline nüüdisklassika – krabinad ja krõps-krõps. Ja siis need, kellele proovi teen, ehmuvad natuke, kui vahel on heli, vahel pole.
painkiller
Lemmik rada7
Marit: Ma tegin hiljuti ülevaate, et mu muusikakogu koosneb ainult 8 plaadist. Aga nendest rada7 – The Knife’i Kino "Silent Shout An Audiovisual Experience (Live Audio)" plaadilt. Kontsertversioon on sadu kordi parem kui plaadi oma.
Lauri: Neid lemmikuid seitsmendaid oleks vist päris palju, aga näiteks “Old Cow Died” Spectrum meets Captain Memphis “Indian Giver” albumilt. Sonic Boom ja Jim Dickinson on teinud seal paar tõelist heroiinibluusi superteost. “Old Cow Died” on mõnus koogelmoogel üheduuri bluusist, iroonilisest lüürikast, drone’ist, viskisest hingeõhust ja kanepipilvekesest.
Martin: Interpol – Obstacle 2 albumilt "Turn on the Bright Lights"
Eiko: Can – Bring Me Coffee or Tea plaadilt "Tago Mago"
Kersten: Lambist numbri järgi ei tuvasta, mul reeglina mätsib 9ndatega, neid on võin kohe laduda. 7ndatega panen panuse Biosphere’i „Dropsonde“, Future Sound of Londoni „Dead Cities“ või Amon Tobini „Chaos Theory“ peale, raske leida lugusid, mis ei meeldiks nendelt. A kuule, Bohren & der Club of Gore’i „Nightwolf“ on seitsmes!
Kuidas te läpakakaotuse üle elasite (Martinil varastati eelmine aasta läpakas)?
Martin: Hästi, meil tulid uued lood ja mina elasin okeilt, sest kindlustus maksis kinni. Mingitest asjadest on kahju, aga mingitest ei ole.
Kersten: Mina ei elanud seda hästi üle.
Edasi olete ka mõelnud, järgmised lived?
Martin: Järgmine kindel Eesti esinemine on 7. juulil Schillingul.
Kersten: Tahaks plaati teha.
Martin: Ma olen ka mõelnud. Tahaks ise salvestada kodus.
Tänaseks on selgunud ja kinnitatud ka kontserdid 19. mail Moskvas Masterskaya teatribaaris, 26. mail Londonis Brainlove Festivalil Brixton Windmill’is, 1. juunil Tartu Kink Konkis ja 2. juunil Tallinnas EKKMis
Mis veel?
Lauri: Üks asi on vist südamel küll. Nimelt, kuna me oleme selline amatöörlik hobibande ja teeme seda oma muu elu kõrvalt, siis oleme pidanud nii mõnigi kord toredatele kontserdipakkumistele ära ütlema. Sageli ka viimasel hetkel. Seega palume siiralt vabandust, kui me sellega mingit tüli oleme tekitanud ja endast kuidagi üleoleva või hoolimatu mulje jätnud. Selles pole absoluutselt midagi pahatahtlikku.
valjasoitrohelisse.tumblr.com
soundcloud.com/valjasoitrohelisse
Radaprofiili ei olegi 🙁