Külastasin jaanuaris Euroopa suurimat talendifestivali Eurosonic Noorderslag, mis toimub Hollandis Groningenis. Kuna Eurosonicu esinejatenimekiri ja programm on hiiglaslik ja lisaks tavakülastajatele on seal ka mõned tuhanded delegaadid, siis pole ebatavaline jääda, ka üldjuhul vaba sissepääsu tagava delegaadikaardiga, silmini täis klubi ukse taha. Rääkimata sellest, et oma kontserdiprogrammi koostades peab tõsiselt arvestama, et järgmine kontserdikoht oleks eelnevale võimalikult lähedal. Igal juhul, kuna kammisin programmi põhjalikult läbi, siis jagaksin subjektiivselt, kiirelt ja üldistavalt endale kõrva jäänud vanadest ja uutest tuttavatest valiku teilegi avastamisrõõmuks.
Isiklikust arvamusest hoolimata oleks muidugi patt jätta mainimata European Border Breakers Award võitjad. EBBA gala avab festivali ja uhkeldab Jools Hollandi eestvedamisel artistidega, kel on õnnestunud oma koduriigist välja murda – reeglina pole need nimed enam tundmatud ka suvalisele lugejale. Eestist näiteks on saanud selles nimekirjas olla Kerli (2010) ja Ewert & the Two Dragons (2013), võites sellega endile veelkord head rahvusvahelist kajastust. Piiridemurdjad ning EBBA 2014 võitjad olid Ásgeir (Island), Disclosure (UK), Gugabriel (Austria), Icona Pop (Rootsi), Jacco Gardner (Holland), Kodaline (Iirimaa), Lukas Graham (Taani), Nico & Vinz (Norra), Woodkid (Prantsusmaa) ja Zedd (Saksamaa). Lühikokkuvõtet galast, koos külalisesinejate Stromae, Caro Emeraldi ja Maria Menaga ning paari lühiintervjuuga, saab vaadata järgnevast videost.
Eelnevast nimekirjast suurimaks võitjaks võib lugeda aga Kodaline’i, kes pistis tasku ka publiku valiku auhinna, mis selgitati veebihääletuse teel. Ka galal üles astunud Iiri bänd on parajasti laialdaselt tuuritamas, jõudes Hollandisse, Šveitsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse, Iirimaale, Inglismaale ja Austraaliasse, tähistades oma debüütalbumi „In A Perfect World“ edu.
Loomulikult ei jätnud ma toetamiseks vaatamata ka sel aastal esinenud Eesti bände – üles astusid Winny Puhh ja Elephants From Neptune. Õnneks publiku suhtes toetust kumbki ei vajanud, huvilisi jagus mõlemale. Winny Puhh tõi täis suure saali ning muidugi pakkus rohkelt rõõmu kõikidele fotograafidele – viimaseid jagus lava ette spektaakli lõpuni. Elephants From Neptune oli küll paigutatud veidi pisemasse ruumi, kuid sinna sisse saamiseks pidi seetõttu ka lausa järjekorras seisma.
Nüüd aga pikemalt edasi keerutamata, tähestiku järjekorras, lühike subjektiivne valik programmis olnud artistidest.
Christine & the Queens
Prantsuse laulja, kes sündis ja kasvas üles Londonis ning kohtas seal kolme drag queeni. Viimastest sai tema muusika inspiratsioon, samuti esinevad nad temaga koos, on videotes, piltidel ning fotodel. Seni ilmunud kolm EP-d ning tulemas on ka debüütalbum. Märksõnadeks elektroonika ja pop.
Fuckhead
Veteranid Austrast, kes alustasid juba aastal 1988. Algusaegadel duo, kes kõlas umbes Killing Joke’i laadselt. Muidugi, nagu kontserdil ka kogesin, on suur osa bändi võlust kaasnev performance, kuid tasub siiski kontrollida ja meelde jätta, et võimalusel ise üle vaadata. Märksõnadeks elektroonika, death metal, industrial, beakbeat, techno ja performance-kunst.
Hella Comet
Austria oli selleaastase Eurosonic festivali fookusriik, seega pole imestada, et nimekirjas kohe ka teine sealt pärinev bänd. Laval on nad küll veenvad, aga üks asi hakkas hirmsasti häirima. Loodan väga, et nad saavad kuulsaks ja saavad lubada omale osta ka püksirihmad või traksid. Kui terve bänd, kaasa arvatud lauljapreili, poole esinemise ajast peavad pükse üles sikutama, siis on olukord ikka veidi murelik küll. Märksõnadeks rock, indie, veidi noise’i, võibolla kuskilt otsast ka nu-metalit.
I Am Legion
Alates 2009. aastast juba vaikselt koostööd teinud, kui võrdlemisi värskelt ristitud supergrupp, kuhu on kokku tulnud Hollandi trummibassi pioneerid Noisia ning Inglise grime/räpigäng Foreign Beggars. Ühises nimes leppisid kokku debüütalbumi ilmumise ajaks eelmise aasta septembris. Sellele järgnes muidugi suurejooneline Euroopa tuur ning ka mõned Austraalia lived. Märksõnadeks bass ja räpp.
Kate Boy
Väga hea Rootsi käekirjaga elektro-pop ning kindlasti ka üks parimaid kontserte festivalil. Ja Rootsi märksõna pole ka üllatus – ehkki Kate’i poolne osa, laulja Kate Akhurst, on pärit Austraaliast, siis Boy-poolt esindavad kolm tüüpi Rootsist. 2012. aastal ilmunud EP "Northern Lights" ja selle nimilugu levisid veebis muljetavaldavalt ning edu on silmnähtav. Eelmisel aastal tuuritasid nad kõvasti mööda Euroopat ja USA-d ning võib vist suht julgelt pakkuda, et käesoleval aastal näeb neid juba paljudel suurematel festivalidel.
La Femme
Alustades tagasihoidlikult Kraftwerki ja The Velvet Undergroundi mõjudega, haaras bänd julgelt iga liikme tulekuga žanre juurde. Nüüdseks juba 8-pealise grupi saund mahub kuskile sinna 60ndate prantsuse yéýe popi, California surfi ja psühhedeelia vahepeale. Väljas on kaks päikselist EP-d ning eelmise aasta aprillis ilmutatud debüütalbum „Psycho Tropical Berlin“. Surf & wave.
MØ
See 25-aastane Taani preili, Karen Marie Ørsted, avaldas veebis kaks träkki ning haip võis alata. Ei oska kommenteerida, kas tõesti imelugu või hea turundustöö, kuid igatahes leibelid tülitsesid ta pärast ning peale jäi Sony, kes avaldab ta debüüdi sel aastal. Samal ajal kõlab ta hääl ka Avicii superhitil „Dear Boy“ ja Diplo produtseeris talle loo „XXX 88“ ning võttis ta oma Euroopa tuurile kaasa.
Pablo Nouvelle
Hiphop biitide produtsent Pablo Nouvelle võttis vaevaks süveneda oma sämplite päritollu ja üllatus-üllatus – ta avastas 60ndate ja 70ndate souli ja muu sellise kraami ning see muidugi muutis ta elu. Mees võttis oma hiphop tehnika ning rakendas selle soulile ja popile ning tulemuseks on omanimeline album, mis kombineerib laialt saunde, nagu The xx’i Marvin Gaye’ga, Radioheadi Donny Hathawayga, Wu-Tangi Gil Scott-Heroniga.
Truckfighters
Truckfighters on küll vaevalt siinsetele lugejatele tundmatu nimi, aga hea live puhul ei saa neid ikkagi nimekirjast välja jätta. Hollywoodis ja Rabarockil esinenud bänd küttis ka Hollandis ägedalt ja esitas ka palju vanemaid lugusid, mis muidugi tegi meele rõõmsaks. Tüübid avaldasid jaanuaris ka uue albumi „Universe“ ning sätivad end nüüd taas ringreisile – hetkel on välja hüütud ports USA kuupäevi ning paar Euroopa oma.
The Wands
Need noored poisid Taanist tunnevad end mugavalt psühhedeelse rocki radadel. Kõige esimene bänd, mida Eurosonicul vaatama läksin ning seetõttu jõudsin kohale tunduvalt enne algust ja sain ka heliproovist osa. Pilt oli muret tekitav – stagemanager raputas pead, helimees oli uudiste nagu „veel üks kitarrist bändis“ peale üllatunud, bändimehed olid hajevil nägudega ja kahtlustasin, et nad on liialt tugevalt kontserdiks ettevalmistusi teinud. Noh, stereotüüpselt eksole, psühhedeelia ja Holland. Aga lavale astudes oli kõik esimesest hetkest toimiv ja suurepärane. Ja tagantjärgi lugedes, neid tõesti ka kiidetakse eriti kontsertide pärast. Ise saab veenduda selles ka selle aasta TMW raames.
Eursonic 2014: 337 artisti, 47 lava, 38500 külastajat 39st eri riigist. 29. Eurosonic Noorderslag toimub 14. – 17. jaanuar 2015, fookusriigiks on Island.
Avalehe foto: MØ – (c) Niels Meijer