Ilmselt oleks Allinn just see bänd, keda Koit Raudsepp tutvustaks kui „üht kõige paremini hoitud saladust“ ning Trash Can Dance blogi peremees sülgaks selle peale tuld ja tõrva ning klopsiks kähku kokku mõne uue naljapildi. Ei imestaks üldse, kui kirjeldatu oleks juba mõni aeg tagasi toimunud.
Bändi liikmed ise kirjeldavad oma ettevõtmist nii: „Allinn on massiivsed bassid, ürgsed trummid, eksperimentaalsed helid ning vokaalide ilu ja hullumeelsus. Kartmatud katsed kõlakeeles.“ Ning kõike seda on võimalik näha juba sel reedel, 28. märtsil, klubis Sinilind, Rada7 esitluskontserdil.

Miks selline nimi? Plaadikaane pildi järgi võib üht-teist aimata bändi nime sünniloost, aga ikkagi, kuidas ja miks selline nimi?
Kuna meil nalja tegemiseks pole annet antud, siis varastasime oma nime Balti jaamast. Vähemalt oli lahke silt ühe tähe välja lülitanud, et veidi huvitavam oleks.

Ma tegelikult ei saa bändi täpsele koosseisule pihta – kas teil on mingi kesksem tuumik ja siis lisaks tegelased, kes mängivad kontserdil? Ja kui nii, siis miks?
Kuni viimase ajani olid Allinn – Tont, Lööve ja Marita. Esineti ja jämmiti koos teiste karvaste ja siledatega, kes aga viitsisid ning grandioosset kakofooniat ära ei põlanud. Tänud siinkohal Kaarel Narrole, Oliver Kuusmanile, Martin Tõnumaale Future Brainist ja Olavi Sanderile Winny Puhhist. Praeguseks stabiliseerunud koosseisu kuuluvad aga lisaks eelpoolmainitud kolmikule ka Andres Olema ning Taniel Kuntu.

Vastupidiselt levinud praktikale, sain ma teie plaati kuulata enne, kui ma sellise bändi eksisteerimisest kuulnudki olin – kaua te juba koos muusikat teinud olete?
Koos oleme jämminud 2012. aasta lõpust. Enne augustikuist Kultuurikatla Aia live’i, kus me Allinna nime esimest korda kasutasime, olime mänginud ka 11X11 ning Tont-Lööve-Marita sildi all.
Küsimus paneb iseennast defineerima ja me pole sellega oma päid vaevanud. Me salvestasime esimese plaadi materjali, sest pidime lõpuks mingid lood paika panema, vastasel juhul oleks lihtsalt jätkunud see, millega kõik algas (ja millega me alguses ka esinesime) – vaba improvisatsioon ja lõputud jämmid. Võib ehk öelda, et plaadi materjal hakkas ilmet võtma juba enne Allinna nimelise bändi formeerumist.
Allinn "Allinn"
Kuskilt on jäänud meelde jutt, et olete oma albumi lindistanud kõikvõimalikes erinevates kohtades, välja arvatud stuudios. Kus siis täpsemalt? Sel on mingi kindel kontseptsioon või lihtsalt ressursside kitsikus?
Pigem on enda stuudiosse sulgemine kitsikus. Erinevate ruumide kasutamine annab rohkem akustilisi võimalusi. Osad bassid salvestasime Volta tehase ruumides, trummid erinevate majade tubades, osad helid on diktofoniga salvestatud lageda taeva all, osa Tallinna tänavail… mõni autoraadiost… Leiame, et piiranguid ei ole mõtet seada selles suhtes. Seal, kus mikrofonid üles seame, ongi „stuudio“.

Allinna stiililine profiil kõigub väga suures vahemikus – alates „ambientsest soiust“ kuni lugudeni, mida võrreldakse (R2 Muusikanõukogus) lausa NINiga. Kuidas te ise vastaksite, alati oma ettearvatavuses ootamatule, küsimusele, et „jah, selge, et teete muusikat, aga millist muusikat täpsemalt?“
Eksperimentaalne tantsumuusika?
Tont: Kas olete kuulnud Bruce Lee intervjuusid? Ta ei usu stiilidesse. Stiil on nagu kristall. Jäik ja paigalseisev. Tema on nagu vesi. Bruce Lee kasutas kõike, mis toimis. Kui vaja, siis võib hädas ka hammustada. Stiilil pole tähtsust – muusika on nagunii erinevate voolude segu.

On selline stiililine kõikumine märgiks, et tegelete katsetamise ja otsingutega või on tegemist mingi põhimõttelise otsusega?
Milleks piirata end mingi ühe kindla stiiliga? Segada on huvitavam. Katsete ja otsingutega tegeleme kindlasti, sest see on põnev tegevus ja uudishimu on edasiviiv jõud.

Mis teid mõjutanud on või mis teid üldse inspireerib?
Tont: Raadio 2 õhtuse vööndi saated. Teised Eesti bändid. Eestis on ikka tohutult palju head muusikat.
Lööve: Inimene on oma kogemuste summa. Kõik, mida ma tean, inspireerib – nii positiivsus, negatiivsus, kui igav neutraalsus.
Marita: Ilus armastus inspireerib.

Valgustage oma seotust teiste projektide, bändide ja huvialadega. Andro nimi lingib Lelle alternatiivi korraldustoimkonnaga, paar (metalli)kunstnikku on teil kuuldavasti kambas? Siimu nimega haakub lisaks artistinimi Tont? Marita nimi jäi mulle mingil stand-up üritusel esinejate nimekirjas silma, mis teemadega sa seal tegeled? Kuidas te kõiki neid tegevusi omavahel lingite või vastupidi, lahus hoiate?
Igaüks kõnnib oma rada.
Lööve: Teen mussi KukeProtestis ja Emilis. Pusin soolomaterjali kallal, avaldamiseni pole veel väga jõudnud, aga tulemata see ei jää. Lelle Alternatiiviga olen küll seotud, ehkki viimastel aastatel mitte kuigi aktiivselt.
Marita: Ehitasin kannelseeliku ja teen nüüd sellega teatrit, olen tegev ehtekunsti stuudios GRAM ning päeval teen Koplis noorsootööd.
Tont: Tont on niiöelda ühemehebänd, salvestan kaasaskantava diktofoniga loodushelisid ja miksin neid hiljem kokku. Praeguseks ajaks on salvestusi kolmelt mandrilt, järgmisena panen kokku plaadikese esimesest reisist Aafrikasse. Sarnaselt Maritaga õppisin metallide töötlemist EKA-s ja sellega tegelengi, tellimustööd ja vahel suuremad projektid.
Andres: Õpin Otsa koolis helindust, teen kodus mussi ja bändi Mustvalge.
Taniel: Õpin Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni. Tapeedimees paljudes projektides.

Millal muutub „kunstiprojekt“ bändiks ja vastupidi?
Muusika on ju kunstivorm. Veider, et seda tihtipeale nii ei nähta.

Kali Briis oma hiljutises radaintervjuus teatas, et kui ta peaks lageda taeva all elama, teeks ta ikka okste ja kividega muusikat. Mis te ette võtaks sellise „okste ja kivide“ juhtumi puhul?
Okstest teeks lõkke ja suitsetaks kivi ära.

Kuidas erineb plaadil ja salvestusel kuulda olev te kontsertidest? Kas mul on jäänud õige mulje, et teie lavaesinemine on üsna improvisatsiooniline?
Teatavas osas on improvisatsiooniline. Mõnes loos rohkem – teises vähem. Struktuur on aga üldjoontes sama, mis albumil. Elamus tuleb samas kindlasti erinev ja loodetavasti kraadi võrra kangem.
Silver Moring
Plaadid on läbi müüdud? Kuulsin sõpradelt mingeid ebamääraseid legende sellest, kui keeruline te plaati kätte saada on – et kord olete nõus ainult vahetuskaubaga ja teinekord tahate selle eest järsku ainult kommiraha?
Ei ole läbi müüdud. Kõik, kes on soovi avaldanud, on selle saanud. Kontakti leiab igaüks soovi korral Internetist. Vahetuskaupa oleme nõus ka tegema. Hind on odav, sest see ei ole mõeldud rahateenimise projektina, vaid pigem kingitusena sõpradele.

Välja andsite selle omal käel? Miks?
Ei tulnud pähegi, et selle võiks välja anda keegi teine. Tegime ise nullist kuni lõpuni valmis. Levitanud oleme ka ise. Lähemal ajal on plaanis veel paari kohta müüki viia, et oleks võimalus saada neil, kes tahavad.

Te vist ei ole jõudnud veel väga palju kontserte anda? Kuidas need seni on läinud ja mitmes esinemine Rada esitluskontserdil on?
Allinna nime all tuleb nüüd neljas kord. On läinud hästi ja vast paremaks läheb. Ketrab see meie vokike – saab juba päris villast.

Edasised plaanid või loovite tuule järgi? Kuidas TMW-l esinemine võiks ideaalis sellele kaasa aidata?
Tuule järgi on hästi öeldud. Plaan on muusikavideo valmis küpsetada ning remix-plaat välja anda, ehkki tolle valmimine ei sõltu ainult meist. Kuulutaks siin omapoolset tänu meistritele, kes meie lugudest juba remiksid on jõudnud avaldada – Tamhiis, Aamen, Fuluf ja Gee – tõesti lahe kraam on kokku keevitatud. Loodame lisa.
Praegu on asjad meie jaoks arenenud üsna pöörase kiirusega. TMW-l esinemist võtame praegu kui hästi lahedat live-võimalust. Loodame, et suudame kohalolijatele tugeva elamuse anda. Ning kui kõigest sellest midagi veel tõuseb ka, siis seda vingem.

Kevad käes – Rada7 toimetuse andunud aiandushuviliste poolt küsimus: Mida kasvatate/istutate potis/aias sel kevadel?
Marita: Kasvatan oma kannelseelikuid. Kivilinnas on keeruline elus asjadega mässata.
Tont: Ootan maikuud, et saaks korjata metsast võililli veini valmistamiseks.
Lööve: Elan Vasalemmas ja seal on üsna roheline. Ei pea omalt poolt lisama.

Lemmik seitsmes rada?
Tont: The Prodigy, album „The Fat of the Land“ – „Narayan“
Lööve: Paljudel mu lemmikplaatidel pole nii palju radu. Led Zeppelini neljas album – „No Quarter“; The Knife, album „Silent Shout“ – „Like a Pen“; Kvelertaki samanimeline album – „Sultans of Satan“.
Marita: Tolmunud Mesipuu, album „Puusse panen“ – „Seitsmetolline“
Andres: Robert Johnsoni album „The Complete Recordings Of Robert Johnson, disc 2“ –
„Little Queen of Spades“.
Taniel: Colosseum II, album „Strange New Flesh – Expanded Edition“ – „Castles (Version One)“.

Avalehe pildi autoriks on Silver Moring.