Sel laupäeval, 19.aprillil, tähistab kohvik Must Puudel oma 3.sünnipäeva ning samades ruumides toimub ka sariüritus Tiks, mille eestvedajateks on Sander Mölder ja Peeter Ehala. Tiks on kahe aastaga kasvanud vägagi populaarseks ürituseks, kus kõlavad vanad souli ja disko lood, aga kindlasti ka uuemat samas võtmes muusikat.

Kuidas teil üldse selline idee tuli, et teha diskopidu, kus mängitakse põhiliselt vinüüle?
Peeter: Tekkis mingi „auk“ Hoovis, üks kuupäev, kus sai teha üritust.
Sander: Mõte tekkis tegelikult juba varem, 2012. aasta kevadel. Mõtlesime Peetriga, et võiks koos mõne ürituse teha, aga see kuidagi jäi esimese hooga soiku. Ei olnud head mõtet. Siis pakuti, et Hoovis võiks teha mõne ürituse. Tegime ja sealt läks käima. Teine üritus oligi juba sariüritus.
Peeter: Ja see vinüülide värk oli minu jaoks kuidagi loogiline. Isegi mitte loogiline, vaid loomulik. Selleks ajaks mängisin ainult vinüülidelt nagunii ning Sander ka enamasti.
Sander: Esimesel üritusel mängisin ainult vinüüle.
Peeter: Need külalisesinejad, kes olid esimesel üritusel, Peeter Vares ja Talis Paide, tõid ka vinüülid. Sellest ajast peale olemegi öelnud oma külalistele: „Kui vähegi võimalik, tulge vinüülidega.“

Seratoga sohki teha tohib?
Peeter: Jah, tundub, et tohib. Kui ei tohiks, ei saaks mõned DJ’d tulla. Kõigil külalis-DJ’del ei ole nii palju vinüüle või nad ei tunne end enam vinüüle mängides kindlalt. See on aus värk.
Sander: Samas, meedium ju ei ole lõpuni kõige olulisem. Pigem on oluline ikkagi muusika, mis sobiks. Kui see on vinüülidel, siis see on ekstrahea.

Vinüülidel mängimine näitab veidi skilli ka?
Sander: Skill skilliks. Pigem, et tavaliselt see muusika, mida me peol mängime, on vinüülidele niikuinii pressitud ja DJ’del, kes on aastaid seda muusikat otsinud ja kogunud, on sedasorti muusika vinüülidel. See on ka üks põhjus, miks see on vinüülipidu.

Kuidas te Hoovist Musta Puudlisse jõudsite?
Sander: Hoov sulges oma uksed. Otsisime-vaatasime…
Peeter: Minul oli vaja vist korraldada ühte pidu Sinilinnus. Suhtlesin Vaikoga ja sealt kuidagi kujunes. Puudliga oli algul mingi jama, kõik tahtsid seal pidu korraldada, aga kõiki ei tahetud sinna korraldama lasta.

Et läheks Puudli kontseptsiooniga rohkem kokku?
Peeter: Jaa-jaa. Kuidagi saime. Algus oli konarlikum, nüüd on omaks võetud. Meile meeldib seal.

Pidu on päris popiks saanud ning pärast südaööd läheb päris kitsaks.
Peeter: Jah, mingis mõttes tahaks loota, et see on Tiksu pärast. See on päris palju Puudli pärast ka. See on ju inimestel tee peal ees. Samas, olles teinud suuremaid pidusid, selgus, et on päris palju inimesi, kes teavad seda sarja ja kellele meeldib.

Teil on alati ka külalisesinejad. Enamus loogilisi külalisi on juba käinud – Heidy Purga, Madis Nestor, Jaagup Jalakas, Drummie, Orav jpt. Kas mingi hetk peab neid hakkama uuesti kutsuma või siiani pole külalis-DJ’dest puudust tulnud?
Sander: Meil saab nüüd kaks aastat Tiksu ja põhimõtteliselt me pole veel kellegagi pidanud kordama, ainult Heikiga.
Peeter: Ma ei tea, see ring ei saa veel täis. Mind erutab see mõte, kus näiteks Qba võiks mängida Tiksul. Paljudel DJ’del on tegelikult „vanema“ muusika maitse täiesti olemas. Sa võid olla techno või d’n’b DJ, kuid usun, et neil on teistsugust muusikat ka. Aprillis tuleb R2 Urbanismi eestvedaja Margus-Koit Kivistik ehk MK. Vaatame, mis ta siis mängib.

Teil on ka eelmisest aastast välja kujunenud, et iga kolme kuu tagant tuleb üritusele üks välisesineja. Kui lihtne on leida formaati sobivaid DJ’sid?
Sander: Esiteks, see iga kolme kuu tagant välisartisti toomine, on eeskätt meile endale väike kingitus. Teeme selle nimel kaks-kolm kuud tööd ning siis meil on võimalus tuua keegi välismaalt, keda ise tahame näha plaate mängimas Selles mõttes ei ole väga raske. Kuigi neid DJ’sid on suhteliselt vähe, kes väga täpselt sobivad kontseptsiooniga ja keda rahaliselt on võimalik tuua. Aga siiani on hästi saadud. On Soomest, Rootsist, Inglismaalt käidud. Leedust isegi kaks tüüpi.
Peeter: Neid leida väga raske ei ole. Raskeks muutub raha või kuupäevade sättimisega. Vast igast riigist leiab kellegi, kes on niiöelda teemas. Järgmine ongi juunis. Ma arvangi, et Tiksule läkski „teine käik“ sisse, kui käis Reflex Inglismaalt.
Sander: See muutis sarja meie jaoks ka vähe tõsisemaks. Kui enne suhtusime sellesse vabamalt, siis nüüd mina identifitseerin end selle peoga. Kui mängime mujal, siis meil nimede taga on Tiks ja mitte midagi muud. Hea label, millega end sildistada ja selle nimel on hea tööd ka teha.

Eelmisel aastal pidite suveks Hetke kolima. Sel suvel samamoodi?
Peeter: Ma ei tea, kuidas juuniga läheb, aga juuli-august oleme küll Hetkes. Seal on päris palju lisahüvesid juurde tekkinud. Nüüd saab seal õiget suvepidu teha. Tahakski õues olla võimalikult palju. Rotermanni kvartali elujõulisus ka suureneb, nii et pole probleemi.

Sander, palju sa oma lugusid settidesse sisse miksid?
Sander: Oleneb. Praegu on välja kujunenud päris hea traditsioon igaks peoks teha edit mingist vanast souli klassikast või loost, mida lihtsalt tahaks mängida. See on ka ju mingis mõttes omalooming. Nüüd, kus on poolteist aastat seda tehtud, siis paaril peol on juhtunud, et ühes setis on enamik lugusid ainult needsamad edit’id. Saab mängida küll
Peeter: Mina olen küll suhteliselt uhke selle üle. See on midagi, mis teistest pidudest natuke eristab. Kui mõned teised promootorid on võtnud endale kohustuse peaaegu igaks korraks tuua enda peole välisesineja, siis minul on jäänud mulje, et see paneb päris korralikud pinged peale. Sul peab olema juba ette kolm artisti bookitud. Ühega tegeled samal kuul ja teistega räägid läbi järgmisteks

Ja iga pidu peab väga hästi õnnestuma.
Peeter: Jah, väga palju ruumi ei ole ebaõnnestumiseks. See võib võtta mingi rõõmu ära. Ise pidu korraldades peab endal ka tore olema.
Sander: Seda ma just enne mõtlesingi. Kogu tiksumise mõte tähendabki seda, et me ise ei peaks peo nimel palju tõmblema. See on siuke lahe häng. Korra kvartalis välisartisti toomise oleme omavahel kokku leppinud ja see on meile piisav.
Peeter: Ja need lood, mis Sander on teinud, need õigustavad end väga hästi. Paneb küll Sandrile väikse lisastressi…

Te Tartusse ei tee visiite?
Peeter: Teeme vahel, aga seal ei ole üldse mingit kindlust. Nii palju, kui ma Tartus elasin, siis mina ei suutnud mingit pädevat statistikat kirja panna. Kas saab peo suhtes midagi eeldada või planeerida. See teeb asja raskeks ja liiga riskantseks.

Lõpetuseks, mis on teie arvates see „miski“, mis publikut Tiksule tagasi toob?
Peeter: Ma arvan, et Tallinna skenes sul peab olema piisavalt palju sõpru peol. Kõik tahavad, et oleks nagu suur korteripidu.
Sander: Põhimõtteliselt Peeter just kiitles, et meil on palju sõpru.(Naeravad.)
Peeter: Sest Haigla pidu või Mutant või Yo!Hoov on ju umbes samasugused. Viimane on minu meelest üks toredamaid pidusid, mis on suutnud täitsa edukalt eesti ja vene skened siduda. Kui käingi nendel pidudel, siis seal on küll erinev seltskond, aga kõik on nagu sõbrad. Võid minna üksi peole, aga leiad end mitte üksi olemas. See on päris tähtis moment, sest konnatiigis ei ole võimalik, et käid paar korda kuus väljas ja ei näe ühtegi tuttavat. Lisaks ka muusika, ilusad ja toredad inimesed.