Seriaali Twin Peaks ümber käib mõnus sumin: 90ndate saadetele on 2017. aastal saabumas järg. Twin Peaksi ja David Lynchi fännidele on see kindlasti hea uudis.
Twin Peaks on ka oma meloodiate poolest legendaarne. Helilooja Angelo Badalamenti tunnistas ühes oma intervjuus, et ülesanne polnud teps mitte kerge: luua midagi sünget ja samas helget, kerget, õhulist ja diipi. Samal ajal istub kõrval David Lynch juhendades ja õpetades: "Kujutle ennast paksu pimedasse metsa, kus puud kohisevad kerges tuules. Kuu paistab, kusagil kauguses on kuulda metsa hääli ning mõnd looma, näiteks öökulli. Oh, väga hea, mängi edasi, aga aeglasemalt… just!" ja Angelo mängib edasi. David jätkab: "Nüüd kujutle, et kusagil metsas on üks nukker ja üksildane tüdruk, kelle nimi on Laura Palmer…" Klaveri peal lindistas diktofon selle kõik üles ja nii Twin Peaksi soundtrack valmis saigi.
"Xiu Xiu (USA) esitab seriaali Twin Peaks muusikat Amsterdami ägedaimas kontsertsaalis Muziekgebouw aan ‘t IJ, ürituse korraldab grupeering The Rest Is Noise" – minus tekitas see uudis niivõrd suur elevust, et pakkisin oma fotoaparaadi seljakotti ja lennutasin ennast kohale.
Järgnev artikkel tutvustab väga võimeka vokaali ja ägeda saundiga ansamblit, Twin Peaksi "kiiksu" ja lisaks kirjutan paar magusat sõna ka kirsipirukast ning ürituse järelpeost.
Kontserdi toimumise õhtul puhus kerge tuul ja kuu paistis, tunda oli ka öökulli olemasolu. Kahjuks ei toimunud see kõik keset metsa, vaid Amsterdami mõttes südalinnas, Centraal raudteejaamast Eesti suunas paraja jalutuskäigu kaugusel. Käisin juba eelmisel päeval seda IJhaveni kanali äärset massiivset kontserdihoonet imetlemas. Ööhämaruses kanali piirete külge jalgratast parkides paistis Muziekgebouw veel mitu korda ägedam välja.
Kontserdil oli kõigele mõeldud: kirsipirukas oli esindatud ja kuidas saakski ilma, kui jutt käib Twin Peaksi teema-üritusest? Võimatu, teisiti ei saagi ja korraldusgrupeering The Rest Is Noise teadis seda väga hästi. Kiitus kondiitritele, kirsipirukas oli võrratu! Kõik toimus kenasti ajagraafiku järgi ja milleski ei pidanud pettuma. Saali pääses täpselt siis, kui kell kukkus ja bänd esines ajaliselt täpselt nii pika kavaga nagu oli lubatud.
Võtsin viisakalt järjekorda ning kui suurem tunglemine oli möödas, siis saali jõudes sain istuma täpselt lava ette esimesse ritta.
Ülesande lahendamiseks oli bändil mu nina ette kokku kogutud järgmised muusikariistad: elektrikitarr koos kõikvõimalike plokkide-pedaalidega, tiibklaver, 3-4 süntesaatorit, trummikomplekt, tavaline vile ja pardivile, suupill, vähemalt kuus erinevat karbikest, millega "sahistada", kellukesed, ksülofon ja ilmselt ka arvuti "introde" ja "outrode" esitamiseks – taustaks visuaalid Twin Peaksist.
Kuid mitte miski polnud lavale toodud niisama, bändi kolm liiget rändasid muudkui mööda lava ühe instrumendi juurest teise juurde ja trummarit Shayna Dunkelmani võis näha lausa meeletu kirega trumme tagumas ja mõne hetke möödudes õrnalt ksülofoni mängimas, seejärel kusagil klahvpillide kallal. Bändi ninamehel Jamie Stewartil on väga võimas vokaal, ta suudab oma häälepaelu väga ootamatult väänata ja see kõlab kohati üsna veidralt. Twin Peaksi meloodiaid esitati Xiu Xiule omases kirglikus võtmes, mingil määral ka tajutava teatraalsusega, valjult ja samas väga professionaalselt. Jamie mitte ainult ei kruttinud oma häälepaelu, vaid suutis ka kitarrimänguga järgmistele levelitele jõuda. Instrumente oli jagamiseks küll rikkalikult, aga iga loo jaoks oli midagi neist alati vaja ning Angela Seo klaverimäng lausa helises selle kõige sees. Loomulikult alustati kontserti "Laura Palmer’s Theme’ga", millele eelnes pikk intro. Läbiv teema oligi pinge üleval hoidmine, täpselt nagu seriaalis. Müstika.
Kontsert lõppes võimsa aplausiga ja ühtegi lisalugu ei tehtud. Nii pidigi juhtuma, mitte ühtegi Xiu Xiu enda lugu selle tuuri raames ei esitata. Viimasena kõlas "Love Theme Farewell" ja peale seda ansambel kummardas ühe korra. Üks viimane pilk publiku suunas ja bänd lahkus sõnagi lausumata. Nii mõnigi kontserdikülaline publiku seast tõusis austust avaldades aplodeerides püsti.
Saal voolas seejärel tühjaks, suunduti fuajeesse ja merch’i järjekorda või õue suitsetama – kanali äärde, kust paistis väga ahvatlev vaade linnale. Viimased kirsipiruka lõigud pandi kiiresti nahka ja alt baarist haarati kaasa veinipokaal, et suunduda ülakorrusele, kus ühes väiksemas saalis, mille ühte ülemist laeäärt kaunistasid oreliviled, toimus ametlik järelpidu. Peol esinesid Felix Kubin ning Parrish Smith, sisse- ja väljajuhatuseks DJ Ron van de Kerkhof.
Felix Kubin on muuseas Eestit külastanud mitmel korral, näiteks EKKM-is peol nimega "RADIAATOR" ning Hea Uus Heli (nüüd on organisatsiooni nimi Üle Heli – toim.) poolt kultuurivabrikus Polymer korraldatud üritusel "Viva la HUH!". Amsterdami pisikeses kontserdisaalis kõlas ta tol õhtul väga veenvalt. 8biti-muusikast kuni progekalduvustega tantsumuusikani, sekka üsna palju Kraftwerkilikku futu-poppi. Muusika sündis kohapeal, kasutades selleks paari pedaali-efektiplokki, modulaarsüntesaatorit ja veel ühte süntesaatorit. Multitalent mängis neid kõiki korraga ja sama ajal suutis ta veel laulda ka. Keegi peaks Felixi kiiremas korras uuesti Eestisse esinema kutsuma, peatselt ilmuva vinüüli reliisi puhul näiteks.
Järgmine esineja, Parrish Smith, oli täielik post-dubstepi ja elektrooniliste helide küte, meenutades kohati Buriali, Clams Casinot või Gold Pandat, mis on klubimuusikana tantsuline aga karge.
Amsterdami minnes soovitan peale linnaga tutvumist ennast ka natuke kultuurselt harida, hea võimalus selleks on vaadata, mille The Rest Is Noise järgmisena korraldab.
Muziekgebouw on koht kuhu minna: seal näeb ja kuuleb kindlasti ka edaspidi kaasaegsemat kerge eksperimentaalse ja julge kõlaga asju, mis jätavad kustumatu mulje tükiks ajaks. See, mida mina ja paljud teised 2. oktoobril Amsterdami kontserdisaalis kogesime, oli suurepärane algusest lõpuni välja.
Xiu Xiu on ansambel, mida tasub jälgida, peale põnevate videote ja ägedate lugude on neil aeg-ajalt erikontserte tulemas, nagu antud Twin Peaksi programm näiteks. Xiu Xiu plays the music of Twin Peaks ilmub reliisina ka vinüülil!
Boonuseks: kirsipiruka retsept.