Öökapi luku taha peidetud rituaalaudio salved saavad täiendust Djerro funktsionaalse heliseansiga kehakeelte-ja meelte sügavamatesse tunnelitesse. Djerro taga on Erkki Tero, kelle poolt pakutavat on olnud alati raske ette ennustada. Nii oli see 90ndatel, ajal mil Erkki juhitud ÖÄK aktiivselt tegutses ja nii on see ka nüüd, kui ta Eesti Popsi all ilmuvat Djerro debüütalbumit "XXmagick" on esitlemas.
Albumi esmaesitlus toimub täna Üle Heli festivali raames. Erinevate Tubade Klubis toibuv festivali avaõhtu kannab alapealkirja “Sisenemine ülemeele-seisundisse”. Lisaks Djerro debüütalbumi esitlusele seob avaõhtul Liz Wirestring (Liis Viira) kaunid harfihelid elektroonikaga, Taiwani helikunstnik Wen Chin Wu demonstreerib keha kasutamist heliinstrumendina ning Ruandas sündinud, aga Belgias üles kasvanud Aurélie Lierman uurib väljasalvestuste ja vokaalsete etteastete kaudu muusika ja keskkonna/teksti vahekorda. Lisaks tähistab Tont (Siim Kuusemäe) EP-de "Rändurvaim" ja "TNT" ilmumist.
Ülemeele-seisundi eelhäälestuseks pakume Djerro maagiat eelkuulamiseks. Muusikal laseme iseenda eest rääkida, pane aga pleier mängima. Viimase alt leiate aga paar küsimust ja vastust, mis aitavad ehk kõlavat veidi konteksti sättida.
Hit-list:
Magick I (18:30)
Hit1 – Inside; Hit2 – X-light; Hit3 – Gaz; Hit4 – In for a Drill; Hit5 – Kink; Hit6 – Blackout; Hit7 – Man Scent
Magick II (20:23)
Hit8 – Liquid Burning; Hit9 – Jungle Juice; Hit10 – Jacked’; Hit11 – Highrise; Hit12 – Xtreme Glow; Hit13 – Hardon; Hit14 – Love Juice; Hit15 – Potent Blue; Hit16 – Override
Kas on mingi vahe Erkki Terol, E.Terol, Errol ja Djerrol? Sellesse ritta võib veel lisada ka Side? Ja tegelikult ka ÖÄK oli just sinu bänd, eks? Pean silmas, et kas neil on sinu jaoks kõigil erinev väljund muusikaliselt ja võibolla ka rollina?
Need kõik nimeväänutused esindavad tegelikult üksnes mind, aga jah, väikeste varjunditega. Kusjuures enda täisnime all polegi ma lugusid avaldanud – ilmselt tahan oma muusikaloome enda isikust veidi distantseerituna hoida. ÖÄKi ehk Öise Äreva Kära nimi oli algimpulss, mis aja jooksul, vastavalt vajadusele ja muusika iseloomule, hakkas kasutama uusi hüüdnimesid. SIDE jäi aastatesse 1997-2003. Erro nimi tuli mängu koosseisu 3Pead loomisega, kui see tähistas mind kui lauljat, mis iseenesest on päris humoorikas fantaasia. Djerro nime võtsin kasutusele koos raadiosaate ja plaadifirma Eesti Pops käikuminekuga aastal 2010, kui hakkasin kruttima ja omalaadseid remikse tegema Eesti artistide lugudest, millele hakkasid lisanduma ka elektroonilisemat sorti soolopalad. Nagu nimigi ütleb, on tegemist omalaadse DJ-sätungiga; fookusega mitte üritada olla über-skillidega trendigeneraator ja tantsupõrandakuningas, aga ajatajuta ulmenohkar, kes nõudeid eirates keerab ikkagi kõik tardseisundisse. Ja õnneks on see ka varjunimi, mille all ma ei pea lugudesse oma häält toppima. Lauaga löödes on Djerro üks ambient-DJ ja loodetavasti selle määratluse tagant turvalisuse otsijad peavad pettuma.
Kuidas mahuvad siia pilti veel ühisemad projektid nagu 3Pead? Või see tempo, ühe aastaga kaks plaati, võttis nüüd pikemaks ajaks selle hoo maha?
Väga hästi mahub kõik; ma ei usu, et 3Pead koosseisus ma keegi muu oleks. Peade loomingul on suuresti Janek Murdi heliline käekiri juures, aga no me oleme friends-forever, alati leiame ühise keele peale iseloomude näitamist. Kaks plaati korraga tegime me aastal 2007, peale seda ilmunud mega-muditud “10 Tõmmet” imes kummid tühjaks. Õnneks on uued vorstid särisemas, millega tahaks välja tulla kunagi-millalgi pigem ootamatult.
ÖÄKiga esimesed mürakatsetused tegid aastal 1991, millest on ikka päris pikk aeg möödas. Selle aja kohta on aga erinevaid reliise suhteliselt vähe. Miks see nii on? Ühes 2008. aasta intervjuus silmasin juttu ÖÄKi LPst, tööpealkirjaga "Imeväärne higi". Ka see ei ilmunud või olen ma lootusetult midagi maha maganud?
ÖÄKiga sai alustatud tegelikult juba 1989. aastal ja kuni aastani 1994 sai ikka tänapäevases mõttes moodsaid mikrotiraažilisi kassett-albumeid ja lühivorme välja antud päris palju. Soome plaadifirma Bad Vugum jaoks lindistatud viis lugu ilmus isegi vinüül-EPna. ÖÄKi võtsin kirstust taas välja aastal 2007 ja Eesti müraroki “tähtteos” “Imeväärne Higi” ootab siiani parimat impulssi ja pakkumist väljatulekuks, hehe.
Kas Eesti Pops sai omamoodi tõuke sellest, et vähemalt oma materjal jõuaks süsteemsemalt komplekti ja võibolla isegi füüsilisele kandjale? Kuidas Popsil üldse läheb? Raadiosaateid kuulan (peamiselt Soundcloudi vahendusel) usinalt, aga leibeli osa on hetkel pigem puhkamas?
Regulaarselt Eesti muusikat väljaandev leibel Eesti Pops kindlasti ei ole. Oleme katsetanud nii edendaja kui toetaja ja tutvustaja rolle, aga edaspidine saab olema juba midagi spetsiifilisemat ja rohkem kaalutletut. Raadiosaade on meid tohutult arendanud – arvan, et meil on üsna röntgenilaadne pilt kohapealse muusika hoovustest. Vist on ka suhtumine, et kui vinüüli käes pole, siis ega mingi päris leibeliga tegemist ei ole – digiosakond aga hakkab meil uuenema kasvava tempoga. Viimatine käega katsutav ketas oli Janek Murdi album “Triiviv” ja kõlakas käib, et järg on tal peagi tulemas. Djerro “XXmagick” ilmub esialgu digina, millele lisandub siis “on-demand” lähenemisega butiiktiraaž albumist koos taiesega “Fleshlight-mouth seen through barky gloryhole”.
Eesti Popsi Bandcampi lehelt leiabki viimasena Djerro. Pala nimega "Virg", kahes versioonis – ütleme, et digitaalne singel (detsember, 2014). Kas see on kuidagi suunanäitaja ilmuva albumi suhtes või tuleb seda võtta eraldiseisvana?
Oo jaa, “Virg”, see muinasjutuline lastelugu. Kahjuks on aeg halastamatu ja “XXmagick” ragistab juba märksa riskantsemate alatajude kallal.
Mida tähendab albumi nimi "XXmagick"? Kas sellel on mingi lugu kuulajale rääkida või võtab see albumi kuidagi kokku?
Pole raske arvata, et viide on kõigepealt Aleister Crowley okultsele kõrgema maagia koolile ja seksuaalsuse suunamisele niinimetatud rituaalseteks ja spirituaalseteks eesmärkideks.
Kuipalju “XXmagick” on erotismi soundtrack, on igaühe fantaasia küsimus. Funktsionaalse muusikana on ta aga paraku mõeldud, stiilis "porn without skin". “XX” lisand on olnud alati viide pornograafiale ja kui hoolikalt vaadata, olen plaadi looja ja kujundajana kasutanud täisnime Djerro Erxx, aga ma olen muidugi samapalju pornostaar kui Sandra Jõgeva on domina. Kangutan veits selliseid öökapi-teemasid, kuna avangardse seksimusa sahtlis valitseb suur tühjus.
Räägib üldse album mingi ühtse loo või on igal palal oma iseloom? Märksõnad Üle Heli festivali lehel on väga laiad: minimalistlik, hüpnootiline, abstraktne elektroonika. Võrredes stardiaegade müraga on vast looming märgatavalt "helgemaks" läinud?
Plaadi kaks pikka pala on jaotatud hit’ideks ehk tõmmeteks, mille lõpliku sidususe pani kokku meie techno-professionaal Margus Löve. Devalveerunud pehmemuljelise ambiendi ettekujutlused saavad loodetavasti toore ülesõidu osaliseks. Ja nagu stikker tulevase plaadi peal ütleb "use with your favourite brand of poppers or herbal infusion". Edasi vaata ise. Ma kahtlen küll, kas kohalikud pornopoed või ainuke cruising-club minu hüpnoositoodet leti alt pakkumiseks võtavad, aga “mis oleks, kui..” fantaasiad ongi füüsise sees istuva mõttemeistri parim osa. Minu eesmärk ongi imelikult ilusate tagakülgede eksponeerimine ja müra kui sellist polegi vaja, kui ebatõenäolisemad helimaailmad sama mõjujõudu omavad. Üllatusi on vaja.
Vaata lisaks: Üle Heli festival