Uusaastalubadused on visad murduma. Nii otsustasime hüpata kõrvale esialgsest plaanist kuhjata eduedetabeleid, joonistada ebameeldivaid kliente või lüüa teeviitasid kontsertidele. Maitsed ja soovitused erinesid piirkonniti ning koolkonniti piisavalt tugevalt, et pilt eelmisest aastast joonistus välja palju kirevam, värvilisem ning mitmekesisem kui raadiosaates „Muusikanõukogu“. Tundkem sellest pigem rõõmu ja kõigile on jäetud voli kaevata soovitused välja siinseist või eelnevaist artikleist (Tartu, Pärnu ja Viljandi, Tallinn).

Selle asemel suunasime pilgu hoopis äärealadele ja korjasime mõtteid Võru Kandle ja Stedingu maja, Narva Ro-Ro Art Clubi ning Valga Rockiklubi esindajailt.

Äsja sai välja kuulutatud Rada7.ee külastajate aasta lemmikalbumid – tõmmaku ka siinne artikkel kokku neljateistkümne kultuurikoha veduri mõtted 2015. aastast ja üritame 2016. aasta kokkuvõttes võtta vaatluse alla kohad, mis seekord silmaulatusest välja jäid. Head jätkuvat!

PS. Väga tore, et ansambel Hetero ikka veel tegutseb.

Forgotten Sunrise Narva Ro-Ro Art Clubis.Foto: Evert Palmets
Ro-Ro Art Club
Vastas Jekaterina Telezkina.

Kuidas iseloomustaksite Ro-Ro Art Clubi? Mis asi see on?
Ro-Ro on väga unikaalne koht – vähemalt Eestis ei ole ma veel midagi selletaolist kohanud. Klubil on kaks nägu: suvine Ro-Ro ja talvine Ro-Ro. Suvise Ro-Ro kese on puidust, suurepärase energiaga vabaõhulava jõe ääres. Talvised ruumid jagunevad kahe korruse vahel, kõik üritused toimuvad teisel korrusel. Seal aset leidvad kontserdid meenutavad korteripidusid, need on väga hubased ja neid on pidanud armsaks nii Narva elanikud kui ka juhuslikud külastajad.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Tavaliselt kirjutavad bändid ise korraldajatele ja kui kuupäevad on vabad, siis võtame nad rõõmuga vastu. Kuna linn asub Venemaa piiri ääres, siis klubi algne idee oli olla muusikutele vahepeatus, kus nad saavad puhata, anda kontserti ja selle pealt veidi teenida. Ruume me eraldi rendile ei anna – kõik üritused on selleks, et rõõmustada nii bände kui publikut.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult indie või leidus ka rahvatantsu ja metalit?
Üritusi katsume korraldada nädalavahetuseti, peamiselt reede-laupäev. Linn on väike, inimesed puhkavad nädalavahetustel ning me ei suuda muusikutele publikut nädala sees garanteerida.

Aga on olnud kordi, mil tuuri käigus peab bänd meie juures peatuma nädala sees. Siis teeme kõik, mis võimalik, et rahvast kohale meelitada ja luua bändile hubane keskkond. Mis puudutab muusikat, siis see ei pea ilmtingimata indie olema. Tervitame meelsasti kõiki stiile folgist metalini. Oleme iga muusiku üle õnnelikud ning muidugi ei jää neil märkamata klubi sõbralik atmosfäär.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Üritame pakkuda mitmekesist muusikat, et ei mängiks kuu aega järjest ainult metal, ainult reggae jne. Kõige olulisem on, et igaüks leiaks iga kuu midagi enda jaoks sobivat.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Erilisi piiranguid pole, mitmesuguseid bände on käinud. Muidugi peab kõik vastama teatud käitumisnormidele. Näiteks bände, kes ropendavad iga teise sõna järel, hüppavad mööda laudu või ei pea vajalikuks end riietega katta, me mängima ei luba.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Mingeid toetusi klubi ei saa, korraldame kõik ise. Siin mängib rolli, et me pole kunagi seadnud eesmärgiks üritustelt teenida. Faktiliselt tehakse kõik enda ja teiste jaoks. Teenitud raha läheb bändidele honorari ja klubi kommunaalmakseteks – see on Art Ro-Ro klubi põhimõte.

Kuidas iseloomustaksite 2015. aastat Ro-Ro Art Clubis?
Ei ütleks, et 2015. aasta oleks erinenud teistest aastatest. Sama sisukas, ere, täis uusi kohtumisi ja meeldivaid tutvumisi. Ainsaks erinevuseks on, et laiendasime talvise Ro-Ro esimest korrust, tegime remondi ja lisasime veel ühe lava akustiliste kontsertide jaoks. Seal on juba paar live’i toimunud ja loodame, et need ei jäänud viimasteks.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Ei saa finantsilist poolt kommenteerida, sest nagu juba ütlesin, ei ole ürituste eesmärgiks toota kasumit. Saan ainult rääkida suurimast üritusest, mis toimus 2014. aasta augusti alguses. See oli Secret Room, millega aitasime ühte noort andekat DJ-d, nimega Nostress. Üritusest vُõtsid osa kaheksa DJ-d, sealhulgas näiteks ptf1987, Nostress, DJ Koldun ja teised. Samuti toimus SÄNKa korraldatud graffitishow, aga ka tantsu-show. Keskmiselt külastas üritust 500 inimest.

Milline Ro-Ro Art Clubi ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Ühte üritust välja tuua on vُõimatu, sest iga sündmus on omamoodi hingekosutav ja meeldejääv. Kُõigi eest vastata ei saa, kuid minu jaoks eristus üks aprillis toimunud üritus. Meid külastas Moskvast kollektiiv 1/2 Orchestra. Tüübid segavad mitmeid stiile nagu techno, jazz, hip-hop, tehes neist midagi unikaalset ja kordumatut. Samuti tahaks ära märkida ühe sügisese kontserdi, see oli kahe bändi ühisüritus: Mood Sellers Brass Band Vilniusest ja GorõLana Tallinnast. Tüübid tُõid palju positiivsust ja energiat Art Ro-Ro seinte vahele. Raskematest muusikast Läti bänd Foxthroat. See oli nende neljas kord meie klubis ning üritus ei jäänud menuta.

Aasta kُõige ebameeldivam klient?
Ei saa midagi ِöelda, sest selliseid lihtsalt polnud. Paljude bändidega tutvud juba enne nende külastust ja paljudega kujunevad soojad suhted isegi enne esimest kohtumist. Minu mäletamist mِِööda olid kُõik muusikud sُõbralikud, osavُõtlikud ja tänulikud.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kُõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Eesti bände meie klubis palju ei esinenud, enamus tulid ikka välismaalt. Aga sellest hoolimata on kollektiive, keda tahaks eraldi välja tuua. Raskema stiili austajatele olid need kindlasti Freakangel ja Forgotten Sunrise. Nad andsid meil kontserdi mais. Üritus oli edukas, tüübid jäid rahule, samuti külalised. Muide, Freakangel annab Art Ro-Ros järgmise kontserdi 5. märtsil koos Peterburi sõprade Nu-Nationiga.

2015. aasta parim lugu?
Väga raske on valida kindlat lugu. Kõik bändid, stiilid ja muusika on erinevad. Igas kollektiivis on midagi omanäolist, mis eristab neid teistest.

2015. aasta parim kontsert?
Jällegi ei saa teiste eest kosta, kuid minu meelest oli 2015. aasta parim live Peterburi cover-kollektiivi Newlux oma, kes esitavad vene ja välismaiste bändide loomingut jazzivõtmes. Sel aastal käisid nad juba teist korda, esinesid meie suvelaval, said palju uusi kuulajaid ning palju head vastukaja.

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Ei ütleks, et 2015 meenutas mõnd teist aastat. Iga aasta on Ro-Ros omamoodi meeldejääv ja kordumatu. Võib-olla oli 2015 parim.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Ootused on ainult head, plaanime jätkata alustatut, rõõmustada ja üllatada nii bände kui ka kuulajaid ja muidugi panna rahvast huvituma uutest ettevõtmistest.

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie helimeest Anton Kolpakovi, kelleta paljud üritused oleksid võinud toimumata jääda. Ta väärib tõsimeeli eraldi tunnustamist ning loodame, et ta jääb meie kollektiivi kauaks, sest kedagi teist tema asemel on raske ette kujutada. Muidugi peab ära märkima ka klubi peremehe Roman Boiko, kelleta poleks seda klubi sündinudki.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd?
2015. aasta unistuste bänd mitte lihtsalt ei võiks olla, vaid täie kindlusega võin öelda, et ta ka oli augusti lõpus toimunud väga menuka Peterburi grupi Торба-на-круче kontsert, mis meeldis kõigile. Alustades klubi omanikust, lõpetades paljude klubikülastajatega.

Meeleolukas pildilugu Forgotten Sunrise ja Freakangeli kontserdist Ro-Ro Art Clubis.

Valga Rockiklubi
Valga Rockiklubi
Küsimusile vastas Valga Rockiklubi eestvedaja Ivo Mannine.

Kuidas iseloomustaksite Valga Rockiklubi? Mis asi see on?
Valga Rockiklubi on koht, kus saavad kokku klubiliikmed, sõbrad ja nende tuttavad, et üheskoos nautida seltskonda ja head muusikat. Klubi tegeleb avalike ürituste korraldamisega, tutvustades inimestele nii Eestis kui ka mujal maailmas tegutsevaid bände. Teeme koostööd ka teiste klubide ja MTÜ-dega.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Üldiselt klubi pinda ei rendi, pigem korraldame ikka ise sündmusi. Esinejate leidmine ei ole ka väga keeruline, üldiselt tuntakse meie vastu ikka huvi.

Mitu sündmust teil keskelt läbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult metal ja rock või leidus ka rahvatantsu ja indiet?
Praegusel ajal teeme sündmusi ühe korra kuus. Üldiselt esinevad klubis ikka metalit või rocki viljelevad kollektiivid. Võõras ei ole ka punk.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Ühe sündmuse ajal stiilide ühtivus. Kõige tähtsam on see, et see muusika oleks hea, kaasahaarav.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Otseselt piiranguid ei ole. Me ei saa kindlasti nn sülti mängivat seltskonda kohale kutsuda, lihtsalt sellepärast, et neile ilmselt ei oleks rockiklubis publikut, küll aga mujal.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Oleme MTÜ, see tähendab kasumit me ei teeni. Kogu tulu on koheselt kulu. Õnneks toetab meid kohalik omavalitsus ning meil on võimalik oma tegevuseks toetust taotleda ka erinevatest programmidest.

Kuidas iseloomustaksite 2015. aastat Valga Rockiklubis?
Kontserdid olid head, külastajate seas on näha üha rohkem ja rohkem noori. Tundub, et pealekasvu on nii klubi liikmete kui külastajate seas.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Ühe sündmusega juhtus nii, et ühed esinejad tekitasid puhtjuhuslikult meile ootamatu kulu, kui esitasid pärast kontserdi toimumist lisanõudmisi, mida algselt ei oldud kokku lepitud.
Tavaliselt osutub tulutoovaimaks sündmuseks iga-aastane sünnipäevakontsert.

Milline Valga Rockiklubi ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Kindlasti sündmus nimega „Fire!“. Esinesid Number Ö, Pööloy Gläänz, F%ck The System.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka
fiktiivne koondkuju.
Otseselt ebameeldivaid kujusid väga ei ole. Küll aga need kodanikud, kes klubisse saabuvad suurema joobega.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või
bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Kohalik bänd Defeatem, kelle musikaalset arengut on rockiklubi läbi aastate täheldanud.

2015. aasta parim kontsert?
Neid on olnud palju, toon mõned välja: Zorgi esinemine oli üks selle aasta nauditavamaid, üllatas ka Number Ö, kes kõlab live’is ülihästi. Esinejad ise on laval väga elavad, suudavad publiku koheselt haarata.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Pidada maha üks vägev sünnipäev, saame veebruarikuus 14-aastaseks. Ideaalis oleks väga tore suvel korraldada üks korralik välikontsert.

Võru Kannel
Võru Kannel
Vastas Heiki Kelp, SA Võru Kannel juhataja

Kuidas iseloomustaksite Võru Kannelt? Mis asi see on?
Võru Kannel on 135 aastat otsinguid ja leidmisi sõnapaarile Eesti kultuur.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Kandle tegevus on nii mitmetahuline, et oleneb millisest küljest vaadata. Omakultuuri teeme ise ja see hõlmab ka osasid etendusi, kontserte. Galerii tegevus on paljuski suunatud professionaalsusele. Kontserditegevuse alt produtseerime ise lisa vastavalt vajadustele kas jazz-, rock-, klassikalise- või folgikontsertide osas. Teatritegevus toimub valdavalt pakutavate etenduste varal. Kino toome sisse: 30% Euroopa ja 70% kommerts.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Mis stiilis sündmused need peamiselt olid?
Kuus 4 kontserti, 5 teatrietendust, 3 näitust, 75 kinoseanssi. Vikerkaar.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Tähtis on vaheldusrikkus ja teadmine, et ka minimaalne publikuhuvi oleks tagatud. Sihtrühmade teadvustamine üritusest. Kõik kanalid: meedia, sotsiaalmeedia, plakat.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Liiga eksperimentaalne kunst, sest sellele pole piisavalt publikuhuvi ja paraku pole me haridusasutus vaid rahva maja. Näitused peavad olema sobilikud vaatamiseks igale eale, kuna meie näituseruumid on avatud ja neid külastavad ohtralt ka lapsed.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Sihtasutus Võru Kannel on Võru linna poolt loodud ja enam kui pool eelarvest tuleb toetusena linnalt. Projektipõhiselt saame toetusi kõigist kultuurivaldkonna rahastamisega tegelevatelt asutustelt. Mingi osa on ka sponsorlusel.

Kuidas iseloomustaksite 2015. aastat Võru Kandles?
Edukas ja huvitav. Kinokülastused kolmekordistusid, üha enam käidi etendustel. Kannelt ja Kandle üritusi külastas ligemale 84 000 inimest.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Enamasti toovad tulu kõik üritused ja päris suuri „kõrbemisi“ polnud.

Milline Võru Kandle ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Kevadel muusikalihitte esitanud kooride kontsert. Ühel päeval kaks saalitäit. Eesti Kaitseväe orkestri Ed. Tamme loomingu kontsert augustis. „Hetero – 35 aastat rocki“ novembris.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka fiktiivne koondkuju.
2015. aastal jäi sulleritel ja õhumüüjatel meie maja leidmata.

Millisel eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Smilers oli kontserdisaalis väga mõnus. Johan Randvere oli jaanuaris veel üsna uus, aga tänaseks staar. Duo Malva ja Kirsipu.

2015. aasta parim lugu?
Juhan "Ikka raskem istma jääda".

2015. aasta parim kontsert?
Duo Malva ja Kirsipu, Hetero 35.

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Ei usu, et aastad üldse saavad korduda, vähemalt kultuuris.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Ikka näoga rahva poole ja et hing saaks kosutust.

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Meie oma mees Madis Eiche. Pärl juba aastast 1980.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd?
Toomas Ojasaar lõõtsal, Henno Kelp bassil, Reigo Ahven Aafrika trummidel ja Mari Kalkuni vokaal. Sealt võiks midagi tulla.

Stedingu maja Võrus.
Võru Stedingu maja
Vastasid Stedingu maja omanik Keiti Kaasik ja programmijuht Kristel Onno.

Kuidas iseloomustaksite Stedingu maja? Mis asi see on?
Kohalikele inimestele tuntud vana apteegihoone on saanud uue hingamise. See üle saja aasta vanune, aasta tühjalt seisnud hoone on nüüd tuntud kui Stedingu maja kultuuripesa, kus sõna kultuur on kasutusel kõige laiemas mõttes. Stedingus pesitseb virge ja uljas Võru Loomeselts, kes ise on vaevalt aastane. Stedingu maja ja Võru Loomeseltsi sümbioosist tekibki vanale majale uus hingamine.
Ambitsioonid on suured: tahame elavdada linna vaimuelu, avardada linlaste silmaringi ning tekitada uusi vibratsioone. Usume, et see on oodatud uus tulemine.
Nii suurele majale hinge sisse puhumine võtab aega, kuid algus on tehtud! 2015. aasta suvelõpust avasime keldriruumides asuva baari, mis nüüd intensiivselt hoogu kogub. Seetõttu räägimegi järgnevalt peamiselt Stedingu Keldrist.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Oleme veel nii värsked, et otsime ja areneme. Programm sünnib üsna spontaanselt, mis teeb asja väga põnevaks ja vaheldusrikkaks. Jätame endale ruumi avastada ja katsetada.
Sündmusi oleme seni valdavalt ise korraldanud, kuid paar korda kuus tuleb ikka ette, et teevad ka teised soovijad. Loodame, et tulevikus on neid nimesid veel rohkem, kes oma häid ideid ellu viia soovivad.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas maja väisasid ainult DJ-d ja ballaadimeistrid või sattus sinna ka indie ja metali viljelejaid?
Nädalas toimub keskeltläbi 2-3 sündmust. Kuu lõikes toimub meil kõige rohkem elektroonilise muusika pidusid, kus kõlab nii trummi ja bassi, teknot kui ka house-muusikat.
Selle napilt poole aasta jooksul on meid külastanud peale DJ-de väga erinevad artistid: Tankist, Reket, Superliustik, Ziggy Wild, Torso, Sulliwan ja Clint, Vennaskond jne. Nii et metalist hip-hopini ja electro-funkist ballaadideni.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Toetume peamiselt kahele tähtsale punktile. Esiteks, et sündmus kõnetaks meid ennast just sel õigel hetkel ning teiseks, et suudaksime tagada huvigrupi kohalolu.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Kindlaid piire pole, pigem on küsimus inimestes, korraldamises ja lisaväärtuses.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Ei.

Kuidas iseloomustaksite 2015. aastat Stedingu majas?
Pöördeline, värske ja huviäratav.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Meile endalegi ootamatult tõi Onu Bella DJ-set kohale igast generatsioonist ja igat tüüpi inimesi. Täismaja. Väga üllatav kogemus.
Vähetuntud live-bändid just ülemäära palju publikut kohale ei too, kuid sellegipoolest on just need meile endile kõige rohkem korda minevad.

Milline Stedingu maja ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Mõtted pani agaralt liikuma üks nädalasisese loengusarja sündmus, kus reaalsusloomest käis rääkimas Arvo Soomets. Sündmus hakkas kell 19, kelder oli ääreni rahvast täis ning juttu jätkus planeeritust palju kauemaks – lausa keskööni.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka
fiktiivne koondkuju.
Liiga purjus klient, kes ei oska enam viisakas ja sõbralik olla.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd
suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Novembri lõpus käis meil külas Tartu bänd Superliustik. Mõnus ports hüpnootilisust ja ilusaid helisid. Väga vinge kontsert!

2015. aasta parim lugu?
Meisterjaani “Bambusest laev” või “Danmoi süsteem”.

2015. aasta parim kontsert?
Ziggy Wild – meie arvates Eesti kõige kreisim live-bänd! Ja publik oli sama äge. Kõik kiitsid ja nautisid täiel rinnal.

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Ei olegi sellist aastat olnud. Oleme palju õppinud, kogenud, vaimustunud. Loonud millegi suure alguse.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Järgneval aastal panustame rohkem koostööle. Otsime uusi väljundeid nii programmi kohapealt kui ka laiemalt. Teeme koostööd ühe Lõuna-Eesti filmifestivaliga, tõmbame Stedingu majas käima kunstnike residentuuri, muusikaviktoriini ja palju muud põnevat. Kindlasti plaanime midagi suuremat teha ka Võru suuremate sündmuste puhul, nagu näiteks folkloorifestival ja linna sünnipäev.

Loe lisaks:
Kultuurikohtade vedurid 2015 – 1 – Tartu
Kultuurikohtade vedurid 2015 – 2 – Pärnu ja Viljandi
Kultuurikohtade vedurid 2015 – 3 – Tallinn