Puhkav festivalikülastajaMarko Pütsep
Kuigi väline õhutemperatuur seda ei reeda, on suvefestivalide hooaeg juba alanud – läbi on saanud nii Kataloonia megafestar Primavera Sound kui ka kodumaine Kapa Rock. Viimane aeg on ennast suvesündmustega kurssi viia, sest nii mõnegi festivali puhul võid varsti juba avastada, et oled piletitest lootusetult ilma.

Kuna festivale on üüratu hulk, siis valisime välja peamiselt kodumaised ja lähiümbruses – Soomes, Lätis-Leedus, Poolas ja Tšehhis, toimuvad. Isiklikke eelistusi ja kogemusi jagavad lisaks radatiimile (Stass, Marko, Ester, Ivo, Rene) ka Rada7-ga ühel või teisel moel tihedalt seotud muusikafännid ja festivalihundid – Anders Melts, Jan Berkovitch, Mart Niineste ja Sten Valgus jt.

Sideways – 17.-18. juuni, Helsingi, Soome.
PJ Harvey, Explosions in the Sky, Flatbush Zombies, Mykki Blanco, Peaches, PK Keränen, French Films, Black Twig jt.
Anders: Väikestviisi nagu Flow. Teps odavam ja natuke vast väiksema kaliibriga ka, samas ma ei saaks öelda, et kuidagi halvem oleks. Ongi tore, et saab valida, kui tahe just suvel Helsingisse festivalile minna. Vaatad kumma artistid ägedamad on, kas Flowl või Sidewaysil, ja tuld!
Kumu ÖÖ, 2011Marko Pütsep
Kumu ÖÖ – 18. juuni, Tallinn
Prince Rama, Mirel Wagner, Paul Jebanasam+ Tarik Barri, Eric Copeland, Röövel Ööbik, ekke, Mart Avi jt.
Vahepeal varjusurmas olnud ühepäevane linnafestival on pauguga tagasi ja toimumispaigale kohaselt miksib ühe õhtu ja ÖÖ jooksul kokku kunsti ja muusikat. Kontserdid toimuvad paralleelselt neljal laval: muuseumi sisehoovis, fuajees, auditooriumis ning 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis, näitusel „Kumu hitid“.
Ivo: Väga esinduslik ühepäevane linnafestival, kust leiab põneva tunnetusega esinejatenimekirja. Raske on kedagi eraldi välja tuua, kuid väliskülalistest vast sooviks enim Paul Jebanasami ning Tarik Barri etteastet valju võimendusega kogeda.
Stass: Käisin vist kõikidel kordadel, kui Kumu ÖÖ toimus. Kõige enam meeldib vist see vibe, mis Kumus tekib. Ka helikunst on kunst ja ei peagi alati olema väga lihtsasti arusaadav. Ei pea isegi ühtegi artisti varem teadma, seda rohkem on avastamisrõõmu. Kuigi on kurdetud, et heli poole pealt pole KUMU just parim koht, siis isiklikult ei ole pidanud pettuma.

Kilkim Žaibu – 23.-24. juuni, Varniai, Leedu.
Venom, Belphegor, Nifelheim, The Ruins of Beverast, Ereb Altor, Dirty Shirt, Horricane jt.
Tristan kirjutas eelmise aasta festivali kohta nii: "Kui Kilkim reklaamis end veel 2012. aastal lausega Biggest Baltic Folk Pagan Black Metal Festival, siis käesolevaks aastaks oli sellest saanud Biggest Baltic Ancient Traditions and Metal Music Festival, aga särgid olid enamasti siiski mustvalged, sakiliste logode ja sarviliste sõnumitega. Lisaks black metalile on nende kaubamärgiks loomulikult folgindus. Kilkimi telklaagri osa oli kohati nagu keskaegne teemapark – seppadele, ehtemüüjatele ja muudele käsitöölistele sekundeeris korralik LARPi stiilis kiivrite, mõõkade ja kirvestega meeste võitlusturniir, kus tüübid löödi ikka vahepeal niimoodi pikali, et nad sealt tükk aega oma jõududega püsti ei tulnud."
Anders: Korralik folgi maiguga metali festival. Mitmekesine line-up. Mõni kõvem ja tuntum tegija ja virn lihtsalt toredaid ja vähem toredaid artiste peamiselt Baltikumist. Metsa all, veekogu läheduses. Mõnus atmosfäär ja hea odav õlu.

Juu Jääb – 28.06 – 03.07 Muhus, Saaremaal, Kuressaares ja Abrukal
Villu Veski & Tiit Kalluste feat. Omar Massa, Jukka Eskola Soul Trio, Gilles Peterson feat. MC Earl Zinger, “Kadunud ehted” Tribute to ansambel Collage, Sirin Soysa, Ola Onabule “The Peace that Deafens”, Marilyn Jurman jt.
Stass: Peaesineja on Gilles Peterson. Väärt üritus, kuigi ise pole kunagi käind, sest on olnud aastaid, kus on kommenteeritud, et parklast kaugemale pole jõutud.
Timo Suvi: Juu Jääb on alati mõnusa vaibiga, juba Muhu saare mõistes päris suureks kasvanud festival. Õhtu algab mõnusate jazzinootidega festivalialal, kus inimesed istuvad kaasavõetud tekkidel pealava ees ja rüüpavad baarist soetatud veini ja tagasihoidliku jauramisega telklaagri alal, kus inimesed samuti istuvad kaasavõetud tekkide või festivalitoolidel ja rüüpavad poest soetatud veini. Mida pimedamaks läheb, seda kiiremaks lähevad noodid ja inimesed unustavad istumise. Kiired rütmid ja vapramad festivalikülastajad kestavad varavalgeni. Hommik algab üldiselt päikesepaistel festivali söögialal, kus on muuseas täitsa asjalik ja tervislik valik, et päeva alustada. Tugevad jõuavad saarele päeva jooksul tiiru peale teha, veel tugevamad jäävad festivali ala valvama, kus kõik kordub uuel õhtul.
Priit Pruul: Intiimsemat laadi külafestar, kust ei pelga dressikates läbi jalutada nii Äripäeva rikaste TOP 500 kui lavalaudadelt ka eri žanrite artistid. Sel aastal esimest korda ajahambale kõige paremini vastu pidava imagoga Muhu esisaksofonisti Villu Veski koduhoovis. Muhe sõpruskonna oleng „siin me oleme karjamaadel“, kus muusika on hea ja alati eriline, aga alati mitte kõige olulisem. Toimumispaiga muudatusest tingitud isoleeritus võimaldab nüüd lõpuks ka päikesetõusuni jaurata, mitte et see varasemalt kedagi eriti takistanud oleks. Ja, oi need Muhu saare päikesetõusud! Not bad on täielik understatement. Piletihinna kannatab vabalt välja ka Äripäeva TOP 10 000.

Opener Festival – 29. juuni – 2. juuli, Poola, Gdynia.
LCD Soundsystem, Pharrell Williams, Red Hot Chilli Peppers, Sigur Rós, Tame Impala, Wiz Khalifa, KAMP! jt.
Poola mereäärses linnas endisel lennuväljal toimuv megafestival, mis on korjanud endale tohutu hulga kõikvõimalikku tunnustust ja auhindu, sealhulgas korduvalt näiteks Euroopa „Best Major Festival” tunnustuse. Silmipimestav megastaaride nimistu esinejatenimekirjas muidugi ainult täiendab eelpoolöeldut.
Punk’n Roll 2014Evert Palmets
Punk’n Roll – 1.-3. juuli, Palamuse vald, Kaiavere.
Rainbowlicker (Finland), Oytö (Latvia), Sociasylum, Bitch Fight, Dr Barmental(Venemaa), Earl Grey(Saksamaa) jt.
Pungifestivalidel on sel aastal sabad sõlme läinud ja nii toimubki varasematel aastatel Tartus toimunud festar oma endise nimega ja traditsiooniks saanud ajal hoopis Kaiaveres ja harjumuspärases kohas Tartu Raadi mõisapargis on hoopis kaks nädalat hilisemal ajal koha sisse võtnud teine punkfestival, millest pikemalt allpool.
Mart Niineste: Kes ütles, et punk on surnud ja kuulake nüüd hoopis hip-hoppi või saage viisakaks ja sulanduge alternatiivpeavoolu turvalise massiga? Kaks kanget – Karu ja Roll on tänavu otsustanud kumbki oma festivali püsti panna ja kuuldavasti peaks veel üks-kaks kusagil suve peale toimuma.
Hard Rock LaagerRene13
Hard Rock Laager – 1.-2. juuli, Vana-Vigala.
At The Gates, Borknagar, Blaze Bailey jt.
Mis Tuska? Õige eestlane ei aele mitte Helsingi asfaldil, vaid istub Vana-Vigala mõisapargis, toetab selga vastu hauakive, libistab õlut ning naudib juba 15. korda aina laiema ulatusega tuure üles võtvat HRL-i festivalimelu.
SchillingMarko Pütsep
Schilling – 2. juuli, Kilingi-Nõmme.
British Sea Power, Pinkshinyultrablast, The KVB, Garden City Movement, Jaakko Eino Kalevi, SU-MU, Öökülm jt.
Ühepäevane totaalne indipralle Kilingi-Nõmme Suveaias, mis on kuulus oma ülimalt pingevaba atmosfääri poolest. Pingevabaduse miinuspoolel kipub olema tendents jääda oma käsitöösiidriga kuhugi kännu taha lebasklema ja sõpradega juttu puhuma nii, et bändid jäävad sootuks nägemata. Õnneks leidub aga alati piisavalt ringi liduvaid lapsi, kes lava ees ka mõned tantsusammud teevad, et bändid ennast liiga üksikult ei tunneks.
Painkiller: Teatud muusikamaitsega inimestele võib tunduda selle aasta festivaliprogramm 75% ulatuses must see‘na. See on halb, kui samal ajal on vaja sõpradega suhelda, poes jäätise järel käia, ujumas, restoranitänaval söömas, pinksi mängimas ja koguaeg on päike sulle pähe paistnud.
Tess: Ma eelmisel aastal vaatasin Rangleklodsi esinemise ära algusest lõpuni!
Ivo: Schillingu esinajatenimekiri tundub samuti sel aastal erakordselt tugeva komplektina, kuidagi arusaadavamalt ühe tükina kui varasemalt. Võrreldes Kumu ÖÖga tuleb end Tallinna poolt vaadates rohkem transportida, tasuks aga meeldiv piknik looduses.
Sten: Schilling on festival, kuhu ma satun ilmselt siis, kui HRL on otsustanud end antud aastal tavapärasest ajast nädal hiljem või varem korraldada. Schillingu pealava on öösel maagiline paik, mis annab pimedas toimuvatele etteastetele mingi ekstra lükke juurde. Platsil ja lähiümbruses pakutav toit on eriline, kuna never pole seal midagi head saanud.
Morbid Angeli autogrammi järjekord, Tuska 2011
Tuska Open Air – 1.-3. juuli, Soome, Helsingi.
Children of Bodom, Gojira, Testament, Anthrax, Behemoth, Katatonia, Stam1na, Myrkur, Lordi jt.
Raskemetalli maailmatase vaid paaritunnise laevasõidu kaugusel. Igal aastal kohaliku raskemuusikasõbra dilemmast vingerdama panev Tuska on ilma telkimisvõimaluseta linnafestival Helsinki kesklinna vahetus läheduses. Et valikut veel raskemaks teha, lõi põhjanaabrite festival oma poe lahti viimase Tallinn Music Weeki ajal otse selles südames, Von Krahlis ning korraldas ääreni publikut täis näidispeo.
Anders: Põhimõtteliselt võid lugeda Flow kirjeldust, aga muusikastiilideks on kõiksugune metal. Vahel ka natuke industrialit ja gooti mussi. See erinevate alade osakond suurematel Soome linnafestivalidel on aga äärmiselt tüütu. Koht, kus tohid juua, koht, kus ei tohi juua. Asi aetakse nii ebamugavaks, et põhimõtteliselt ei tahagi mõnda sappa end võtta, et janu kustutatud saaks. Põhipidu lõpeb ka nii vara, et napilt hämaras saab vaid peaesineja esineda. Esinejad on muidugi maailmaklassist väärikate uustulnukateni ja hoolikalt valitud. Pluss, et saad palju linnukesi kirja ja väärt artiste kaetud. Miinuseks, et jooksed ühe lava juurest teise juurde nagu aja peale ühelt bussilt teisele ning oled sunnitud kompromisse tegema.
ÕllesummerJelena Rudi
Õllesummer – 6.-9. juuli, Tallinn.
Prodigy, Steve´n´Seagulls, John Newman, Jimi Tenor & Kabu Kabu, Cartoon, Epp Kõiv, Svjata Vatra, Terminaator, Ines jt
Stass: Õllesummer ei ole ammu enam puhtalt õllefestival, nagu võib-olla algusaegadel. Igal suvel toovad nad paar väärt artisti, mida pole isegi piinlik vaadata. Kuigi paadunumad muusikasõbrad pelgavad suurt hulka purjus inimesi ning arvavad, et Õllesummerilt väärt kontsertelamust ei saa, siis päris nii see ei ole. Varasemad aastad on näidanud, et saab küll ja elamus ei jää ükskõik millisele teisele festivalile palju alla. Tänavu ühe peaesineja Prodigy kohta võib kevadiste muljete näol öelda, et bänd ei näita mitte mingeid väsimuse märke. Kõlavad kõik vanad hitid ja uued toimivad laval vägagi hästi. Võib-olla huvitab kedagi John Newman ka, kes teab.
Ivo: Õllesummeri suured lived on end korduvalt tõestanud, enda jaoks ägedaim elamus sealt siiani kindlasti Moby kontsert. Sel aastal on muidugi Prodigy magnetiks, kuid ka neljapäevane hiphopi kokkutulek saab ilmselt olema vägev.

Amme Rock 2016 – 8.-10. juuli, Tartumaa, Vasula, Amme jõe ääres.
DND, Herald, Pedigree, Ziggy Wild, Sibyl Vane, X-Panda, Driven, Revolver, Freakangel, Nyrok City jt
Amme Rock toimub tänavu juba 18. korda ning on publiku meeltesse jäänud kui üks parima meluga festivale Eestimaa pinnal. Väga eriliseks teeb selle muusikapeo asjaolu, et külastajatelt piletiraha ei küsita. Tasuta kahepäevase festivali kandikul on oma žanris Eesti tugevaimad artistid.

Punk & Rock – 15.-16. juuli, Tartu
The Exploited, J.M.K.E. Nyrok City, Deformation, Catnap, Hangover,Solidaarsus, Wunda-Ment jt
Pungifestivalidel on sel aastal sabad sõlme läinud ja nii toimubki varasematel aastatel Tartus toimunud festar oma endise nimega ja traditsiooniks saanud ajal hoopis Kaiaveres ja harjumuspärases kohas Tartu Raadi mõisapargis on hoopis kaks nädalat hilisemal ajal koha sisse võtnud festival nimega Punk & Rock, kel lisaks kohalikele punk-megastaaridele J.M.K.E. ja Nyrok City on trumpässana lauale lüüa turnee „36 Years of Anarchy & Chaos“ raames Baltikumis oma ainukese kontserdi andev Šotimaa punklegend The Exploited.

Devilstone Open Air – 14.-17. juuli, Leedu, Anykščiai.
Behemoth, The Soft Moon, Truckfighters, UNCLE ACID & THE DEADBEATS, Preturbator, Napalm Death, Mammoth Weed Wizard Bastard, The Place To Bury Strangers, Holy Motors jt.
Devilstone toimub Leedus, Anykščiai väikelinnas, mis asub Riiast 209 kilomeetri kaugusel. Nii et Eestist liikudes just mõnusa päevase autotripi kaugusel. Hämmastavalt äge ja mitmekesine, neli päeva kestev, metalsutsakatega ilmestatud tumedama roki lineupiga festar, mille pilet maksab ainult (veel viimaseid päevi) 35 eurot.
Jan Berkovitch: Lisaks väga heale bändidevalikule kiidaks ka asukohta ja atmosfääri, head toitlustust ja odavat märjukest… ühesõnaga IMO parim Balti festar peale 93. aasta Rock Summerit.
Tess: Kevadel jäi festival uudisvoos silma, kui UK bänd Mammoth Weed Wizard Bastard kuulutas välja oma sealse esinemise. Kui täpsemalt uurima hakkasin, siis vajus bändide nimistut nähes suu lahti ja kesksuvine festivalivalik hakkas peas kindlat suunda Leedu peale võtma.
Anders: Festival, kuhu pole ise seni jõudnud. Sel aastal on aga piletid olemas ja kindel minek. Uskumatult huvitava esinejatenimistuga festival. Noise-rocki, black metalit, sellist põnevama otsa indie kraami, post rocki, doomi ja stonerit. Natuke nagu Woodstock, aga selline terav ja väljapeetud. Kõik, kes on käinud, kiidavad taevani nii atmosfääri kui esinejaid. Pilet on ka ajuvabalt taskukohane. Tundub, et see saab üheks mu lemmikfestariks varsti.
PositivusFoto: Kaarel Kärner
Positivus – 15.-17. juuli, Läti, Salacgriva.
Iggy Pop, Mercury Rev, Grimes, Ellie Goulding, Air, Hot Chip, M83., Erki Pärnoja: Himmelbjerget, I Wear* Experiment, Ouu jt.
Eestlaste teine kodu.
Anders: Festival, kus ma arvan, et tegelikult artiste väga vaja polgi ja inimesed ikka läheks sinna. Parima atmosfääriga festival, kus ma seni viibinud olen. Mets, meri, mõnusad eratelklad, meeletult mänge ja igast vilesid ja kellukesi. Miinuseks on küll see, et artistide valik on 90% ühte auku. Pärleid on alati vaid mõni üksik, siis ka põhjus, miks sel aastal otsustasin Devilstone’i kasuks. Kui aga hipstermuss ja lillepärjad teevad ning muusikaline osakond vähemtähtis on, siis soovitan soojalt. Tõeliselt lahe olemine on seal. Kui nad oma artistivaliku ka huvitavamaks saaks, poleks kedagi, kes neile vastu saaks.
Ivo: Sel aastal on muide telkimisele alternatiiv – festival püstitab puitmajakesed, mis garanteerib kuiva olemise ka öise ladistamise puhul. Neil on muidugi vastav hinnasilt, kuid mulle meeldib siiski, et on sellele mõeldud ja pakutakse välja võimalus neile, kes tahaks soliidsemaid tingimusi peale festivalil jauramist. Maitse küsimus muidugi alati, kuid esinejanimistu puhul paistab neil olevat üpris kindel loogika – vundamendi laovad aktuaalsetest Baltimaade nimedest, vahele mõned seiklused ja tõusvad nimed, lisaks valik suuri nimesid, millest küll kaalukamad üldjuhul pühapäeval.

Hori Smoku Summer Boogaloo – 22.-23. juuli, Helsingi, Soome.
Mudhoney, Oblivians, Cosmic Psychos, Radioactivity, Teksti-TV 666, Seksihullut jt.
Ester: Festival jäi eelmisel aastal silma eelkõige selle tõttu, et seal astus üles siis just äsja jälle kokku tulnud Dead Moon. Ühtlasi oli siis ka sellest festarist ilma jäämine suve suurim kurvastus.
Sten: Houri Smoke on just seda sorti festival, mille kohta võib peale selle lõppemist öelda, et kogu skene oli koos. Helsingis Kallio linnaosas toimuv festar on imho kohustuslik sihtpunkt neile, kes naudivad rock’n’rolli selle kõige räpasemas võtmes. Soomes muidu nii karmile festarite alkopoliitikale vaadatakse 80% ulatuses läbi sõrmede. Ja kuna üritust korraldavad fännid, siis on ka line-up selline, mida päriselt näha tahaks (Dead Moon ja Gories 2015 neva4get).

Kalana Saund – 22.-23. juuli, Hiiumaa, Kalana sadam.
Djerro, Julius vs Neuronphase, Mart Taniel Projekt, Endamisi salamisi, Wick Blaze, Ajukaja & Andrevski jt.
Miniplaadifirma Porridge Bullet/Pudru Kuul poolt ellu kutsutud täiesti uus täht kodumaises festivalitaevas. Arvestades, et üritus toimub Hiiumaal ja päeval toimub lastedisko, siis lihtsalt ei ole võimalust, et midagi saaks väga nihu minna. Festivali kontseptsioonis on kirjutatud järgmist: „Toimub Kalana sadamas, paadikuuris ja seal ümber. Ilma kontseptsioonita romantiline festival. Festival mõeldud puhkamiseks.”

Viru Electro – 23. juuli, Käsmu Rahvamaja
Container 90, Flint Glass, Blastromen, Denormal, Mangust, Raakel Bloody Raakel
Elektroonilise muusika sündmus nii kehale kui vaimule kaunis kaptenikülas Käsmus. Kohal kunagi Body Machine Body festivalil radaseitsme tiimile suure naeratuse toonud ning võrratu live andnud rootslased – Container 90.

Acoussion Live – 23. juuli, Vana-Veski puhkekeskus
Alise Joste (Läti), Mari Jürjens (varem Pokinen), Frankie Animal, Levski, Silver Sepp, Kristjan Üksküla, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band), Ziggy Wild, WhoKris? (Eesti/Hispaania/USA), Robin Juhkental, Mauno Meesit ning EIXD (Eik Erik Sikk). Ööhakul aitavad akustika üledoosist välja tulla DJ-d Liisi Voolaid ja Jon Mikiver (Elephants From Neptune).
Evert: Toimub ägedas kohas tegelikult, Vana-Veski puhkekeskuses Ussisoo juures, kus ka Risto Karupoeg oma salajased featfestid tegi. Tean, kuhu üks kanuu on ära uputatud, haha. See ilmselt siiani Jägala jõe põhjas samas kohas. Pilet kohapeal 35€ ja eelmüügist natuke soodsam. Majutus telkimisega ja nutikamatele lähiümbruse kämpingutes või muudes majutusasutustes mille vahet kohalik takso sind soodsalt transpordib. Paras koht, kuhu sellel kuupäeval minna, kui tunned, et sul on igav – kuid isiklikult ei tunne ma kedagi, kes teaks kedagi, kes akustilisest muusikast sellisel määral lugu peaks. Piletid limiteeritud, müüakse 500 tükki. Pooled on juba läinud.
Viljandi pärimusmuusika festivalJelena Rudi
Viljandi Pärimusmuusika festival – 28.-31. juuli, Viljandi
Khaira Arby, Laoise Kelly, Sutarti jt.
Seekordse Viljandi pärimusmuusikafestivali teema on pühendatud ühele kaunimale ja väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu tahavad korraldajad pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu ja pillimängu kaudu nii siinkandis kui ka mujal maailmas, nii nüüd kui iidsetel aegadel. Festivaliteema kajastub mõistagi ka artistide valikus, kus naised on seekord domineerivaks pooleks, aga ka meestel oma sõna sekka öelda.
Castle Partyalternation.pl
Castle Party – 28.-31. juuli, Poola, Bolkow Castle.
Clan Of Xymox, Leæther Strip, Fields Of The Nephilim jt.
Anders: Niiöelda gootifestar. Toimub juba aastaid mäe otsas vanal linnuse alal, lossi kõrval. Mitu lava ja palju erinevaid astiste. Aftekad mitmes erinevas klubis. Kui selline muusika sobib, on see siinkandis parim ja mitmekesisem omalaadne festival. Bolkow on üldse üks paganama armas väike linnaga Tšehhi piiri juures. Miinuseks on pikk matk sinna ja tagasi ning natuke ettearvamatu ilm. Üldiselt on seal alati väga soe, aga kuna on mäe otsas, siis võib olla väga tuuline ning kui juhtub veel tormiks minema, siis võivad mõned esinemised ära jääda. Üks aasta jäi terve päev ära. Natuke riskantne teema ses mõttes.

Weekend Festival – 4.-6. august, Pärnu.
Sigala, Showtek, Headhunterz, Darude, ATB, Alex Mattson, Tiesto, Steve Aoki, Martin Garrix, Axwell & Ingrosso, Avicii, Afrojack jt.
Weekend Festival tõestas eelmisel aastal, et suurt kolmepäevast festivali kannatab Pärnus teha küll ning et grandioosne EDM reiv, täis erakordset valgusshow’d ja pürotehnikat, oligi Eestis puudu. Tõsi, Weekend festival pole küll sellisele külastajale, kes paadunult otsib uusimaid saunde ja senikuulmata lugusid, kuid põhjuseid minekuks võib olla teisigi. A) Sul ei ole midagi suurte mainstream nimede vastu, b) elamus on sulle olulisem kui muusika, mida mängitakse, c) kõik su sõbrad lähevad ja sul pole targemat teha.
Ivo: See on ikka omas teemas täiesti üle võlli line-up. Kui tundus, et enam suuri nimesid lihtsalt ei mahu, siis kuulutati veel ports välja. Esinemistasude koguhind öeldi ka avalikult välja – üle 2 miljoni euro. Eelmise aasta kogemus oli suurepärane – super korraldus, kõik oli lihtsalt ülisujuv. Lisaks tundub, et ka ajad on edasi läinud, meeleolud olid vastupidi eelarvamustele meeldivad.
KukemuruEvert Palmets
Kukemuru Ambient – 4.-6. august, Järvamaal, Türi vallas Pähklimäel.
Another Fine Day, Art.e Facts, Dogon, ekke, Forgotten Sunrise Syndrone, Hüpnosaurus, Vaiko Eplik elektroonika, Valdur Mikita jt.
Painkiller: Kesk-Eesti laante ja metsade vahel toimuv mõnus kuuri-festival. Kõige suurema kirjaga on plakati peal ära toodud Another Fine Day, lisaks eksootiline Leche Tšiilist (andis väga mõnusa kontserdi ka eelmisel aastal samas kohal). Eesti poole pealt on väljakul Ekke, Hüpnosaurus ning eriti põnevatena tunduvad Forgotten Sunrise’i ja Vaiko Epliku eksperimentaalprojektid. Kui on plaanis kogu nädalavahetus aasa peal veeta, siis soovitan kaasa võtta ka mõni hea raamat, joogamatt ja meelepärane joogipoolis.
IntsikurmuEvert Palmets
Intsikurmu festival – 5.-6. august, Põlva, Intsikurmu metsapark.
Erki Pärnoja: Himmelbjerget, Me and My Drummer, Reket, Ans. Andur, Bokka, NOËP, Mick Pedaja, Tommy Cash jt.
Tundub, et Põlva ääres, Intsikurmu metsapargis toimuv mõnus festival hakkab alles oma tõelist hoogu üles võtma, nii et vutt-vutt festivalile, enne kui see Positivuse mõõtmed saavutab. Eelmisel aastal raporteerisime festivalist nii: „Positiivsele poolele võib kanda väga mõnusa toimumispaiga – metsapark oma kauni loodusega, festivaliplatsi vahetus läheduses asuv parkla ja telkla, üldise mõnusalt kulgeva rahuliku meeleolu ja atmosfääri, suure lava hea heli ja ilusa visuaali. Samas jäi kummitama tunne, et „väikeseks Positivuseks” ristitud festivalil jäi vajaka millestki tõeliselt omanäolisest, korduvalt tekkis mulje, et tarvitseb ainult läbi võrkkiikesid täis riputatud metsatuka kõndida ja näedki Salacgrīva mereranda. Samas usun, et väikese arengu korral võib Intsikurmust edaspidi kujuneda vägagi arvestatav detail kirevas festarisuves.”

Laba Daba – 5.-7. august, Läti.
Die Krupps, Lust For Youth, Super Besse, T.S.O.L., Čipsis & Dullais & Alise Joste, Kali Briis Band, St. Cheatersburg jt.
Põhjalikku valikut Läti bände, mõnd suuremat välisesinejat – Die Kruppsi nimekirjast leida oli ikka päris ootamatu – ning sekka paari Eesti bändi esitlev metsavaheline väikefestar.

Brutal Assault – 10.-13- august, Tšehhi.
Mastodon, Behemoth, Ministry, Abbath, Gojira, Obituary, Neurosis, Satyricon, Voivod, Shining jt.
Festival, mis Eesti metalfännide südames juba oma kindla koha leidnud ja kuhu augusti alguses Eestist nii mõnigi jauravaid metalheade täis buss ja auto suuna võtab. Kiidetakse odavust, esinejatenimistut, head (ja odavat) õlut ja tšilli. Tšehhist muidugi midagi vähemat ei ootakski.
Sten: „See, mis Brutalil toimub pole lihtsalt joomine, see on brutaalne kallamine,” iseloomustas üks sõber kunagi Jaromeris toimuvat festival. Kui aga jätta väga kvaliteetset festivalimelu soosivad naeruväärsed hinnad kõrvale (Ja, trust me, need hinnad on naeruväärselt väiksed. Eelmisel aastal ei õnnestunud mul festivaliplatsil mineraalvett osta, kuna Swedbank keeldus nii väikest kaarditehingut kinnitamast.), on Brutal Assaulti näol tegemist ilmselt kõige parema Euroopa metalfestivaliga. See pole nii ilmatult suur kui Wacken, nii võimatult kallis kui Download ega nii olematu vibe’iga kui Tuska. Ning taaskord teeb see festival kõigile eelpool nimetatutele ka line-upi poolest 1:0 ära.

Kiarama III – 11. – 13. august, Soome, Turu.
Greenleaf (SE), Death Hawks, Camera, Seven That Spells, Estoner, Kannabinõid jt.
Turu linnas kolmandat korda toimuv kahepäevane psühh-musa festar. Lisaks veel before ja afterparty. Et Soome sääsed uinutavalt sumedal suveööl kivimeeste pikkadesse juustesse pesa ei teeks ja jääkarud nahka ei paneks, siis toimub festival ettenägelikult siseruumides.
Anton Veeremets: Sel aastal tohutut kvalitatiivset hüpet tegev Kiarama kannab Turu linna raskepsühhedeelia festivalide maastikule, tuues kahe päevaga lavale märkimisväärselt suure koguse head muusikat, toetades seda kõike valguse- ja kunstiinstallatsioonidega. Paralleele võib tuua ka meie enda Tartus toimuva Aprillikiviga, mis samuti aastast aastasse täieneb ja kasvab. Korraldaja võttis Estoneriga ühendust ja kutsus meid esinema ning palus veel Eesti bände soovitada. Soovitasin kolm varianti, neist valis Kannabinõia.
Ester: Festival jäi silma kui Hexvesseli ninamees lärmi tõstis, kui liigagar korraldusmeeskonna liige nad ilma bändiga läbi rääkimata juba plakatile kirja oli pannud. Ei saa muidugi aru, millest lärmi tõsta, see festar ju põhimõtteliselt nagu Hexvesseli jaoks loodud. Asja lähemalt uurides avastasin plagult oma rõõmuks ka kaks kodumaist nime. Jällegi muidugi loogiline asjade käik – festivali korraldajale oleks otsustamiseks pidanud piisama ainult nimedest Estoner ja Kannabinõid.

Kubana Festival – 11.-14. august, Läti, Riia.
Garbage, Guano Apes, Enter Shikari, IAMX, Nashville Pussy, Tarakany! jt.
Festival, mis toimub Riia südalinnas Lucavsala saarel sai 2009. aastal alguse hoopis Venemaal Veselovka külakeses Krasnodari kandis. Artistide nimekirjas on olnud nimesid alates rahvusvahelistest staaridest nagu System of a Down, The Offspring, Madness, Gogol Bordello, The Prodigy, KOЯN, kuni venemaiste nõukogudeaegsete superstaarideni nagu Valeri Leontjev ja Mihhail Bojarski. Viimased olla festivali erilisteks tõmbenumbriteks ning sel korral esindab seda liini Georgia siiani tegus olev nõuka-aegne superstaar Vakhtang Kikabidze. Selline kummaline linnafestar, millest eal varem kuulnud pole, otse lõunanaabrite kesklinna südames.
Flow FestivalFoto: Mari "Madu" Peterson
Flow Festival – 12.-14. august, Soome, Helsingi.
Morrissey, Savages, Arca, Iggy Pop, Holly Herndon, New Order, Four Tet, Jamie xx, M83, CHVRCHES, Massive Attack, Sleaford Mods jt.
Helsingi kesklinnas toimuv, vastakaid – põõsaalused vs asfaldipealsed festivalid – arvamusi tekitav, ülikallite joogi- ja söögihindadega, kuid kohutavalt hea ja mitmekesise esinejatevalikuga festival.
Anders: Korralik festival. Palju hipsterkraami ja vanu legende. Hip-hopist indie ja electro-popini. Plusspooleks palju erinevaid lavasid ja rikkalik muusikavalik. Miinuseks liiga linnane atmosfäär, asfalt, kivimajad, pikad järjekorrad, väga kirves söök/jook ja kui päev õhtas, aetakse sekundiga publikum lindi abiga koju magama. Näed oma lemmikud ära, aga sellist chilli festivali mõnu ja niisama tiksumist pole. Pilet on ka alati võika hinnaga.
Ivo: Flow on alati tundunud kui "see äge, aga kallis". Tõsi, pilet on Positivusega võrreldes umbes topelt. Aga veidi matemaatikat harjutades – enda transportimine (auto + parkimine vs laev + ühistransa), majutus (camping / vip wooden house vs hostel / mõni sõber Helsingis) jne. – ei paistagi see enam nii hirmus. Flow puhul küll tundub, et viimasel ajal on kõige jõhkram päev just reede, mis eeldab spets vaba päeva töölt.
Ester: Festivali paik jah vastakaid tundeid tekitab, väga mugavalt ennast seal ei tunne ikka. AGA samas nägin ma seal jutti ära nii mõnegi oma lemmiku. Nick Cave’i üliäge kontsert Flowl vs Primavera, kus ma lavast kilomeetri kaugusele mahtusin – sellisest perspektiivist vaadatuna muutub Flow ikka väga koduseks ja intiimseks.

Eesti Hip Hop Festival – 12.-13. august, Elva
Genka muidugi. Paul Ojaga koos. Ja teised ka.
Kel Lauluväljaku Kõik show-st väheks jäi või on selle jaoks liialt laia säärega, läheb augustis muidugi taaskord Elvasse, kuhu kogunevad kohalikud väledamad riimijad. Räägitakse armastusest revolutsioonini ning kontrollitakse räpivärki ka kohalikes murdeis, jou.

“Crufts 2017″ kvalifikatsiooninäitus – 21. august, Kalevi Staadion, Tallinn.
Rene: Koerailu ja eugeenikamõtte show, mille tipud võivad pääseda Crufts’ile. Taustaks pidev foon mitmehäälset koerahäält, esitades iidseid koerte viise. Avangard as fuck. Kreatiivmootor steroididel. Metsik muusika.

Mėnuo Juodaragis – 26.-28. august, 20km Zarasai linnast, saar Dūburys järvel, Leedu.
Laibach, Hexvessel, Theodor Bastard jt.
Anders: Vanim omataoline festival siinkandis. Väikeselt alustanud ja nüüdseks kasvanud kuu suuruseks. Peamiselt folgilembeline ettevõtmine Leedu kõige kaunimates paikades – vahetab oma toimumiskohta iga teatud aja tagant. Alati on mäed, jõed ja järved, mets ja mesi ning palju koeri mängus. Hästi maalähedane ja soe festival. Suureks plussiks on see, et sellist tavalist kääksutamist seal peaaegu, et pole. Enamus folgist on tumedam või eksperimentaalsem. Ka ambienti ja industriaali, tribalit, trip-hopi….ja samas ka folk-metalit ja koorimuusikat. Väga mitmekesine festival. Väga soovitan. Sel aastal on seal näiteks ka Laibach peal.

We Love The 90s – 26.-27. august, Lauluväljak, Tallinn.
Scooter, Army of Lovers, E-type, Londonbeat ja kohalikud süldiässad, kelle võib ilmselt vahele jätta.
Rene: Ma arvan, et see tabab praegu rohkem zeitgeisti kui Intsikurmu fest, Õllesummer, Stone Roses’i uus tulemine vms.

Kõik festivalid ja rohkemgi veel leiab ka meie ürituste kalendrist. Nimekirjas olevatel on nimi viiteks tehtud!