2016 võib kirjutada Eesti muusikaajaloo õpikutesse kui aasta, mil alustati Eestis vinüülplaatide pressimisega. Mäletan, et kui ise seda uudist lugesin, ei tundunud see üldse usutavana. Viimased viis aastat on vinüüliportaalide artikleid ja uudiseid lugedes kujunenud arusaam, et neid tehaseid on vähe, pressimismasinaid juurde ei tehta ja nende parandamine oskusjõu ja varuosade puudumise tõttu on ülikeeruline, kallis või koguni võimatu. Kuidas on see võimalik, et just nüüd Eestis sellise võimekusega tehas üles seatakse? Olukorras, kui uudisekünnise ületab iga infokild, mis räägib kuidas Jack White’i Third Man Records mõne pressi või mõni uue seadme leiab? Seetõttu tekitaski uudis kohe huvi uurima minna, kuidas? Aega mõnele küsimusele vastamiseks ja pressimise näitamiseks leitakse ühel kevadpühapäeval, kui neil on vaja tööle tulla ja ühed plaadid lõpetada.

Tehas asub Aparaaditehase läheduses ühes hoovis, pigem garaaži meenutavas hoones. Sisse astudes avaneb tehaseruum, mille sisustavad seadmed, mis kaugelt meenutavad kooliaegse tööõpetuse tunni sisseseadet. Kohe ukse kõrval on ka väike kontorituba muusikakuulamisseadmetega ja riiulisektsioon juba valminud vinüülide ja kassettide näidistega. Väljapanek paistis juba aprillis olevat pinnakitsikuses.

Vinüül pressimisel

Tehast veavad Erki ja Ragnar, kui üks pressib, siis teine tegeleb administratiivse poolega ja vastupidi.

Kuidas te vinüülidepressimiseks üldse kokku saite?
Me olime töökaaslased CD/DVD tootmises ja peale tehase sulgemist otsustasime koos käesoleva projekti ellu viia. Idee tuli mitme asjaolu kokkulangemisel, kus rakenduse leidis meie huvi muusika ja tehnika vastu ning vajadus millegi inspireerivaga tegeleda. Kindlasti oli oluline mõju ka vinüülide tootmise turusituatsioonil maailmas, mis andis kindluse, et toote järele on nõudlust.

Kas olete ehitamise käigus teada saanud, mis on Melodia pressidest saanud? Riias oli ju üks tehas – kas need masinad oleks sobinud tänapäeval?
Täpselt ei tea, kuid erinevad allikad väidavad, et osa seadmeid müüdi kuskile Saksamaale ja osa läks nö prügimäele. Kindlasti oleks need ka täna sobinud – tegemist oli enamjaolt Rootsis toodetud seadmetega.

Masinate defitsiitsust arvestades, kuidas Tartu tehase inventuur komplekteeriti?
Kui alustada algusest, siis meil sellist illusiooni ei olnud, et hangime masinad ja hakkame pressima, vinüülid lendavad sealt karpi ja tehtud. Kõik seadmed on leitud ja toodud erinevatest kohtadest, nende kõik liikuvad osad on põhimõtteliselt ära vahetatud, pressvormid on uued, pressi “aju” on uus. Vana tehnika on tööle aetud tänapäevaste nõudmistega.
Kuskohast masinad täpselt on tulnud, seda ei ole mõtet rääkida. Meil endil on ka võibolla nendest kohtadest veel lisatehnikat ja varuosasid vaja. Kui midagi kuskil müügile ilmub, siis on minutite või mõne tunni küsimus, kuni see press või väike varuosa on läinud. Suureks planeerimiseks ja mõtlemiseks aega ei ole.

Auk tsentrisse

Millest vinüüle tehakse?
Vinüüle tehakse spetsiaalsest PVC plastikust ja seda tarnivad Euroopas ainult mõned kohad. Tellima peab korraga väga suuri koguseid, mis teeb näiteks ka esialgu värviliste plaatide pressimise raskeks. Kuigi just nädal tagasi saime rohelist ja punast ning hakkame proovima – siin muudab raskeks just värvide vahetamisel see, et väga lihtsalt võib segusse tulla üks vana teist värvi graanul eelmistest pressimistest.

Kuskohast saite ise knowhow ja teadmised?
Otsisime omale koostööpartnerid ja nende kaudu. Lisaks siis ise uurisime ja katsetasime, päris raamatu järgi seda teha ei saa. Infot on palju ja vaja on ka praktilist kogemust.

Praegu pressitakse tehases ca. 140grammiseid plaate, miks ei saa 180 grammiseid teha lihtsalt suurem plönn plastmassi ette söötes?
Raskema plaadi pressvorm on teise suurusega, sügavam. Lisaks on nüansse, mis selle pressimise raskemaks teevad, aga kindlasti jõuame ka selleni.

Kui suured on tiraažid?
Alati võib teha nii vähe kui vaja, aga ühe matriitsipaariga on soovitatav kogus kuni 1000.

Vinüüliümbrised?
Jällegi oleme otsinud endale partneri, kelle käest kõik tellida ja kellel oleks siis vajaminevad stantsid olemas ja ei oleks ühekordse tellimisega seotud probleeme.

Mis rahasummaga peaks arvestama 300 kõige lihtsama plaadiga?
Meil kodulehel küll ei ole üleval, aga oleme küllaltki palju juba hinnakirju välja saatnud, seega võib välja öelda, et ilma seljata ümbrik, pakitud – alla 1000€ ikkagi ei saa. Kogus ei mängigi väga suurt rolli, stardikulud lihtsalt on juba küllaltki suured.

Kuskohast tellimusi tuleb?
Tellimusi tuleb üle Euroopa ja seni oleme teinud tellimusi Soome, Rootsi, Norra, Lätti, Leetu, Prantsusmaale, aga samas on oodatust suuremat huvi teenuse vastu üles näidanud ka Eesti turg.

Kas saab välja arvutada, palju plaate saab pressida ühest tonnist PVC graanulitest?
Täpselt seda öelda ei saa. “Kook”, mis pressi vahele läheb, on juba raskem kui 140 grammi ning lisaks tekib praakplaate. Praakmaterjali saab uuesti kasutada, segades seda värskete graanulitega.

Press

Kuigi vinüüliaparatuur võtab ruumist enamiku, saab paari seinaääres seisva masinaga tehtud ka kassetitiraaž. Selle kohta saan targemaks, et hiilgeaegadel lindistati muusika ühele pikale lindile, millel kassetilõpud märgistati heliga ja siis masin lihtsalt keris ja lõikas signaalkohtade peal linti korpustesse. Tänapäeva väiksemate tiraažide juures lõigatakse õige pikkusega tühi lint kassetti (seda teeb Vinyl Plant’is seesama Tallinnast saadud aparaat, millest kohe juttu), mis seejärel läheb duplikaatorisse, milles on master kassett, kus materjal on salvestatud chrome lindile (parem kvaliteet). Seejärel lähebki paljundamine käima, mille käigus lindistatakse mitu kassetti korraga. Tuleb välja, et sellise moodusega on küllaltki soodne teha ca. 100-eksemplarine demo näiteks.

Duplikaator

Samuti saab Vinyl Plantist tellida ka kassette. Olemas on lindilõikamismasin ja duplikaatorid. Kuidas selle formaadini jõuti?
Kassetiga algas niimoodi, et otsisime siin masinaid ja siis vaadates tellimusi selgus, et osad kliendid tahaksid ka erinevaid vinüüli / kasseti / CD kombinatsioone. Samuti ei ole Euroopas palju firmasid, kes kassetilindistamise teenust pakuks. Kui tuli välja, et Tallinnas on saadaval üks Tallinna Helikassetitehase masin, siis tagasiteed enam ei olnud ja hankisime ka selle. Meile helistas isegi endine tehase direktor, kes soovis edu ja lubas tulla külla masinat uues kodus vaatama, kui Tartusse satub.

Kuidas on saadavus lindi toorainega?
Tavalist linti ikkagi saab, raskem on leida chrome’i linti, mis on ka kallim, aga parema kvaliteediga. (Hea video video erinevatest linditüüpidest).

Aparaat Tallinna Helikassetitehasest

Kuidas protsess helifailist plastmassplaadini käib:
• Spetsiaalselt vinüüli jaoks masterdatud muusika saadetakse Vinyl Plant’i. Vinyl Plant tellib välismaalt matriitsi.
• Vormid saabuvad Tartusse, nende tsentrisse tehakse auk ja pressitakse mõned eksemplarid – testpressid, mis antakse tellijale ja kuulatakse ka ise üle, kas kvaliteet on piisav.
• Vinyl Plant ajab pressid kuumaks ja graanulid paaki. Matriitsid sätitakse pressi vahele ja algab ükshaaval plaatide pressimine. Iga plaadi jaoks on vaja PVC graanulitest kuumutatud ca 140 kraadist plastmassjunni ehk kooki, mille alla ja peale pressi vahel sätitakse keskel asuvad label’id.
• Press vajub kokku, plastmassjunnist saab paarimillimeetrine pannkook, ääred valguvad välja, keskele jääb auk ja label. Järgneb visuaalne inspektsioon, iga väikseima defekti peale lendab see praakide kasti. Peale seda lõigatakse üleliigsed servad ja plaat jääb õhukesse virna jahtuma.
• Järgneb plaatide pakendamine. Ükshaaval pannakse plaat inner sleeve’i ja seejärel ümbrisesse. Helilooming on saanud füüsilise vormi mitmuses.

Selline näeb välja Tartu vinüülitehase töö ja ilmselt on see tänapäeval täiesti unikaalne, sest kõik teised tehased töötavad natukene teistsuguste masinatega ja on erinevalt üles ehitatud. Kui mehhaaniline protsess on paigas, siis taandub käsitöö lõpuks tegelikult väga peenete detailideni, mille leidmine nõuab mõtlemist, katsetamist, uurimist. Miks peab keskel asuvaid label’eid enne kasutamist ahjus hoidma? Kuidas leida plaadipealt pressimisdefekt? Aga sellega nüüd päevast päeva tegeletaksegi.

Lisaks on juulis Tartus uksed avamas kaks täiesti uut plaadipoodi: Gramophonetree ja Psühhoteek .

Veel pilte.

Maatritsi kontroll
Kohvipaus
Tavaline ahiValmis plaadid
Vinüül pressitudCool masin