Container 90 üks jõududest Ron Tallinnas Body Machine Body festivalilfacebook.com/bodymachinebody
Container 90 on ühe oma stiili energilisema esindajana peaesineja laupäeval, 23. juulil, toimuval uuel festivalil Viru Electro Käsmu maalilises kaptenitekülas. Esitamisele tuleb läbilõige bändi hittidest, kõlavad lood nagu „EBM united”, „Roller Derby Girls”, „EBM radio” jt. Ron ehk Ronny Larsson on lahkelt nõus radaseitsme küsimustele vastama.

Kas ettevalmistused Käsmu festivaliks on juba tehtud?

Oleme teinud mõned proovid ja natuke uut bändinänni. Loodame, et naudite seda!

Teie muusikat on sageli nimetatud „tõeliseks vanakooli EBMiks” ja vahel ka „DIY suhtumisega electropungiks”. Kuidas te ise oma stiili kirjeldate?

Me ei pelga enda sildistamist. Kindlasti on meie muusika vanakooli EBM, electro punk või 80ndate elektroonilisest muusikast inspireeritud hardcore electro. Midagi nagu Nitzer Ebb, à;Grumh…, Portion Control või NDW bändid nagu Die Krupps, Velodrom ja Liaisons Dangereuses. Kui peaksin meie muusikat kirjeldama vanaemale, siis ma ütleksin, et mängime süntesaatoritega punki. DIY värk on samuti osa sellest … nagu elustiil minu jaoks.

Olete alati teinud oma muusikat sellisena, nagu te ise olete soovinud, ja mitte allunud plaadikompaniide diktaatorlusele. Kuivõrd olete taolise otsekohase suhtumise tõttu kaotanud häid võimalusi?

Tegelikult pole päris nii. Oma esimese albumi me tegime ise ja bändi filosoofia oli olla DIY bänd ning avaldada lisaks mõni cdr, kui tundub õige hetk olevat. Aga kui üks suuremaid meie stiili plaadifirmasid soovis avaldada meie teise albumi, siis see tundus meile võimalusena, mida tasub proovida. Albumi materjal oli peaaegu valmis ja nad selle üle ei kurtnud – nii et polnud probleemi. Nüüdsest me pole kindlad, kuidas edasi minna. Viimatise EP Roller Derby Girls andsime ise välja ja võib olla me oleme oma värgiga jõudnud nii kaugele kui võimalik ja on mõttetu siduda ennast mõne plaadifirmaga jne. Eks näis.

Kas saate ainult oma muusikast ära elada?

Oh ei! Raha, mida muusikaga teenime, on just niipalju, et avaldada oma muusikat ja võimaldada meil esinemas käia. Vahel tuleb kontsertide pärast võtta töölt vaba päev ja kaotada sellega palgarahas. Kontsertide korraldajad teevad palju tööd, aga kuna skene on väike, siis ka raske tööga on keeruline saada kulud ja tulud nulli. Nii on see igati mõistetav, et nad ei ole võimelised maksma suuri esinemistasusid. Teeme seda peamiselt lõbu pärast ja et olla omal moel loomingulised. Tagasiside publikult on üks parimaid ego kergitajaid, mida olen ealeski kogenud.

Alustasite Container 90ga 12 aastat tagasi. Kuidas on teie muusika muutunud nende aastatega?

Muusika on suuresti jäänud samaks, aga minu arust on paremaks läinud oskused stuudios tööd teha. Kindlasti on meil ka ideid laulukirjutamise arendamiseks, aga ma ei ole kindel, kas see publikule välja kostab…

Kuidas teil tekkis idee teha lugu koos Västerås rulluisuderbi tüdrukutega?

Mul on kõrini sellest s/m ja fetish moest gooti skenes, mille väike osa on ka EBM. Videodes ja kujundustes on alati mõni naine põlvili mingi jobu ees. Seetõttu tuli mul idee teha lugu vastupidiselt naisest, kes on tugev, sõltumatu ja kehtestab oma reeglid. Mõned aastad tagasi liitus mu nõbu Stockholmi rulluisuderbi naiskonnaga ja mul tekkis huvi, mida see endast kujutab, nii et ma läksin seda vaatama. Sain aru, et see teema sobib täpselt minu ideega. See on väga sarnane vanakooli EBM skenele. Väljast võib see paista raske ja karm, aga tegelikult on see sõpradega koos tegutsemine ja meeldivalt aja veetmine.

Millised on teie suhted spordiga? Festivaliga samal päeval toimub kõrvalasulas jooksumaraton. Kas oled kunagi maratoni jooksnud?

See on üsna naljakas, sest ma tegelikult vihkan igasugust sporti, aga pärast mängust loo ja video tegemist tunnen ma sidet kohaliku Västerås rulluisuderbi tiimiga. Samuti on meie albumite nimed seotud spordiga – Scandinavian Masters, World ChampionShit ja Working Class League, aga ma arvan, et see on ka kõik.

Millised teie lugudest on teile endile kõige tähenduslikumad ja olulisemad?

Hmmm… raske öelda. Mõned meie lood ei ole tegelikult üldse tõsised ja mõned jällegi on. Kui peaksin valima ühe, siis see on kaver John Lennoni loost Working Class Hero. Sellel on fantastiline fiiling ja sõnad, mis mind puudutavad. Meie versiooni puhul saime mõningast abi refrääni osas minu sõbralt Miriam Weiselt. Ta andis loole juurde oma osa ja kui ma nüüd seda kuulan, siis toob see mulle kananaha ihule. Natuke tobe, kui kuulad midagi, mille oled ise teinud… Või siis mitte.

Millised on sinu stiililised mõjutajad?

Moevastasus, tahaks öelda, aga kindlasti ma olen rikutud ja mulle meeldib punk, mod, psycho jne. See ei oma tegelikult tähtsust, kuni sa ise oled ehe.

Kuidas sünnib teie muusika?

Algusaegadel me kasutasime vanu süntesaatoreid, sämplereid ja trummimasinaid, kuid nüüd juba aastaid töötame ainult arvutitega. Hiljuti ostsime süntesaatori ja ma otsisin pööningult üles vana trummimasina, nii et võib olla järgmisel plaadil me kasutame mõningast riistvara.
Mehed hoosfacebook.com/bodymachinebody
Kuidas tekkis teie jõuluprojekt Container 59?

Kui alustasime sellega, siis me ei tahtnud tunda end lukustatuna ühe žanri külge, me lihtsalt vahetame numbreid ja võime teha, mida iganes me tahame. Jõululaulud, mis tegime, põhinesid sellel ideel. Lindistada lugu ja saata see sõpradele jõulukaardi asemel. Väga naljakas ja samas suur väljakutse on haarata žanre, millega me varem pole töötanud. Container 59 on muidugi rockabilly psychost inspireeritud. Meie viimane EP Roller Derby Girls sisaldab sama träkki erinevates žanrites: Container 69 (ska), Container 79 (punk), Container 80 (Italo disco).

Mida arvad tänapäevastest suurtest ja populaarsetest elektroonilise muusika festivalidest, kus ei esine mitte ühtegi muusikut, vaid ainult DJ-d mängivad muusikat mälupulkadelt?

Haha… See näib ja tundub piinlik, aga me ise ei ole palju paremad neist. Aga ma ei pea seda arvustama, niikaua kui nad ise ja nende publik on rahul. See ei ole minu masti muusika, kuigi me isegi katsetasime Roller Derby Girls house versiooniga Container 909. Edu järgi otsustades on neil õigus ja meil mitte…

Esinesite Tallinnas mõned aastad tagasi. Mis sellest kontserdist meenub?

Veetsime hästi aega, väga hea korraldaja, publik ja bändid. Mul on väga selgelt meeles, kuidas helitehnik oli põlvili kaablihunniku taga pimedas, püüdes oma välgumihkli abil midagi näha. Vat seda ma nimetan vanakooliks. Ma arvan, et jõudsime ka rahvustelevisiooni. Esimest korda ja seda pole enam juhtunud.

Millise sõnumi sooviksid edastada neile, kes tulevad teid Käsmu Viru Electrole kuulama?

Stay True, Stay Hard Core!

Millised on sinu ootused eesti publiku suhtes?

Kindlasti loodame head pidu, nii et võtke kaasa oma parim peotuju!

Millised on teie tulevikuplaanid Container 90ga?

Me töötame, küll aeglaselt, kirjutades uusi lugusid. Järgmine samm on salvestada EP. Eks paistab, kuidas see välja kukub.