Foto: Evert Palmets
Eile täitus radaseitsmel 17 tegutsemisaastat. Suurejoonelisi pidustusi esmaspäeval ette ei võtnud, kuid pisikeses nostalgiahoos kerisin läbi viimase viie aasta lood. Pean ütlema, et ulatus ning väga-väga heade lugude rohkus valmistas endalegi üllatuse ning muidugi heameelt. Kultuurse hobina kvalifitseeruva tegevuse kohta on tegutsemisaeg olnud eeskujulik. Samas, kuna vahepeal kuhjusid päevatöö tempo tõttu hilisemaks läbitöötamiseks umbes poole aasta Ekspress, Sirp, Müürileht ja KesKus, siis on võrdlusmoment nii põhjalike lugude ilmumise kui sisukuse osas täitsa hea – oleme tõesti üks vägev muusikaleht. Siinkohal valik lugusid, mida on põnev ka täna lugeda ning millel on olemas ka lugejate heakskiit – lühike valik on tehtud paarisaja loetuima artikli hulgast.

Suve oleme ka meie rahulikumalt võtnud ning esimese hooga avalikke pidustusi ette näha pole. Sel aastal on meie kontserte Evert jäädvustanud juba paar, esitluskontsert TMW raames ning õnnitluskontsert teist korda toimunud ülipopulaarse aasta parima plaadi hääletuse puhul. Väga kaunid on ka erakordse Padise kloostris toimunud 15. sünnipäeva pildid.

Ühe laua taha pole me aga kogunenud vaid pidutsemiseks. Ilmunud lugude hulgas on väga põnevaid vestlusringe, mille teemad pole siiani aegunud – Mart Kalvet, Kaido „Draconic” Haavandi ja Magnus Andre rääkisid metal-muusiku elust; Ester kogus kokku portsu tuttavaid kirjutajaid, et rääkida muusikakriitikast; Berit Lamp vaatas muusikatööstust statistika poolelt ning Stass uuris kuidas läheb Eesti muusikaekspordil.

Konkreetsemate industry intervjuudena käisime veelgi teravama pildi saamiseks läbi terve valiku tegelasi – näiteks mänedžere nagu Peter Jenner või Toomas Olljum, raadio muusikajuhina rääkis demokunstist Erik Morna, festivalikorraldajaid nagu Girts Majors (Positivus), kuni Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Juko-Mart Kõlarini. Vahele ei jäänud ka nii mõnedki üldteemad, näiteks muusikapiraatlusest „Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati” või akadeemilisest muusikauurimisest „Pungi-uurimine ja pungipanemine”, aga jagasime ka üpris õppematerjali tüüpi kraami, näiteks „Manager – bändikarjääri disainija ja kokkusõlmija” või „Näpunäiteid diskide väiketiražeerimisest”.
Fotol agar Tartu kultuurikorraldaja Volli
Hoidsime kohalikul elul silma peal nii uute kohtade avamise („Uus klubi "Studio" peibutab maailma tippklassi heliga”, eriti hea lugu, sest andis võimaluse lõputult tehnikast ja helikvaliteedist jaurata) kui omanikevahetuse puhul („Mart Luik, Rock Cafe uus boss”). Põnev oli ka eriseeria „Mina korraldan”, kus sõna said peosarjade eestvedajad – näiteks oma 10. sünnipäeva puhul nii Sin City kui Tallinn Express. Eelmise aasta lõpus ja selle alguses käisime läbi ka kohalike kultuurikohtade vedurid – lausa neljas pikas loos said sõna Tartu, Pärnu ja Viljandi, Tallinna ning Narva, Valga, Võru muusikalokaalide eestvedajad.

Jälgime kohalikke minileibeleid nagu näiteks Processed ning käisime ka Tartu vinüülitehases kohapeal. Plaadimäe võrdlusmomendiks võttis Marko ette ka külaskäigu Utrechti. Püüame ka harva ilmuvat muusikakirjandust kajastada, kas intervjuu („Mihkel Raud – Musta pori näkku”) või raamatukatkenditega („Rainer Jancis – Valgus tunneli lõpus“).

Muidugi, meeletu hunnik albumite eelkuulamisi laialdase valikuga muusikastiilidest. Aga üleskutse korras said tublid tegijad ka žanritalgutel täitsa spetsiaalselt etteantud teemadel põneva pleilistitäie muusikat teha.

Jagus ka rohkelt fotolugusid ja järelkaja üritustele ja festivalidele. Samas tõsi, plaadiarvustustest me oleme enamasti hoidunud. Neid on ikka aja jooksul ilmunud, kuid Rene13 sättis eeskujuks klassikalise 1000-tähemärgise asemel umbes 15000-tähemärgise „Üks tont käib ringi. Laibach 1980 – 2014.”…

Eriti suurel hulgal aegumatut kulda leiab aga meie intervjuude arhiivist. Kohalikest legendidest jäid esimesena silma Sven Grünberg („Esimese Rock Summeri ajal, kui Johnny Rotteni bändi kidramees Robert „Lu” Edmonds kutsuti kohalikule punküritusele, siis seal ta ütles: „Kõik on tore, aga mängida võiks ka osata.””), Silvi Vrait („”Ennast tagasi hoida pole mõtet – pedaal on põhjas”), Onu Bella („Mul ei ole vaja enam midagi tõestada”) ja Heini Vaikmaa („Üksi pulma mängima ka ei taha minna”). Toreda ettevõtmisena on tulnud ka 7. lemmikplaadi sari, kus on oma lemmikuid loetlenud kodumaised kangelased nagu Marten Kuningas, Ingmar „Zworg” Aasoja Thou Shell of Deathist, Argo Vals, aga ka näiteks Jānis Lūsēns ZODIAC’ist (teate küll, vähemalt üks nende vinüül oli igas kodus ju).
Foto: Evert Palmets
Head ülevaadet pakkusime popmusast kuni diibima elektroonikani – Iiris („Ago on ka tegelikult salajane Backstreet Boysi ja Britney Spearsi fänn”), Tiger Milk („Tiger Milk on segu kondenspiimast ja piiritusest, pealtnäha magus, tegelikult salakaval kokteil”), Jarmo Nuutre/Blood Pavilion („Tegelikult küll võiks vähem hinnanguid jagada, oleks kergem elada”), Faun Racket („Sina kuulaja, peaksid olema meie väljamõtleja, meie jumal ja ussisõnade lausuja!”), SoundHouse Est (ehk jazziliku trummi ja bassi bänd!) või Detroit Undergroundi alt albumi reliisinud Ekke Västrik. Pikemalt jutustasime ka mõne produtsendi ja/või DJ-ga, nagu Merimelli, Sander Möldri või Rhythm Doctoriga.

Hiiglaslik ports indie ja rocki ja seal vahepeal olevate tegelaste usutlusi – Ans. Andur (sh oluline küsimus „Kui palju kulutate kuus raha iluprotseduuridele?”), Ewert and the Two Dragons (sh Everti ja Ewerti veider kohtumine), Mikk Tammepõld („Maailm ilma muusikata oleks nukker koht, kus elada”), Get Your Gun’iga provintsimelanhooliast ja matusecoolist, Rainer Jancis („Oleks palju romantilisemaid põhjuseid mitterokkimiseks”) või DND („Edu valem – üks mikrofon ja viis konjakit”).

Oleme võtnud ette jazzi ja folki – Phlox („Meie teemaks on kindlasti rohkem see teadvusseisundite loksutamise pool”), Christian Vander („Paljude muusikute jaoks on Magma absoluutne tipp”), Maria Faust („Mis värk on, kus on mu orkester?!”) või Trad!Attack („Trad! – tegelikult tähendab see: Tõnu, raisk, anna doominot!”). Hip-hopist jõudis Beebilõust meie avalehele juba debüütplaadi puhul ning just hiljuti ilmus naljakate seiklustega pikem usutlus Genkaga.

Hoiame ka tr00 lippu püsti ning oleme pakkunud mitmekesist valikut metalist pungini – Neoandertals („Meie muusika DNA välistab masside huvi”), Talbot („Iga buss läheb kord katki… Loeb vaid see, kui lihtne seda parandada on.”), Varg Vikernes („Burzum ei ole black-metal”), Pedigree („Minu arvates on Al Jourgenseni raamat suurepärane õpik, kuidas üldse nii kaua elus püsida”), Rob Halford/Judas Priest („See on päris huvitav, kuidas näidata enesekindlust nii, et see ei muutuks kellelegi lämmatavaks”), Tharaphita („Eks toona oligi nii, et kui leidsid kellegi, kellega koos bändi teha, siis üheksal juhul kümnest oli see death-metal-bänd”), Hot Kommunist (Eepose mõõtu intervjuu, kust võib tsitaate eraldi artikli jagu välja korjata), St. Cheatersburg („Minu arust on meigivaba nädal järjekordne totalitaristlike kalduvustega ekstravertide provokatsioon”) või Tõnu Trubetsky („Näiteks tahan ma väga, et lastele Eesti koolides hakataks tavaainena läti keelt õpetama”). Ka Kirill, kes muidu peamiselt tehnilise poole peal toimetab, on panustanud kobeda intervjuuga, kus Paean räägib oma debüütalbumist.

Puhast lugemismõnu aga jätkub lisaks sellele kiirvalikule meie arhiivis veel ja veel.
Foto: Evert Palmets
Ahjaa, vahepealse uuendusena, mida me pole veel valjult välja hüüdnud, pakub meie ürituste kalender eriti head ülevaadet toimuvast. Vaatame Tallinnast kaugemalegi, leiab üritusi ka näiteks kasvõi Haapsalust, aga õngitseme head ja paremat ka lõunanaabritelt ja Helsingist.

Head lugemist ja kohtumiseni järgmisel radaseitsme kontserdil! Suur tänu kõigile autoritele ning panustajatele!