Nädala muusikapai nr 18

Kirjutas Rada7.ee
16-02-2017

Tiiger
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Orbital – "Kinetic"

MC STan B: Aastal 2014 läksid vennad Phil ja Paul Hartnott omavahel tülli ja ütlesid, et rohkem nad Orbitali ei tee. Selle aasta alguses aga ütlesid vennad, et nad leppisid siiski ära ja peatselt on oodata neilt esinemisi ja ka uut mussi. Eelmisel nädalal ilmuski uus lugu või õigemini, remiks ühest 1992. aasta loost Väärt lugu, minu meelest. Samas, pean mainima, et olen tõsiselt kahevahel, kas paaniflööt siin loos on äge või vastikult kõrvu kriipiv. Jääb igaühe enda otsustada.

Highway Superstar – "The Road To Alpha Centauri"

Kirill: Paar aastat vana lugu, aga minu jaoks uus avastus. Täpselt selline, mida kuulad hommikul päikesetõusu vaadates.

Pussy Generatsioon ft. Queennaive – "Ei mul pole seda vaja"

evertp:Queennaive ei ole kusagile kadunud, ta on koguaeg olemas. Ülekandununa igapäevastesse ajaleheartiklitesse, televisiooni (eriti hommikuterevisiooni), Õnne 13 seriaali, koolivägivalda ja koguni välispoliitikasse – kõikjale jagub magusalt naiivset attitude’i.
Räppi on vaja. Kuna #beebilõust on praegu #vangis, ei tohi jääda tühja kohta, sest loodus ei salli seda. Pussy Generatsioon ja Queennaive käsitlevad uues loos peamiselt ühiskonna madalkihtide saamatust, narkomaania ja alkoholismi ebakõla, sekka skisofreenilist elustiili ning regilaulu.

Johanan – "Village on the Hilltop"
https://open.spotify.com/album/63QzRX0QPvyi2C3ryeY6qt
Mihkel Kübar (Intsikurmu): Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes kuulaks albumit, mille esimeseks looks on "Hallelujah". Kuid seda plaati peab kuulama. Küllap võlus mind selle albumi puhul ka see, et enne plaadi ilmumist nägin seda imetabast koosseisu Iceland Airvawes festivali suurel laval. Elektro-pop-rock-gospel, kui sellist stiili üldse muusikas on. Ansambli nimevalik pakub arutlust. Kas nimi tuleneb ansambli eestvedaja, produtsent Johani nimest või on tegemist Vanas Testamendis sisalduva heebreakeelse sõnaga, mis tähendab tõlkes Jahve on armuline. Äratuntavalt on plaadi autoril Jumalaga oma lugu. Minu jaoks on sellel plaadil tunda siirast muusikalist rõõmu. See ei ole lihtsalt muusika muusika pärast. Eriilmelised käigud, kohati ootamatud võnked pillide ja elektroonika vahel, sekka sakraalsest muusikast tuntavaid motiive, teeb selle plaadi tõeliselt toredaks lihtsaks kuulamiseks. Lemmikuteks sellelt plaadilt suurepäraselt komponeeritud "Go on (Let it go)" ning Islandi olemust mõnusalt puudutav "Icelandic Weather". Ilmselgelt ei ole tegemist melomaanide lemmikuga, vaid pigem kergema, veidi põnevust ja uusi helisi otsiva inimese pärusmaaga. Rütmide ja meloodiate vahetused on nauditavad. On selge, et Johananil on oluline, et iga sõna jõuaks kohale. Igati helge plaat. Kelle jaoks sõnum tundub liiga juustune, siis soovitan lasta lihtsalt heal muusikal oma kõrva paitada.

Death To Posers Radio
https://www.mixcloud.com/deathtoposersradio/
kosmosjamaa: Suht iganädalane metalikokkuvõte, peamiselt black, aga vahel hardcore ja noise ka (Soome raadio ja noh sommid ju noise rahvas), korralik power electronics või wallnoise, mitte suvaline elekrtroonikakusi. Dude, kes seda ajab, peaks olema Ride for Revenge liige, üks kahest viimase kümnendi consumer black metal bändidest (teine on Urfaust, mis see nädal ka Tallinnas live teeb), mille kohta võiks öelda originaalne. Ma ise ei saa soome keelest aru, nii et ei tea, mida ta lugude vahele räägib, aga isegi kui see on loll iba, siis musavalik on tal hää.

THEY. – "U-RITE"

Ivo: Veidi popimat biiti seekord minu poolt, mida mõtlesin juba eelmine nädal soovituseks pista, kuid kohe esimene rida sõnades tekitas veidi segadust ja võtsin hetke, et vähemalt proovida aru saada. Internet ja urban dictionary muidugi aitavad, mida näiteks võib tähendada "I ain’t with the back and forth". Muidu on Dante Jones ja Drew Love ehk THEY. sättimas end valmis debüütalbumiks "Nü Religion: Hyena", mis peaks saabuma vabariigi aastapäevaks Mind of a Genius/ Warner Bros. Recordsi alt ning antud singel ongi tulevaselt debüüdilt pärit. Moodne hip-hop ja R&B mikstuur, ehkki nad ise sogavad lisaks midagi "klassikalisest 90ndate paukuvast Miami bassist".

E.R.P. – "Ancient Lights (Hubble Telescope Series Vol.2)"
https://solaronemusic.bandcamp.com/album/ancient-lights-hubble-telescope-series-vol-2
Andres Lõo: Electro on mulle alati meeldinud selle universaalsete omaduste tõttu: electro energiseerib; kutsub – seal loodud ruum viitab mingile tohutule ruumile, milles kõigel oma koht on. Electro ei ole võitlus millegi vastu, vaid millegi poolt. Tantsumuusika stiilide seal on electro see, mis J. S. Bach on klassikalises muusikas. Electro rütmide kristall on vähim võimalikest. Kvintessentsiaalne egalitaarne eskapism.

Young M.A – "Get This Money"

priidik: Nimele vaatamata võrdlemisi blingivaba slice-of-life, minu meelest kõige värskema naisräppari poolt hetkel.

Deeper Upper – "Mirrors"

Ruslan PX: Leedu new wave bändil Deeper Upper ilmus 2016. aasta lõpus debüütalbum Mirrors, mida tasus oodata. Seal on kuulda taasavastatud elektroonilisi rütme Depeche Mode mõjuga ja M83 stiilis hümni kõlaga. See album nimetati Leedu kriitikute poolt 2016. aasta parimaks Leedu albumiks ja Leedu muusika 2017. aasta auhinna tseremoonial M.A.M.A. nomineeriti bänd kategoorias Parim Alternatiivne Etteaste.

Petur Ben / Chung Kran / Comet/tail
Argo Vals: Lähenen muusikapai soovitusele küljest, mis on kujundanud mu viimase poole aasta kontserte väljaspool Eestit, kuid ka aega pärast neid. Lisan siia eredad näited muusikutest, kelle loomingu ja olemusega on rõõm olnud tutvuda. Loodan neid näha ja kuulda peatselt uuesti.

Petur Beniga mängisin koos septembrikuus Reykjavikis. Reeglina singer-songwriter’id pole minu teema, kuid ta laulukirjutus on lihtsalt väga hea. Petur jättis tugeva mulje nii oma muusika, isiksusega laval kui ka omavahel vesteldes.

Chung Kraniga kohtusin pooleteise nädala eest Kaunases. Sealne õhtu Kunstnike Majas, kus sündmus toimus, oli üleüldse tuuri üks meeldejäävamatest.
Tema intrumentideks olid vinüülimängija, samplerid, süntesaator, elektrikitarr, vokaal ja üht-teist veel. Muusika on Chung Kran’il mõnusalt hektiline, iseloomuga, pidevate pöörete ja nurkadega.

Mõni päev hiljem mängisin Berliinis ja Comet/tail oli sealseks kohalikuks support-act’iks. Üks mees, laval kasutas lisaks samplitele ja kontrolleritele ka elektrikitarri. Ta loodud maailmad jätsid mulle hea mulje juba kodus Eestis kuulates, elavas esituses veel parema.

Veel artikleid