Johanna
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.
Dion Lunadon – "Fire"
evertp: Kahjuks pole tegu instrumentaaliga. Peale eelmise nädala "Eesti otsib Eurolugu"-tralli ei tahaks tükk aega mitte mingisugust vokaali kuulda, õnneks Dion Lunadon ansamblist A Place to Bury Strangers lahendab olukorra kenasti ära. "Fire" on Dion Lunadoni omanimelise ja värske sooloprojekti esimene tuldsülgav singel, minumeelest kõlab see härra käekirja arvestades väga kenasti kärisedes. Ta on ju ometi bassist!
Mjäu.
Trent Hawkins – "T2helaev"
meisterjaan : Mina tahaksin ära mainida Trent Hawkinsi albumi "T2helaev". Esmalt võib jääda mulje, et see on suvaline jooga/relax/whatever tapeet, aga kui veidi tähelepanelikumalt kuulata, tuleb välja, et tegu on täiesti omanäolise muusikaga, mis sellegipoolest sobib väga hästi ka tapeediks. Head tapeeti on raske leida!
Threes And Will – "Purge Of Genden"
painkiller: Mul on vahepeal natuke halb tunne, et peaks rohkem Eesti muusikat jagama ja kuulama. Lisaks sellele hulgale alternatiivmuusikale, mida Facebookis jagatakse ja mida Raadio 2 mängib, annab Trash Can Dance igakuiselt välja Eesti muusikat, mis vahest ei ole isegi põrandaalune, vaid nagu kõige sügavama keldri kõige kaugemas nurgas olev pärl või tahmapada. Threes And Will pole küll kataloogi kõige obskuursem näide, küll aga võiks olla kõige kuulsamaks saanud. Märtsis ilmunud "Purge Of Genden" on suurepärane album korduv LO-FI minimal drone doom, kui ma üritaks kuidagi kirjeldada ja kindlasti suurepärane joogamuusika. Lähen rullingi kohe mati lahti.
Todd Terje – "Jungelknugen (Four Tet remix)"
MC STan B: Tükk aega mõtlesin, kas jagada sel nädalal alt-J uut singlit või midagi muud. Kuna kevad jõuab iga päevaga aina lähemale, päevad muutuvad pikemaks ja energiat on ka rohkem, siis otsustasin Todd Terje kasuks. Täpsemalt, Four Teti remiksi Todd Terje loost kasuks. Väga hea minekuga, teeb tuju heaks ja sobib väga hästi näiteks kevadpuhastuse taustaks.
Masayoshi Fujita & Jan Jelinek – "Schaum"
Andres Lõo: Robustsetel aegadel kohane. Ajupalsam. Musi.
Michel Chion – "Musiques Concrètes 1988-91"
kosmosjamaa (Kroonlühter): Okei, sellisele musale võib läheneda mitut viisi. Toon kolm näidet, mis esimesena pähe tulid.
1. Kui oled täiesti ära tõusnud snobist, elitistlik munn, kelle jaoks absoluutselt iga uus heliteos on ammukuuldud ja mõjutusi täis jama, siis on hea riiulilt tõsta mõni selline kogumik. Juba kuulates on aru saada, et autori puhul on kindlasti tegu akadeemikust vanamehega, kes prillid ninaotsas (nagu Rein Langil) oma laboris suht primitiivsete instrumentide peal kääksutamist välja võlub. IQ-testi viimane level.
2. Su ümber on pidevalt palju inimesi, keda vihkad. Noh, näiteks tööl avatud kontor või klassiruum või kodus elad ema, isa ja vanaemaga ühes toas. Paned siis teose täie pasaga lõugama ja silmanurgast naudid, kuidas teistel sees keerab ja on vaid sekundite küsimus, mil keegi tuleb ja vihaga juhtme seinast tõmbab.
3. Sa ei vaata televiisorit, sest sealt ei tule nagunii midagi asjalikku, kogu vaba aeg kulub netis ringi nuhkimisele, enamasti öösiti, sest oled ööinimene. Siis kui feministlike esseede või serveriadministreermise manualide lugemisest kopp ees, vaatad vahele youtubest mõne mustvalge tummfilmi või paned klapid pähe (klapid kindlasti läbi DACi!!) ja kuulad vahelduseks oma vanu lemmikuid, mida tead, et võid usaldada. Näiteks siis mõnda no-input mixer feedback jaapanlast, Keith Rowe’i või sedasama Michel Chion’i. Good times.
Pixx – "I Bow Down"
Iiris: Mõned kursakaaslased käisid koos selle neiuga BRIT Schoolis. Olen väike fangurl olnud mõnda aega, ainult trummiproduktsioon pole meele järgi olnud. Aga sellel lool minu meelest juba hakkab looma. Võrreldes eelmiste lugudega, mis ta on välja pannud, on ta hääl läinud madalamaks. Mis on tore. Ma loodan, et kunagi toimub mul ka häälemurre ja ma saaks ka cool olla.
Onra – "Bye Bye"
Ivo: Pariisi rütmisepa Onra pea kümneaastane rännak Hiina muusika varasalvede taaselustamisel on saanud lõpu seeria kolmanda peatükiga – esimene ilmus 2007, teine 2011 ning kolmas paar päeva tagasi. Palad plaadil on küll lühidad, kui neid on kokku 32 ning demonstreerivad päris põhjalikku sämplikaevandamist. Näitelooks on plaadi hüvastijätulugu, sobivalt vastava nimega. Terve albumi leiab näiteks Spotifyst.
Trementina – "Please, Let’s Go Away”
Jaane Tomps: Märts on kaheteistkümnest kuust kõige suurem tüssaja – akna taga virvendavad päikesekiired lubavad kevadet, ent talv ei taha kuidagi lahkuda. Et ooteperiood mõnusamalt sujuks, pane Trementina peale ja ole lahke.
PS! Neil tuli hiljuti täispikk album välja, mis võikski põhimõtteliselt tervenisti su tänavuse kevade soundtrack olla.