Bella
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.
Jlin – "Black origami"
MC STan B: Juba enne ilmumist kiitsid osad kriitikud Jlini uut albumit "Black origami" taevani. Ma ei ole kindel, et Jlini uus album mitu kuud mul autos ketramist leiab, kuid tuleb tunnistada, et huvi äratas küll. Ühest küljest kaasahaarav, teisest küljest väga mitmekihiline, keeruline album, mis kindlasti vajab mitmekordset kuulamist, et sellest täit aimu saada. Täitsa soovitan.
Gnipahålan – "Gnipahålan"
Tristan Priimägi (Sirp): Rootsi Ancient Recordsiga seonduvast üli-muljetavaldavast diskograafiast värske debüütplaat artistilt Gnipåhalan. Küll black metal, aga otsapidi ka natuke postrock ja ka deathrock. Järjekordne näide sellest, kuidas head keldrisaundi on black metalis väga raske kätte saada, aga kui õnnestub, on õhustik väga hea
Crash Test Money – "Fear"
Gert "Trash" Moser (Trash Can Dance): Crash Test Money on juba aastat neli-viis üllitanud oma soundcloudi lehele ja bandcampi… aaa … ütleme siis teknomuusikat, mis aga kõlas viib kuulaja paar-kolmkümmend aastat tagasi, alustades sealt Belgia new beat´ist ning Detroiti tantsumussi tumedama otsa juurest, Code Industry kambameeste seltskonnast, kuni üheksakümnendate Kesk-Euroopa EBM/Industrial/Techno sümbioosartistideni. Uus lugu Fear on just viimase ajapaigutuse musternäidis, pakkudes igale sellel ajal klubivälise elektroonilise mussiga flirtijale sooje nostaliakümblusi ja äratundmisrõõmu värinaid. Küsisin muide artistilt just nädal tagasi, et kas mees taipab ka, kui ehedat vanakooli saundi ta oma lugudega üles kraabib, aga paistab, et see tuleb Crash Test Money´l vaid alateadlikult ning otseseid eeskujusid aastateagusest skenest ei otsita? Igal juhul hästi tehtud kraam kõik ta varsemad lood ja eriti uus träkk FEAR! Jagan kiitus heldel käel!
Onuka feat. NAONI Orchestra – Megamix
Raimond Põldmaa (TMW): Selleaastase Eurovisiooni parim osa. Tavalisest kesisema eurokvaliteedi lõpuks oli see ikka täielik kingitus. Avastasin Onuka enda jaoks aasta alguses Eurosonicult. Armastus esimesest silmapilgust, mida kinnitas esinemine Vene Kultuurikeskuses Tallinn Music Weekil. Fantastiline bänd ning suur rõõm, et Ukraina suutis Eurovisiooni vahenumbrina neid ka ülejäänud maailmale näidata.
Wyrding – "Poltergeist"
Virko Pirrus (Nailboard): Bändi omanimeline ja seni ainus album ilmus küll eelmisel aastal, ent on netiavarustes hämmastavalt vähe vastukaja leidnud. Ehk sellepärast, et tegu on ikka päris sürri kraamiga, mida otseselt ühelegi sihtgrupile soovitada ei oskakski? Üks arvustajatest on kirjeldanud Wyrdingut kui „funeral doom + gothic opera + ambient soundscapes“, kuid see jääb ikkagi pealiskaudseks – siin tunduvad hoovused märksa sügavamad olevat ja mitte pelgalt muusikalised. Minu jaoks oli see bänd väga ootamatu ja üdini meeldiv avastus. Ja esmajoones just sellesama võluva videoklipi kaudu…
A7PHA – "NO BRAKES"
Rainer "PeZ" Peterson (Puhata ja mängida): Doseone on viimasel ajal teinud pigem mängusoundtracke kui päris hiphopialbumeid, aga A7pha on tervikuna väga tuus projekt. Tumedad biidid, väga isiklikud ja kohati krüptiline lüürika on just see äge hiphop millest Eesti skenes puudu, aga vaikselt-vaikselt juba hakkab looma.
THE OBSESSED – "Sacred"
Magnus Andre (Talbot): The Obsessed’i tagasitulek. Lihtsalt jõhkralt rokib terve see album. Minu jaoks siiani selle aasta parim reliis.
Phlox – "Rotwang"
Mart Kalvet (Taak): Isamaa imetabaseimate fusion-helivaipade heegeldajate jõugu Phlox järgmine häbematult riuklik album on kohustusliku skene-kadalipu — rada7 prestiižika eelkuulamispäevaku — äsja edukalt läbinud, ent põgusalt peibutav ruie „Rotwang“ loodetavasti aitab äsjamöödunut magusvalusa hõllandusega meenutada. Paneme kärsad likku lootuses, et rokk Phloxi progemollist niipea ära ei aura!
BODY COUNT – "Black Hoodie"
Roman Demchenko (Urban Culture Entertainment): Ice mothafucking T is back! Body Counti uus album "Bloodlust" on Spotify repeati peal juba mitu kuud. Lüürika, kontsept ja see Slayeri cover on ikka puhas kuld!
Oranssi Pazuzu – "Värähtelijä"
Sandra Vungi (Neoandertals): Viimasel ajal on autos sõites pidevalt taustaks mängimas soomlaste psühhedeelne black-metal Oranssi Pazuzu. Üks tuttav soovitas seda mu kallimale ja kõrvalt kuulates hakkas see mulle ka kohe meeldima. Mõnusalt voolav, tume ja küllaltki värskelt originaalne.
Havukruunu – "Vainovalkeat"
Ingmar Aasoja (Thou Shell of Death): Kui vana Moonsorrow oleks kokku segatud vana Ensiferumi ning Einherjeriga, siis oleks see kõlanud täpselt nii. Pead ei anna, aga olen suht kindel, et aasta pärast räägitakse samast albumist mitmes tuntud zine’s, kui "album of the year".
Mega Drive – "Seas of Infinity"
Kirill: Pikalt oodatud plaat. Iga kord kui arvan, et kuulasin just oma lemmikloo, tuleb järgmine lugu ja mõtlen jälle sama. Big Apple, 3AM!