Sajaprotsendiliselt alternatiivsele muusikale, selle reliisimisele ja sama suunaga sari-pidude korraldamisele keskenduv Off-Kilter peab sel laupäeval kolmandat sünnipäeva. Võtsin ühendust mehega, kes on selle kõige taga ja kes nimetab seda kõike "ühepajatoiduks" – mõistagi oli mul Lauri Lemberile ka teisi küsimusi, mis ei puuduta kulinaariat. Näiteks, kuidas Berliinis ellu jääda ja kuidas üldse hinnata sealt saadud kogemustega Tallinna ööelu. Kas meil on üldse ööelu?

Mis hetkel tekkis vajadus oma leibeli järgi?

Olen nüüdseks kuskil 6 aastat produtseerimisega tegelenud ning materjali, mida jagada, on omajagu. Leibeli idee kinnistus aga siis, kui avastasin, et ka paaril sõbral on sellist kraami, mis kindlasti sahtlisse ei peaks jääma.

OK001 JA 0K002 ilmusid kassetil, kolmas reliis "Straight Shooter EP" vaid digina. Teada on, et digitaalsed EP-d levivad nagu kulutuli, kas see oligi põhjus miks Off-Kilteri kolmas reliis ei ilmunud füüsiliselt?

Tegelik plaan oli vinüül. Vajalik ressurss polnud aga tol momendil käepärast ja digi tuli vaid seetõttu, et EP oli juba pool aastat soodsat rahalist võimalust oodanud. Lõppvormistuse puudumine takistas aga mentaalselt uut materjali toota – sai kergema vastupanu teed mindud.

Mille järgi valid artiste Off-Kilteri peole?

Mulle on vastukarva lehmakauplemine, stiilis "jou, kutsu mind, ma kutsun sind". Lõpuks on igal üritusel samad tüübid puldis – igav ju! Pidudel, mida korraldan, üritan lähtuda iseendast. Kutsun artiste, kes on mulle mingi hetk muljet avaldanud ja kes haakuvad kuidagi mu visiooniga sellest, mida ma oma üritusega taotlen. Sa ei pea olema mu sõber, ma ei pea sulle meeldima, et ma sind oma peole esinema kutsuks. Tee oma asja hästi ja sa jääd lõpuks õigetele inimestele silma. Seth Troxler ütles RBMA’s kuldsed sõnad "have your own cake" (mitte ära nilli ainult teiste kooki). Off-Kilteri puhul vaatan pigem artistide poole, keda veel väga ei teata. On mitmeid tegelasi, kes mussi poolest sobiks OK-le mängima, aga nad teevad seda juba igal pool ja see poleks enam off-kilter samu tüüpe ja sisuliselt juba tuttavat asja millegi teistsugusena reklaamida.

(Off-Kilterilt on läbi käinud sellised nimed: RRRKRTA, SHAUNY B, CKin2U , Ardo Fury, von Duum, Dream Captain, H8ly Matrimony, Luca Lozano, The Rattler Proxy, Sex Kassetta, Seafront Hi-Fi, Aivar Tõnso, DJ Ultrashit, DJ Fuzzolini, KΛur KentΛur, Stanga, Yahoo Boy, DJ Ligr, Shy Raver, Endamisi Salamisi – toim.)

Oled elanud paljude eestlaste unistustelinnas Berliinis. Kuidas see periood sind mõjutas?

Berliin on üks suur DJ-ülikool. Iga nädalapäev on võimalik näha tipptasemel muusikuid või/ja DJ-sid kuskil esinemas. Uskumatult palju noori, loomingulisi ja ettevõtlikke inimesi üle Euroopa ja maailma koguneb just sellesse punkti. Väga kodune tunne oli selles linnas ja lihtne oli leida mõttekaaslasi või inimesi, kellega koos muusikat teha või üritusi korraldada. Berliinis sai minust Born To Bang. Record Lofti Christiani itsitamine, kui ta luges Westbami plaadilt, mida ostmas olin, loo pealkirja "Born To Bang", oli minu ristimine. Elasin seal vagabundi elu, veetes oma aja peamiselt plaadipoodides, kodustuudios ja ahmides pakutavat kultuuri. Kuulsin esimest korda ka huvitavat technot, mida mujal väga ei kostu. DJ-settide keskmine bpm tõusis selle perioodi mõjul omajagu.

Kui lihtne on Berliinis n.ö. jalg ukse vahele saada? Kui hästi sa saksa keelt valdad?

Mind aitas kindlasti see, et mul on saksa keel suus. Ilma selleta ma väga suuri lootusi ei hellitaks (mitte, et mul oleksid lootused suuresti täitunud). Kõne oli Berliini minnes suurim nõrkus, pluss keskkoolist ja Pro7 vaatamisest oli vastavalt 10 ja 15 aastat möödas. Mu saksa keel oli siiski parem kui paljude kohalike inglise keel, nii et sain enamjaolt ikkagi in Deutsch suheldud.

Miks Eestist lahkusid?

Esialgne plaan oli üha pikemaks venivad talved kuskil soojemas kliimas veeta. 2011/2012 talve elasin Portugalis. Töö jaoks oli mul vaid internetiühendust tarvis ning asi toimis. Portugalist naastes võtsin vastu otsuse 100% tegevustele keskenduda, mis toetavad mu tegelikke huvisid ning mis ei oleks pelgalt kompromiss-lahendus arvete maksmiseks ja raha teenimiseks. Valisin muusika. Eesti kubises aga mugavuslõksudest, pidin oma suuna vältimatuks kujundama. Lõuna-Ameerika on selleks piisavalt kaugel ja boonusena piisavalt eestlaste poolt asustamata, et alustada täiesti puhtalt lehelt. Enne Buenos Airesesse minekut konsulteerisin ühe astroloogi ja ühe sensitiiviga. Astroloog tutvustas mulle sellist saiti nagu astro.com ja seal olevat "AstroClick Travel" nimelist rakendust. Uurisin seda astroloogilist atlast umbes nädal aega ja Lõuna-Ameerikas oli minu jaoks huvitavate kohtade kontsentratsioon suurim. Esmalt maandusin Sao Paulos Brasiilias, kus mõtlesin paar nädalat veeta, kuid too linn jättis mulle väga ebameeldiva mulje – asfalt-džungel pidevas vägivalla hirmus, mida läbis räpane ja haisev jõgi – tulin üpris kiiresti tulema. Sõitsin sealt otse bussiga Buenos Airesesse. Mulle meeldis linna rohelus ja võrdlemisi euroopalik vaib, võrreldes näiteks Sao Pauloga. See jäigi mu pidepunktiks. Veetsin aega ka Põhja- ja Lääne-Argentiinas, põgus põige Boliiviasse, kuid parima mulje jättis Uruguai, kus sai mitu korda käidud.

Põnev seiklus. Miks Eestisse tagasi naasesid?

Kaks aastat vagabundi elu Buenos Aireses ja Berliinis ammendas mu ressursid ja pidin jälle raha peale mõtlema. Mind ei huvitanud aga muu kui DJ-töö, kuni ühel hetkel oli aega ümberorienteerumiseks juba väga vähe. Minuga võttis ühendust hea sõber Tommy Cash, kes kutsus mind oma DJ-ks. Tal oli esinemine Tšehhis, Berliinist paari tunni autosõidu kaugusel. Kuigi muusikaliselt täiesti teine teema sellest, mida mina taotlen, mõtlesin siiski proovida. Reis oli üliäge, kõik klappis. Tagasi Berliinis maanduna kirjutas ta mulle, et kuule, tule Eestisse tuuritama. Nii tegimegi.

Tommy Cash on artistina küllalti ere täht hetkel, vaatan tema tegemisi keel põses… On sul koostöö-perioodist Tommyga mõni eredam seik meeles?

Meil on alati väga lõbus. Eks videotest tuttav persona on maksimaalselt võimendatud ja ta sööb peale hapukurgi ka muud kraami. Esimene asi, mis eredalt meenub, on üks kontsert Tartust. See oli neljas päev järjest, olime enne kaks laivi Lätis ja ühe Pärnus andnud. Ma ei mäleta, mis selle koha nimi oli, vist mingi uus koht tol hetkel ja külalisteks peamiselt keskkooli abituriendid. Igatahes olime suht läbi omadega selleks ajaks ja kontserdi lõpus oli Tommyl keel nii vestil, et palus mul tulla puldi ette möllama, kuniks ta veits hinge tõmbab. Hüppasin lavale ja sealt kohe rahvasse, eeldades eepilist crowd surfi. Ma ei arvestanud aga sellega, et publiku moodustasid peamiselt vaevu täisealised väikesed tüdrukud, kes polnud mu lendavaks kehaks absoluutselt valmis. Õnneks maandusin siiski pehmelt väikeste tüdrukute otsa põrandale.

Kuidas kirjeldad olukorda Eesti ööelu-maastikul?

Eesti kohta pole ma pädev hinnangut andma – tean vaid, mis toimub Tallinnas. Arvestades meie väikest elanike arvu, on olukord siin ikka oi oi kui hea! Mitmed olulised kohad on küll hiljuti uksed sulgenud, kuid inimesed on endiselt olemas ja Tallinna ööelul on kundede nappuse kiuste väga palju pakkuda. Kes oleks võinud 5 aastat tagasi arvata, et samal õhtul mängivad Tallinnas nt Plo Man, Luca Lozano ja veel kaks A-listi DJ-d erinevates kohtades? Uskumatu! Eks neid, kes omadega tasa tulevad seejuures, on võibolla kümnest kaks. Aga pidutsejate jaoks on valik enneolematult rikkalik. Arvan, et inimeste ja pidutsejate arvu silmas pidades ei ole maailmas Tallinnale konkurenti meelelahutuse kvaliteedi ja valikuvõimaluste osas – vähemalt mina pole sellest teadlik. Suured linnad on muidugi suured linnad, aga Tallinn on eriline koht, kahtlemata.

Foto: soundcloud.com/borntobangMängid DJ-na väga huvitavat kraami. Millised on su viimase aja 7 lemmikut rada?

Betonkust – Moral Flexibility
The Beat Club – Security
Interfront 2 – Destination
The Noisy Project – Percezioni
Fox The Fox – Precious Little Diamond (Special Remix)
Im Kellar – Golden Axe
Eurythmics – Sweet Dreams (Nightmare Mix)

Su DJ-laual on näha tavaliselt grammofone. See ei ole väga tavaline nähtus aastal 2018. Kui suur melomaan sa täpselt oled?

Olen kuskil 10 aastat plaate kogunud. Vinüülisõltuvus on raskeloomuline ja süvenev. Seejuures on aga muusika tarbimine väiksem kui 10-15 aastat tagasi. Tuhnimisele kulub lihtsalt palju vähem aega. Otsing millegi uue järele on lakkamatu.

Mis on su Helikopteri-aja kõige mõnusam mälestus, olid vist natuke seotud selle kohaga?

Väga raske on siin midagi esile tõsta. Kuna ma elasin Helikopteri kõrvaltoas põhimõtteliselt, siis kõige mõnusam oli võimalus alati kasvõi sussides minna ja vaadata läbi üritustelt, kuhu suurema vaeva nõudmisel ei satuks. Uskumatult vinge programm ja vaib oli ikka sellel kohal, pretsedenditult äge!

Helikopter siis kolis lõpuks Svetasse? Suuremad ruumid on justkui upgrade. Kuidas sa seda kõike võrdleksid?

Kui sa lähed nädalavahetusel Svetasse, siis võid üpris kindel olla, et koht on rahvast pilgeni täis. Helikopter oli selles mõttes väga underground ja rohkem teatud tüüpi seltskonna sihtpunkt. Sveta avati tegelikult juba paralleelselt Helikopteriga – tol hetkel asus ta seal, kus asub Kopli Restoran ja nüüd Kopli Couture. Nad on ikkagi kaks eri kohta ja Sveta Baari päris uueks Helikopteriks pidada ei saa, kuigi seal toimetavad samad inimesed ja paljud Helikopteri üritused kolisid peale sulgemist sinna.

Mis sai su aliasest Motherknowsbest? Viimased blogipostitused kiidavad vinüüliparadiisi ja elu Berliinis.

Olin juba 6-7 aastat selle nime all toimetanud. Leidsin, et alterego ümbersünd oli asjakohane ja vältimatu. Kurb vaid, et failijagamisprogramm divshare lakkas eksisteerimast – sinna oli suurem osa Motherknowsbesti miksidest talletatud.

Kas on Motherknowsbesti tagasitulekut oodata? Mõnikord käiakse korraks ära… olen kuulnud. Re-union iseendaga!

Ei ole plaaninud, aga ei välista! Kui peaks tulema tuju tollel perioodil mängitud tech-house’i ja prantsuse elektrot mängida, siis oleks see asjakohane küll. Kitsune, Kompakt, Ed Rec jne.

Millist muusikat mängib su uusim alias DJ Lorenzo Love?

Haha! Uusim ta on jah. Valitav muusika võimaldab mu sisemist lover boy-d välja elada. Nilbest Har Mar Superstarist ja melodramaatilisest soulist deep house’i ja hip-hopini.

Millele keskendub DJ Born to Bang?

Born To Bang on tantsuplatsi tantsitaja. Olgu selleks hüpnootiline deep house, värske elektro, plahvatuslik rave, trance või metal. Juuksed peavad valla pääsema ja muusika su keha üle võimust võtma. Pidu peab olema lõbus, ettearvamatu ja seda peegeldab totter DJ-nimi, seejuures DJ-kunsti tõsiselt võttes. "Hard way DJ / all skool selekta!"

Hetk ühelt eelmiselt Off-Kilterilt.
Edasised plaanid seoses labeli, Off-Kilteri ja muusikaeluga?

Kuzey’l on üks EP soolas. Suvel on oodata kaugemat külalist. Suund sama, mis seni – hoida left-field joont ning pakkuda värskendavat alternatiivi end juba kehtestanud ja Pavlov-refleks pidudele. Muusikat nii endalt kui teistelt tahaks kindlasti rohkem ja tihemini välja anda.

Kuidas nüüd mõni sahtlissekirjutaja sinuga ühendust võtma peaks – ütleme, et see üks kriteerium, ta ei ole su sõber, on täidetud. Lihtsalt astub ligi ja ütleb tere või toimub ikkagi mingi põhjalikum casting?

Kui teed näiteks italo discot või dark wave’i, võid vabalt mulle oma kraami saata – soundcloud, fb, misiganes kanalit pidi. Muud žanrid mind praegu Off-Kilteri alt reliisimise mõttes ei paeluks.

Mis on 2018nda aasta hetked, mida peaks tähele panema?

Off-Kilter ja Kirik üritused. Väga tihti neid ei toimu.

Olid ajad kui Kiriku-üritused olid ju salajased. Mulle väga meeldivad salajased peod. Aga miks sulle meeldib korraldada salajasi pidusid väiksemale seltskonnale?

Salaja on intiimsem. Kirikutel on sooritatud kentsakaid rituaale, seksuaalakte – see kõik ei saaks valimata seltskonna silme all aset leida. Järgmine on tõenäoliselt jälle pigem salajane.

Viimane küsimus ka. Off-Kilter saab kolme aastaseks ja sa tähistad seda 27ndal jaanuaril Sveta Baaris. Milline oleks parim sünnipäevakink?

Tule peole!

Off-Kilteri peokutse leiad omale SIIT. Sveta Baar asub Tallinnas Balti Jaama turuhoone külje all aadressil Telliskivi 62.