Läinud kolmapäeval suutis Alice Cooper anda samal ajahetkel kaks erinevat kontserti – ühe rokk-kontserdi ja ühe teatrietenduse.
Kontsert algas suure pürotehnika pauguga – kukkuvate tulukeste säras astus lavale viis inimest. Ja hetk hiljem ka vanameister ise. Lava ees algas Browni liikumine.

Üleval rõdul istudes avanes kogu spektaaklist laiem ülevaade ja hoopis teine elamus. Niipea kui olid mängitud vanad hitid, mis lava ees publiku korralikult käima tõmbasid, algas etendus saalis istujate jaoks. Lavale toodi giljotiin ja Alice Cooperist sai Frankensteini koletis.

Keegi kunagi kommenteeris, et Cooper kontsertide ajal publikuga üldse ei suhtle. Alles nüüd sain aru, et miks ta seda ei tee. Sellega rikuks ta ainult kogu loodud tervikliku näidendi, mida ta iga kord terve trupiga edukalt ette kannab.