Intellektuaalse omandi temaatikal on hr Andrus Ansipi pikas poliitikukarjääris eriline koht. 2012. a veebruaris hr Ansipile peaministrina kurikuulsust toonud kirglikud sõnavõtud Riigikogu ees ärgitasid Eestis tänavatele tuhandeid protestijaid võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastu. Kolm aastat hiljem, 2015. a mais pani ta Euroopa Komisjoni asepresidendina lauale grandioosse plaani luua Euroopa digitaalne ühisturg, mille üheks osaks on ka autoriõiguse reform.
Niisiis on hr Ansip täna taas olukorras, kus peab hakkama kaitsma ettepanekuid intellektuaalse omandi süsteemi tõhustamiseks ning samal ajal tagama, et see ei riivaks ülemäära teisi digitaalühiskonnas olulisi huve ja õigusi. Uurisime hr Ansipilt, kuidas ta kavatseb selle väljakutsega toime tulla ning mismoodi Komisjoni uus strateegia võiks mõjutada Eesti majandust, eelkõige siinset muusikatööstust.
Olete olnud Euroopa Komisjoni asepresidendi rollis möödunud novembrist. Mida olete jõudnud selle aja jooksul ära teha?
Telekomipaketi vastu võtmine juunis, milles lepiti kokku rändlustasude kaotamine ja raiuti seadusesse netineutraalsus, on juba väga suur saavutus. Oli küllalt neid, kes ei pidanud mõistliku kokkuleppe saavutamist teostatavaks.
Minu vastutusvaldkond — digitaalne ühtne turg — on selle komisjoni prioriteet. Juba pool aastat pärast ametisse asumist avalikustasime strateegia, mis on ühtse digituru loomise alus. Strateegia näeb ette 16 konkreetset sammu (autoriõiguse reformist kuni tarbijakaitse ning andmekaitseni), mis kõik saavad konkreetse eelnõu kuju pooleteise aasta jooksul.
Strateegia tegemine on olnud algusest peale kaasav, palju ettepanekuid oleme saanud liikmesriikidelt, Euroopa Parlamendilt, erinevatelt huvigruppidelt. Kõik need kohtumised ja arutelud on võtnud palju aega ja ma loodan, et see aitab kaasa ettepanekute elluviimisele. Ühtse digitaalse turu puudumise hind on väga kõrge — 415 miljardit eurot aastas, seda on liiga palju!
Mida kujutab endast uus Euroopa digitaalse ühisturu strateegia — kas sellest piisab, et saavutada digitaalne ühisturg Euroopas praeguse Euroopa Komisjoni koosseisu mandaadi lõpuks 2019. aastal?
Digitaalses maailmas on liikmesriikide vahel veel liiga palju piire, mis füüsilises maailmas on juba ammu kadunud. Inimesed on küll harjunud reisima ja tarbima erinevate riikide kaupu ning teenuseid, kuid paradoksaalselt piirideta internet on piirid justkui tagasi toonud.
Toon mõned näited. Ainult 15 % tarbijaid ostavad neti kaudu kaupa teistest EL riikidest, ainult 7 % keskmistest ja väikeettevõtetest müüvad kaupa või teenuseid piiriüleselt — põhjuseks asjaajamise keerukus, kallidus, riskantsus. Kui ettevõte tahab müüa oma kaupu või teenuseid 28 riigis, siis peab ta järgima 28 riigi erinevaid reegleid! Meie eesmärk on muuta asjaajamine digitaalses keskkonnas kõigile lihtsamaks.
Strateegia üheks eesmärgiks on hoogustada riikidevahelist e-kaubandust Euroopa Liidus, mis tekitab rohkem valikuvõimalusi inimestele ja suuremat ettevõtete vahelist konkurentsi. Ühtne digitaalturg peaks kokkuvõttes tähendama seda, et igal ühel oleks võimalik interneti kaudu osta kaupu ja teenuseid Euroopas nii, nagu ta saab seda teha oma koduriigis ja ettevõtjate jaoks seda, et oleks võimalik müüa oma kaupu ja teenuseid Euroopa Liidu piires nagu koduriigis.
Digimajanduses suureneb andmete maht pöörase kiirusega. 95 % praeguseks säilitatud andmetest on salvestatud ainult viimase kahe aasta jooksul. Ja andmeid koguvad ning töötlevad tänapäeval kõik — autod, kaubamajad, otsingumootorid. See tähendab, et me peame tegelema andmekaitse küsimustega, andmete säilitamisega, andmekaevega jne.
Digitaalse ühtse turu strateegia hõlmab veel konkurentsi küsimusi, käibemaksu erisusi, autoriõigusi, põhjendamatut asukohapõhist blokeeringut, e-kaubandust ja palju muud.
Usun küll, et kui kõik me algatused leiavad Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiidu, siis võiks digitaalne ühtne turg 2019. aastal juba palju ühtsemalt toimida. Samas on see sarnane Tallinna linnaga, päris valmis ei saa vist kunagi.
Alles hiljuti kirjutas Leo Mirani ajakirjas Quartz, et Euroopa digitaalse ühisturu strateegia on küll ambitsioonikas, kuid tüüpiline Euroopa lähenemine globaalsele probleemile: seistes vastamisi ülesandega konkureerida Silicon Valley’ga, on Euroopa lahenduseks kehtestada rohkem regulatsioone.[1] Kuidas vastate sellistele skeptikutele?
Meie strateegia eesmärk on sobivate tingimuste ja võrdsete võimaluste loomine. See kindlasti ei tähenda ainult uusi regulatsioone, pigem vanade regulatsioonide kriitilist ülevaatamist (nt autoriõigus) — tarbijate käitumine ajas on muutunud ja me peame reeglid uue digitaalse ajastuga kohandama. Ühtsete reeglite loomine 28 liikmesriigile, mis asendavad rahvuslikke reegleid, tähendab kokkuvõttes vähem seadusandlust!
Ka globaalsetel ettevõtetel on Euroopa Liidu turul lihtsam tegutseda kui nad ei pea tegelema 28 killustatud turuga, vaid saavad toimetada ühtsel turul. Arvan, et just sel põhjusel on meie digituru strateegia saanud ka mitmete USA suurfirmade nagu Google’i ja Facebook’i toetuse.
Me ei peaks kuidagi kartma Silicon Valley konkurentsi. Mind huvitab, et konkurents oleks aus ja kõigile kehtiksid samad ja võimalikult selged reeglid. Meil ei ole Euroopa Liidus ühtesid reegleid Euroopa ettevõtete jaoks ja teisi reegleid Ameerika ettevõtete jaoks — kõik peavad järgima samu reegleid.
Euroopa digitaalse ühisturu strateegia hõlmab strateegias püstitatud eesmärkide saavutamiseks 16 erinevat tegevust. Milliseid neist on Teie hinnangul Eestis kõige lihtsam, milliseid kõige raskem ellu viia?
Kõik on olulised, sõltumata sellest, kas neid on lihtne või kerge ellu viia.
Ka Eesti riik saatis ühes teiste riikidega oma ettepanekud, millised võiksid olla meie strateegia prioriteedid. Eestlaste jaoks on kindlasti oluline, et fookus oleks innovatsioonil ja usaldusel (märksõnadeks küberturvalisus ja privaatsus), e-kaubanduse toetamisel, põhjendamatute piirangute (nagu geoblokeerimise) kaotamisel — kui nimetada ainult mõned teemad.
Eestil on Euroopas digiriigi maine ja paljudes asjades olemegi väga eesrindlikud. Võtame näites e-valitsuse, e-hanked, digiallkirjad ja võimaluse täita maksudeklaratsioone internetis! Samuti on Eesti esirinnas mobiilse interneti ja interneti püsiühenduse kasutamise osas. Ma ei usu, et Eesti nende 16 algatuse ellu viimisega hätta jääks. Kuid kindlasti tekitavad elavamat poleemikat autoriõiguse ajakohastamine ja traadita lairibaühendust võimaldavate raadiosagedusalade jaotamine.
Millised kõnealusest 16 tegevusest mõjutavad Teie hinnangul kõige enam Eesti muusikatööstust? Millist mõju Te ise ootate?
Lisaks e-kaubanduse arengule ja idufirmade arengu toetamisele on tõenäoliselt autoriõiguse reform muusikatööstusele kõige tuntavam muutus. Esmatähtsaks pean autoritele õiglase tasu maksmist, mis on täna suur murekoht.
Võitlus piraatlusega on väga oluline. Mulle tundub, et hea sisu ja kvaliteedi eest on inimesed üha rohkem valmis maksma. Võtame Spotify näite — peale Spotify Austraaliasse turule tulekut langes piraatlus esimese aasta jooksul 20%.
Mul on hea meel, et põhjendamatut asukohapõhist piiramist on muusikatööstuses samuti üha vähem ja muusikatööstus kasutab juba täna mitme territooriumi põhiseid litsentse.
Euroopa Komisjon lubab juba 2015. a lõpuks esitada õigusaktide ettepanekud liikmesriikide autoriõiguse režiimide ühtlustamiseks ja teostele online-juurdepääsu parandamiseks üle kogu Euroopa. Palun selgitage, mida on plaanis võrreldes praeguse olukorraga muuta?
Täna kehtiv autoriõiguste direktiiv võeti vastu 2001. aastal — YouTube’i polnud sel ajal veel olemaski. Uued tehnoloogiad on mõjutanud tarbijate käitumist ning turgu ennast.
Lisaks on autoriõiguste rakendamise erinevused liikmesriikides silmatorkavad ja pärsivad selgelt ettevõtlust. Näiteks mõningate autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamine õppetöös või teadusuuringuteks võib ühes riigis olla seaduslik, teises aga mitte.
Ma tahan, et autoriõiguse reformist võidaksid nii loojad kui tarbijad. Parem online ligipääs erinevatele teostele suurendab Euroopa kultuurilist mitmekesisust, mitte vastupidi.
Tuntud Eesti jazz-muusik Oleg Pissarenko on kritiseerinud, et reeglina jäävad väiksemad tegijad konkurentsis alla suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele ning see sunnib ka Eesti muusikuid taotlema suurfirmade sõprust, samas kui väiksemad tootjad peavad uksed sulgema.[2] Mismoodi aitab Euroopa digitaalse ühisturu strateegia elluviimine seda tendentsi leevendada?
Meie eesmärk on tagada võrdsed võimalused kõigile. Praegusest turu fragmenteeritusest võidavad paratamatult ennekõike suurfirmad. Väiksematel tegijatel ja idufirmadel on vähem võimalusi jõuda uute turgude ja tarbijateni.
Digitaalne ühtne turg aitab selgete ja harmoniseeritud reeglite kehtestamisega selle probleemi lahendamisele kaasa. Uute tehnoloogiate areng peaks pakkuma palju võimalusi just väiksematele tegijatele. 35 % interneti tarbijatest kasutab oma netiaega peamiselt digitaalsele sisule — mängudele, filmidele ja muusikale. Tarbijakäitumine muutub kogu aeg, nutitelefoni kasutajad Euroopas vaatavad enam kui 4 h videomaterjali nädalas.
Autoriõigus peab motiveerima rohkem loomingut ja meelitama ligi rohkem investeeringuid. See ei toimi suletud turul.
Euroopa Parlamendi Piraadipartei esindaja Julia Reda on Teie tegevust kritiseerinud väites, et diskrimineerivate geoblokeerimise praktikate vastu ei aita „Netflix’i roamingu“ kehtestamine ning autoriõiguse reformiga tuleks minna palju kaugemale kui digitaalse ühisturu strateegia praegu ette näeb, s.o vaja oleks Euroopa ühtset autoriõigust.[3] Miks olete otsustanud selle idee praegu kõrvale jätta?
Autoriõiguste kaitse on kujunenud pika aja jooksul, seda ei saa üle öö muuta. Digiajastu on küll väga palju muutnud, kuid ühtset lahendust sellegipoolest ei ole. Ma arvan, et pragmaatiline ja etapi-viisiline lahendus on lihtsalt reaalsem. Euroopa ühtne täielikult harmoniseeritud autoriõigus saab olla küll pikaajaline eesmärk, kuid see ei ole veel tehtav, kuna turg ei ole nii ühtne ja pole ka nähtavat poliitilist konsensust.
Hiljuti tekitas palju kõlapinda Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu 16.05.2015 otsus Delfi vs. Eesti kaasuses. Inimõiguste kohus kinnitas Eesti Riigikohtu otsust, mille kohaselt Delfi kui meediaväljaanne oleks pidanud omal algatusel eemaldama Delfi portaalis Vjatšeslav Leedo kohta avaldatud selgelt õigusvastase sisuga kommentaarid. Järelikult portaalipidaja peaks pidevalt jälgima tema keskkonnas kasutajate poolt lisatud sisu, hindama selle seaduslikkust ning kõrvaldama illegaalse sisu. Samas tekib siin konflikt e-kaubanduse direktiivist 2000/31/EÜ tuleneva üldise jälgimiskohustuse keeluga — korrakaitseorganite tööd ei saa delegeerida eraettevõtjatele. Kuidas on plaanis digitaalse ühisturu strateegia raames see konflikt lahendada?
Sõnavabadus on üks Euroopa Liidu fundamentaalsetest õigustest, kuid samuti on Euroopa Liidu kodanikel õigus kaitsele vihakõne ja vägivallale õhutamise eest. Tänased reeglid kohustavad internetiteenuste osutajaid eemaldama oma keskkonnast ebaseadusliku sisu (nt terrorism, lapspornograafia jne) kui nad ise seda märkavad või mõni osapool sellele tähelepanu juhib.
Digitaalse ühtse turu strateegia näeb ette reeglite analüüsi — kas on vaja teha uusi ettepanekuid kehtestamaks karmimaid reegleid ebaseadusliku sisu eemaldamiseks ja milline on seal just internetiteenuste vahendajate roll. Praegu on vara öelda, millised järeldused saavad olema.
Seoses digitaalsete andmekandjate levikuga on drastiliselt kahanenud autorite sissetulekud nn tühja kasseti tasult, mida veel tänini kogutakse helikassettide ja VHS-ide pealt. Seepärast on autoriühingud paljudes Euroopa riikides teinud ettepanekuid hakata maksustama ka uuemaid salvestusseadmeid ja -kandjaid nagu mp3-mängijad, i-Podid, HD DVD-plaadid jne. Kuidas lähenetakse sellele teemale digitaalse ühisturu strateegias?
Tehnoloogiline areng on palju muutnud, mõned liikmesriigid on tühja kasseti tasu asemel riigieelarvelist toetust eelistanud. Situatsioon muutub turul pidevalt, kohtupraktika (case law) annab uusi lahendusi, peab seega tõsiselt kaaluma, kas Euroopa Liidu tasemel seadusandlik sekkumine on siin just parim lahendus.
Mismoodi mõjutab digitaalse ühisturu strateegia rakendamine läbirääkimisi USA-ga uue Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu sõlmimiseks? Kas see pigem kiirendab või aeglustab ühisosa leidmist Euroopa ja USA vahel?
Digitaalne ühtne turg ei lihtsusta elu ainult Euroopa Liidus, vaid pakub uusi võimalusi loomulikult ka kolmandatele riikidele, sealhulgas USA-le. Ka nende jaoks on suur vahe, kas ajada äri ühe suure turu või 28 killustatud turuplatsiga. Digitaalsetel tehnoloogiatel ei ole piire, sestap on meil vaja koostööd oma rahvusvaheliste parteritega väga erinevatel teemadel nagu nt küberturvalisus ja ühtsed standardid. Internetihalduses on meie vaated USA-ga väga sarnased. Mõlemal pool ookeani on tugev poliitiline tahe, et tagada avatud internet. Maikuus Washingtonis Euroopa Liidu digituru strateegiat tutvustamas käies ütlesin, et on palju rohkem, mis meid ühendab, kui seda, mis lahutab. Seega näen meie kahe liidu koostöös ainult suuri võimalusi. TTIP lepingut ennast digitaalse ühisturu strateegia otseselt ei puuduta.
Paljud Euroopas sündinud iduettevõtted lähevad kõigepealt Silicon Valley’sse USA turgu püüdma ning alles seejärel laienevad Euroopasse ja mujale. Kas ainuüksi digitaalsest ühisturust piisab, et arendada globaalseid ärisid Euroopas? Mida on Euroopa Liidus veel plaanis selles suunas ette võtta?
See on tõesti nii, et väga paljud idufirmad lähevad kasvufaasis Räniorgu. Miks? Sest Euroopas on liialt palju takistusi ja neid samu reegleid, millest eespool juba palju rääkisin, mis puudutavad eeskätt ülepiirilist äri. Uue riigi seadusandlusega kohandumine maksab sisenevale ettevõttele keskeltläbi 9000 eurot. Korrutage see arv liikmesriikide arvuga! Meie strateegia aitab just seda seadusandlikku rägastikku selgemaks ja seeläbi tegutsemist kiiremaks, lihtsamaks ning odavamaks muuta. Tulevikus ei peaks ükski Euroopa idufirma laienemiseks tingimata USAsse kolima.
Lisafinantseeringute juurde meelitamine on samuti teema, millega koos oma kolleegidega — finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu eest vastutava voliniku Jonathan Hilli ja siseturu eest vastutava voliniku Elzbieta Bienkowskaga — tegeleme. Siin peaksime tulema konkreetsemate ideedega välja juba sel sügisel.
Euroopas on juba ettevõtmisi nagu nt „Startup Europe“, mille fookus on just idufirmasid õigete võrgustikega siduda. Tööhõive tuleb suuresti idufirmadest — 50 % uutest töökohtadest luuakse just neis firmades, see on ka põhjus, miks idufirmade toetamine on minu hinnangul äärmiselt oluline.
Kolm aastat tagasi tuli teil rinda pista suure hulga inimestega, kes uskusid, et võltsimisvastasest kaubanduslepingust ACTAst tõuseb Eestile rohkem kahju kui kasu. Tänu jõulisele vastuseisule on ACTA praeguseks minevik. Mida on Eesti ACTA-kogemusest õppida Euroopa digitaalse ühisturu strateegia elluviimisel?
Asju tuleb ajada läbipaistvamalt ja kaasavamalt, protsessi läbipaistmatus oligi ACTA puhul viga.
[1] Leo Mirani. Europe wants to be the world’s leading tech power. Andrus Ansip is tasked with making it happen. Quartz, 03.08.2015.
[2] Oleg Pissarenko. Tasuta muusika kuulamisest. OP Music blogi, 19.07.2015.
[3] Julia Reda. European Commission fails to deliver on Digital Single Market promises.