Teadmata nimega koduvalvur Tartust
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.
Maribou State – "Feel Good (feat. Khruangbin)"
MC STan B: Mul on isegi natuke kahju, et ma ei kuulnud seda lugu suve alguses, sest oleksin seda juba juunis soovitanud sumedateks suveõhtuteks, kui kell on juba palju, aga pole mingit soovi suvila terrassihängi lõpetada. Aga pole hullu, soojad augustiõhtud sobivad selle loo kuulamiseks ikka suurepäraselt.
I Hate Models – "It Will Last Forever"
Ivo: I Hate Models polegi varem muusikapaist läbi käinud, ehkki siin soovitajate seas austajaid peaks jaguma. Tegelikult olin täiesti kindel, et olen isegi eelmise aasta EP-lt "State of Control" näiteks lugu "She Said Fuck People I Have Drugs" soovitanud, aga otsing väidab teisiti. Tänasekski oli tegelikult algne plaan midagi muud, aga see pala paar nädalat tagasi ilmunud EP-lt "Midnight Cults" lihtsalt jäi tööpäeva hommikul kordusesse mängima ning tõmbas täiega endasse. Kindel soovitus.
17.-18. augustil toimub Peipsi ääres, Tartumaal Ranna puhkekülas kolmandat korda Skeneraator festival. Skeneraator nimetab end Eesti esimeseks “desert festiks” ja seda ilmselt mitte toimumiskohas täiesti olemasoleva kauni liivase rannariba, vaid muusikavaliku tõttu, kus segunevad suitsune metal, psühhedeelne rock ja käre punk, fookusega stoner muusikale. Tegemist on festivaliga, mis tabab täpselt skenenishi ning kus, värskendava vaheldusena, kuhjaga elustiili ees ei oota. Äsja avaldasime ka korraldustiimi pealiku Sandriga telgitaguseid avava intervjuu, mida soovitame lugeda. See muusikapai on põhimõtteliselt Skeneraator festivali eri: kõigepealt panevad oma soovitused letti festivali korraldustiim ning seejärel festivalil reedel pool tundi pärast südaööd lavale astuv festivali vaimuga suurepäraselt sobituv Estoner.
The Smashing Pumpkins – "Solara"
Elise Rohtmets (Skeneraator): Seebikates on tegelastel sageli kurjad kaksikud ja surnust ülestõusmised. Smashing Pumpkinsi peaaegu originaalkoosseisus tagasitulek on nagu seebika süžee 10 aastat tagasi lennuõnnetuses surnud vennast, kes 10 aastat hiljem teise näitleja kehastatud karakterina rahva hullutamiseks tagasi tuuakse. Alguses mõtled, et odav trikk, ma olen sellest teemast juba üle saanud, aga siis ühtäkki oled jälle teemas sees ja mõtled, et ära jäta mind enam kunagi.
St. Vincent – "Fast Slow Disco"
Mari-Liis Leis (Skeneraator): Üdini andekas Anne Clark tegi oma loost “Slow Disco” uue versiooni ja esimest korda hakkas mulle St. Vincent päriselt meeldima. Kohe nii väga, et peaks seda mõnel peol mängima, sest see on paras annus ausust kõrvu kumisema jäävas lüürikas: "I’m so glad I came but I can’t wait to leave". Boonuseks nauditavalt higine video ilusate inimestega.
Spaceslug – "Eye The Tide" (album)
Sander Luuk (Skeneraator): Ma mõtlesin tükk aega, kas ma valin Somali Yacht Clubi uue albumi siia või mitte ning ma otsustasin seda mitte teha, et tuua välja üks vähem tuntud bänd Wroclawist, kes on ka üdini badass meditatsioonibänd. See muusika on kirju, hästi produtseeritud, ja mis kõigetähtsam, hingega tehtud. Žanripõhiselt oleks vist raske liigitada, aga kui juba, siis juba. Rock n Roll to Post-Rock to Proge to Stoner to Doom to Metal to Space Rock to Sludge. U name it, aga kui sulle ei meeldi “Stoned Meadow”, siis pole see sulle. Meelega ei hakka siia mingeid helimaastike ja “huvitavaid” kitarririffe ja soolosid maininma, sest see on lihtsalt lame mu arvates.
BOOZE & GLORY – "Simple"
Raik Sõster (Skeneraator): Mingi hetk sain aru, et ma olen oma olemuselt ja arusaamadelt piisavalt vanaks saanud/jäänud, et on aeg tõele näkku vaadata ja kõigel minna lasta.
Dermot Kennedy – "Moments Passed (Mike Dean Remix)"
Jaalika Lokotar (Skeneraator): Ma olen aktiivne, tulihingeline sahtlisse maalija (teate, kui kohutav on kolimine kõikide nende maalidega) ja maalimisel tahan ma kuulata kõige ängistavamat muusikat, mida ma leida suudan. See remix tuletab kõik mu hirmud, valed valikud, südamevalud ja tegemata asjad meelde.
Vulture Industries – "Stranger Times" (album)
Ulver – "Assassination of Julius Caesar" (album)
Jaanus Luka (Estoner): Kuna pika mõtlemise peale ei tule meelde ühtegi märkimisväärselt head ega halba 2018. aasta väljalaset, siis pakun kaks eelmise aasta oma. Esimesena Vulture Industries "Stranger Times". Esimest korda avastasin bändi, mis mulle täiega meeldib paar kudzuuud enne, mitte pärast seda kui nad Eestis esinesid. Norra avant-garde rock, mille avastasin, kui olin Arcturuse liiga läbi kuulanud ja otsisin, mis võiks mingil määral sarnaneda. Teisena kurja black metalina alustanud Ulver, mis on aastate jooksul sujuvalt üle läinud pehmemale pigem elektroonilisele muusikale. Mulle õudselt meeldivad bändid, kelle loomingu saab aastate lõikes kategoriseerida kapitaalselt erinevateks loomeperioodideks.
King Gizzard and the Lizzard Wizard – "Flying MIcrotonal Banana" (album)
Kristian Vallikivi (Estoner): Mul on raskusi millegi valimisega. Kõik selle aasta muusika, mida ma kuulnud olen, on keskpärane ja steriilne – mitte piisavalt hea, et jääks meelde ja mitte piisavalt halb, et oleks naljakas. Pean silmas pigem küll popmuusikat. Olen sel aastal töö tõttu palju raadiot kuulanud ja vastukaaluks pole olnud eriti aega kaevuda põrandaalusesse muusikasse. Kui raadio üle viskab, panen harilikult peale mõne eelmise aasta King Gizzardi albumi või miskit turvalist vanakooli. Lendav Mikrotonaalne Banaan on vägagi timm album.
Isaac Chambers – "Moonlight ride"
Ralf Vinkler (Estoner): Lasti paar kuud tagasi välja ning pole just parim ega halvim lugu, kuid tööl alati ülichill kuulamine. Muidugi kui pärismuusikat tahate, siis kuulake PANTERAT!
Zeal & Ardor – "Stranger Fruit" (album)
Anton Veeremets (Estoner): Õnnestunud eksperiment stiilis "X+Y=???", kus X on gospeli ja souline protobluus ja Y on black metal. Debüütalbum oli huvitav katsetus, see plaat on aga juba palju küpsem ja sihikindlam.