Sel laupäeval tähistab Sin City Tartus klubis Illusioon oma 10.juubelit ning peaesinejaks on selleks puhuks kutsutud üks D’n’B legende Goldie. Kuna Eestis ei ole just palju üritustesarju, mis võivad nii uhke sünnipäevanumbriga uhkustada, siis uurisin ühelt Sin City korraldajalt Eero Muistelt (S.I.N), mis on teda kõik need aastad innustanud üritust korraldama.

Palju õnne 10. juubeli puhul! Meil väga palju üritustesarju just pole, mis saaksid 10 tegutsemisaastaga hiilata
Tänud! Selles suhtes küll. Ma arvan, et Eesti trummi ja bassi maastikul on see kindlasti omaette nähtus, eriti selles valguses, kui palju välismaa artiste on siia toodud, siis on saavutus küll.

Miks sa üldse alustasid omal ajal sellise üritusega ja kuidas sa nii kaua vastu pidanud oled?
Tegelikult, seda alustas Eero Mander ja siis pärast paari pidu ühinesin mina temaga. Nii me olemegi seda kümme aastat teinud. Meil on kambas ka Studios ning tavaliselt mängivad nad Manderiga koos peo esimeses pooles, siis peaartist ja mina mängin lõpus.

Ära ei tüüta iga kuu 200km edasi-tagasi sõita?Lihtsam oleks ju Tallinnas sarja korraldada kui Tartus
Ei, Sin City’d on lihtsalt seda väärt! Õnneks on abiks olnud ka head sõbrad, kes tihti sõitmisega abistavad (erilised tänud lähevad Otile, Apole, Paavole, Tõnisele ja Aivole). Tartus sellepärast hea, et see on ülikoolilinn ja on ju väga loogiline teha trummi ja bassi üritust just seal. Publik ja muusika lähevad väga hästi kokku. Kõikidel Sin City’del on alati palju rahvast olnud. Üldkokkuvõttes on tulemused väga head.

Sel korral on peaesinejaks Goldie, kes pigem on vanakooli artist. Näed sa publiku seas erinevust, et kui tuleb vanakooli artist, siis on publiku keskmine vanus veidi kõrgem ja uuekooli artistide puhul veidi noorem?
Sellist vahet pole küll tähele pannud. Kui võtta vanemaid või uuemaid artiste, siis Tartu publiku puhul see midagi väga ei muuda. Mõnikord on nii, et kui tuleb mõni eriti lege vanakooli artist või uus superstaar, siis tuleb ka Tallinnast rohkem inimesi. Aga rahvaarvu poolest drastilisi muutusi pole, kui siis väikesed kõikumised, kuid seal mängivad rolli muud faktorid.

Rääkides Grindi korraldajatega, mainisid nad, et DJ-de tasud on mitmekordistunud. Kas sa oled ka märganud, et mõni aasta tagasi oli artiste kergem tuua?
Sisuliselt on see õige jutt. Viimaste aastatega on peavoolu D’n’B artistide tasud tõusnud küll. Ka mõnede täiesti uute artistide tasud hakkavad sellest piirist pihta, kust vanasti sai sama raha eest suurema kaliibriga tüüpe. Kuna me oleme nii kaua seda üritust teinud ja aastate jooksul olen ka läbi oma muusika ja plaadifirmade saanud teiste artistidega isiklikult tuttavaks, siis teine kord saab lihtsalt soodsamates tingimustes läbi rääkida. Mõnikord tulevad lihtsalt juba evendi enda pärast, kuna on kuulnud teistelt artistidelt et jube hea pidu. Samuti teatakse, et alati hoolitsetakse hästi ja korraldus on hea.

Teil on välisartistide nimekirjas juba üle 100 artisti. Kelle üle sa kõige rohkem uhke oled olnud?
Neid on tegelikult palju, kelle üle erilist uhkust tunda, kuid kui mõned nimed välja tuua, siis ühed kõige nimekamad on olnud Andy C, Noisia, Ed Rush (2x), Roni Size, Krust, DJ Marky (2x), London Elektricity (3x), High Contrast (2x), Netsky, Calibre, LTJ Bukem (2x), jne. Ka näiteks Kosheen, mis on olnud nii Tallinnas klubis Korter kui ka klubi Tallinnas ühe korra ja oli mõlemil korral väga hea. Muusikavaliku kohapealt üks meeledejäävamaid oli ka Goldie ja ta on muidugi omaette karakter! Eks me oleme kõigi üle uhked, kes meil käinud on ja kindlasti ei saa ka unustada kohalike dj’sid, suur respekt ka neile!

Kosheenil oli ju hea seik, kus osa inimesi arvas, et Kosheen ainult 3 lugu esitaski..
Täpselt-täpselt. Kohal oli veidi mainstream’im publik, maja oli rahvast pungil, vokalist tuli tegi alguses 3 lugu ja lahkus korra lavalt (muidugi Kosheeni produtsendid jätkasid oma instrumentaalpaladega), kuid osa publikust arvas, et see oligi kogu kontsert ja läksid koju. Tegelikult tegid nad 3 satsi ja kõik põhilood tulid alles lõpus.

Kuidas sa positsioneerid end kahe teise menuka trummi ja bassi ürituse, Tjuun-In’i ja Grindi, vahele?
Väga raske küsimus. Grind on rohkem oma tuntust saavutanud uuekooli dubstepiga ja nendega otseselt ei saagi võrrelda, sest nad on ajanud veidi teistsugust rida,kuigi neil käib ka D’n’B artiste. Igaljuhul müts maha ka nende ees, kuna nad on suutnud klubi Hollywoodi neljapäevast ühe menuka õhtu teha. Tjuun In on samuti legendaarne üritus ja meiega enam-vähem sama teema, aga nad vahepeal ei teinud väga regulaarselt üritusi ja välisartiste ei toonud. Tundub, et pigem panid rohkem rõhku kohalikele, kuid musa osas väga vahet ei ole. Toredad peod kõik! Eks oleme tegelikult kõik suured sõbrad.

Mis suuremas plaanis hetkel trummis ja bassis praegu toimub?
Aasta-kaks tagasi hakkasid paljud produtsendid mainstream dubstepi edu varjus hästi sündirohket ja vokaalset mainstreami maiguga D’n’B’d tegema. kuid nüüd mulle tundub, et vanakooli saund on jälle teema. Hetkel on ka palju head uut tumedamat ja ka soulful’imat saundi liikvel. Mulle see väga meeldib!

Vanakooli fännidele on see ainult heaks uudiseks
Ma usun, et vanakooli fännid on ise ka sellest aru juba saanud. See on tõesti äge. Vahepeal mõned produtsendid läkski liiga kommertslikuks kätte ja seda muusikat tuli lademetes. Eks on ka selliseid artiste, kes paralleelselt käisid ikka mööda oma vana head rada ja on jälle vaikselt esiplaanile kerkimas. Samas ka kommertslikumas D’n’B‘s on väga hästi produtseeritud lugusid ja artiste. Eks turgu ole igale stiilile.

Vanakooli tegijad jäävad pigem liistude juurde, aga nooremad katsetavad ka teiste stiilidega.
Tänapäeval paljud produtsendid end ühe stiiliga ei piira. Minuarvates on see väga lahe! Tehakse misiganes stiilis lugusid. Segatakse stiile, saunde, produtseerimistehnikaid ja tulemused on tihti väga ägedad! House on muidugi väga popp hetkel. Isegi patustan ühe lisaprojektiga.

Sa teed ise ka ju mussi? Sa küll ulmeviljakas pole, aga samas su lood on alati väga head olnud. Palju sa oma lugusid settidesse miksid või jätad viisakusest oma lood välja?
Jah, teen. Peale „S.I.N“-i on veel 3 projekti. Võiks rohkem viljakas olla tõesti, kui sa pead silmas reliise. Õnneks on siiski nii läinud, et enamus, mis ma teen, jõuab kuskile plaadile/reliisile. Loodan, et nüüd ära ei sõnanud. Kuna lisaks muusika produtseerimisele tegelen ka oma stuudios veel treilerite/reklaamide helindamise ja masterdamisega, siis sinna läheb enamus ajast. Mis puutub omaloomingu mängimisse, siis ma ei ütleks, et oleks ebaviisakas. Iga artist peakski mängima ka seda, mida ta ise teeb. Kuna ise teen trummi ja bassi vallas äärest ääreni musa, on rahulikumaid, tumedamaid kui ka mainstream’imaid lugusid, siis vastavalt, kus ma mängin ja kellele, siis kindlasti mängin ka oma lugusid.

Kaua sa arvad, et Sin City veel vastu peab? Mutant disco tähistab nüüd detsembris 16. sünnipäeva. Suudate sama kaua vastu pidada?
Arvan küll. Tuleb ikka edasi ajada oma asja ja vaadata, kuhu need teed välja viivad. Meil on Manderiga ikkagi oma väike missioon, mis niisama lihtsalt ei väsi.

Trumm ja bass nii pea välja ei sure?
Kindlasti mitte. Kui muusikastiile vaadata, siis arvan, et drum’n’bass on praegu heal järjel. Ta pole kunagi otseselt välja surnud, et teda oleks pidanud elustama. Seal on alati aetud konkreetset liini ja samuti aegajalt haarab teistest poppidest muusikastiilidest endaga midagi uuenduslikku kaasa. Skene on väga eluterve.

Traditsioonilised küsimused: mida sa oled viimasel ajal kõige rohkem kuulanud?
Jällegi, head musa on palju! Tumedama poole pealt näiteks just tuli välja uus Gridlok & Prolix – Project Trendkill LP. Super! Samuti üks ilmumata lugu, mis pole veel mu „plaadikohvrist“ lahkunud on Ed Rush & Optical – Long Stay (ft. Ryme Tyme). Sellel lool on super hea swing. Need mehed ei väsi mind üllatamast.

Mis on su lemmik rada 7?
Ed Rush & Optical – Compound

Facebooki event ka:http://www.facebook.com/events/385742074889514/?fref=ts