Foto: Kristi Heil Photography
Noortebänd 2016 finaal toimub juba sel reedel, 28. oktoobril, Kinos Sõprus. Finalistidele lisaks jagavad õhtule peotäitega vürtsi Noortebänd 2015 võitja Abandoned Elysium ning Stage Europe Network kuue riigi ühine eriprojekt. Üheks eelvoorude sõela läbinud finalistiks on 16-aastane Arukülast pärit Eik Erik Sikk, kes kirjeldab oma muusikat järgmiselt – räppmuusikast, spoken word’ist ning puhtast emakeelsest luulest kokku segatud alternatiivne ning võnkuv tervik. EIXD annab edasi kirge elu, lingvistikakauniduse ning mõtlemapaneva muusika ja kunsti vastu, läbi pidevalt muutuva kõverpeegli, mis on saanud alguse vaid mõnest igavuses kokku pandud “noored-on-hukas"-riimikompest.

See on küll selline tüütu tüüpküsimus, aga vahel siiski abiks artisti lahtimõtestamisel. Mida see nimi – "Et Ilutseda X Dekaadki" ehk EIXD – ikkagi tähendab, kust see tuleb?

Nimi EIXD ilmus üsna ootamatult, samamoodi nagu ka soov muusikat teha: arvatavasti olin tollal isegi pisut ossluse poole kalduv, võibolla sõbrad kutsusid mind nii, kuid külge see nimi jäi.
Idee aga, et see oleks lühend, ilmus päris hiljuti, sel kevadel "Külmkapi" muusikavideo valmimise käigus. "Et Ilutseda X Dekaadki" oligi väljamõeldud niiöelda vastupanuks pseudonüümi veidrakõlalisusele. Et kui "EIXD" ise kõlab nagu artistitiitel, mis sobiks mõnele väikelinnaräpparile, kes teeb iganenud stiiliga palasid oma autoarmastuse kohta, siis lahtikirjutus lükkab seda arvamust omal kombel ümber. Teen muusikat õudse nime alt, ent sisuline pool püüab pidevalt sellest üle särada ja kümnenda dekaadigi ilutsevat ja keerulist loomingut toota.

Samas võin saladuskatte all teatada, et mõned plaanid nimemuutuseks on juba korraliku aja kaane all mulisenud ning on vaid loetud hetked, kui idee üle keeb ning pseudonüüm uue kuue saab. Selgema, lihtsama, viisakama ja sellise, mida osataks paremini hääldada.

Paar sammu tagasi ka ehk kuidas spoken word’i teemasse jõudsid? Enne oli vist väike pungipisik?

Tõepoolest, algklasside vältel kuulasin ohjeldamatult oma klahvidega Nokiatest punki ning olin surmkindel, et suurena olen ma täpselt selline, nagu kõrvaklappidest hüüdvad eeskujudki.
Ent pikapeale tutvusin tavavoolumuusikaga, sealt edasi tavavooluhiphopiga (vennal oli kodus kuhi 2000. aastate Eesti räpiplaate, mida ta ise ei kuulanud ja mis mulle näppu libisesid) ning enne kui arugi sain, olid mu 6-aastasena alustatud loodusluuletused arenenud edasi algelisteks 14-aastase räpitekstideks.

Kuna aga alguses (ja siiamaanigi ehk kohati) stroofid kuigi rütmi ei läinud, otsustasingi kiiruga oma žanrilise suunitluse spoken word’i poole pöörata. Ja sealt juba areneski edasi räppmuusikaga segunenud eneseteostus, mida tänagi teha naudin.

Oled ikkagi võistlemas Noortebändil, mitte näiteks Värske Rõhu loomekonkursil. Kas sellest võib eeldada, et rütmi ja esitluse osa on sinu jaoks oluline, neid tekste ei saa anda vaid lugeja pähe sammuma? Püüan siin identiteeti sihtida. Kõik ütlevad, et kindel määratlemine on ahistav jne, aga kui ikkagi sunnitakse pooli valima – kas pigem luuletaja või artist?

Siiski MÕLEMAT! Ma võin vabalt soovi korral luuleraamatu trükki lasta ning see jätakski päris luulekogu mulje, samas aga on esinemine, visualiseerimine ja helide kaudu kuulaja kujutluspiltidega mängimine nii lahe, et ei tahaks eales ka artististaatusest lahti öelda. Keeruline küsimus, minu Instagram ütleb nime poolest "@luuletaja", aga samas Soundcloud ütleb kirjelduses, et "spoken word-artist". Seega jään vist igavesti multifunktsionaalseks kahevahelseisjaks.

Samas olid ka esineja näiteks Arvamusfestivalil. Kas seal laval olles oli kava midagi muud kui tavapärasemas kontserdikohas? Kuidas aga akustilise muusika festivalil Acoussion Live – ilma biidita?

Ei, Arvamusfestivalil oli täpselt samasugune kava, nagu alati ning inimesi kogunes suure platsi pealt isegi vägagi korralikult pisikese lavatelgi ümber. Võibolla pakkusime neile suurest arutelust ja samal õhtul lõppenud kuivast poliitikute debatist õhku, kuna teisedki Genklubi telgis ülesastunud tegid siiski puhast muusikat.
Acoussion Live’il tegime ikka täiesti "biidiga", DJ ainult improviseeris ühele palale tausta kohapeal, muutes asja pisut teistsuguseks kui tavaliselt.

Oled üles astunud HeadRead kirjandusõhtul, aga seal ikkagi Eik Erikuna, mitte EIXDina. Kas need on kunstiliselt erinevad tegelased?

Jah, HeadRead on juba teist aastat olnud üks mu lemmiküritusi. Ütleks nii, et isikulist kahestumist nende kahe nime vahel ei toimunud, Verinoortel esitasin siiski, nagu ikka, muusikat ning vahet ei olnud, kas astusin üles oma pärisnime või autorinime alt, ikka sai selle käigus ka EIXDd tutvustada ning räppmuusikat luulehuvilistelegi lähemale tuua.

Tõusid tähelepanu keskmesse peaaegu täpselt kaks aastat tagasi looga "Balti Jaam", abiks tõukega Mihkel Raualt. Kas see oli juhus või tead, kuidas see Raua tähelepanu püüdis?

Oeh, "Balti Jaam", õudne lugu. Tõuge tuli mingi veidra doominoefektina, Mihkel avastas pala vist minu ema kaudu. Tegelikult oli üsna halb, et nii varakult taoline tähelepanu tõusis, kuna ma ei osanud tollal sellega kuigi palju peale hakata.

Tähelepanu tõi ka koostööd kohaliku hiphop-skene tegijatega, näiteks lugu "Järgijad" 5LOOPSiga. Mida veel?

Koostöid on olnud tegelikult üsna korralikult. Eelmisest sügisest saati tegutseme näiteks pikemat aega ühes Sammalhabeme (muusikunimi) või Kueraga (biidimeistrinimi), kes lasi 2015. aasta lõpus välja oma menuka "Sammalbumi" (rõhutan, plaadi nimi pole siin valesti kirjutatud!) ja kes ka Noortebändil mulle taustu mängima saabub. Lisaks juba "Balti Jaamast" saati oleme koos loomingut teinud Kolmnurgaga grupist 1teist, neil tuli näiteks hiljuti "Miks(mitte)teip" välja. Siis viimase EP palal "Kirjandusministeerium" hüüdis refrääni staažikas WST. Samas, ma ei saa küll midagi lubada, saatis näiteks Chalice just hiljuti ühe instrumentaalitükikese, ehk läheb kunagi ka see käiku. Seega koostöid jagub.

Suurem loominguline hoog paistab olevat aga sind sel aastal tabanud. Täispikk album ja sellele EP veel lisaks. Mis juhtus?

Kuna palad tekivad üsna pisteliselt, avastasingi järsku, et hoog on sees, ning avaldasin materjali ära. Nüüd saab taas vaikselt tagasi tõmmata, puhtalt lehelt alustada ning pisut suuremate vahedega singleid avaldada.

Kuskil uudisnupus oli mainitud, et "suuremast produktsioonist" oled loobunud, sest tahad teha oma asju sõltumatult. Kas saad seda veidi lahti seletada? Mida tähendab produktsioon EIXDi moodi?

Suurema produktsiooni all pidasin seal arvatavasti silmas seda, et hoidun hästi laialdasest koostööst mitme inimesega korraga, kuna mida enam persoone korraga sama projekti kallal töötavad, seda kauem võtab asi muusikas ka enamasti aega. Seega on lihtsam luua oma asja, iseseisvalt ning kohe, kui soov või loomepalavik tekib.

Khm, võrreldes "Balti Jaamaga" on su põhiinstrument – hääl – oluliselt muutunud. Kas ja kuidas on see loomeprotsessi mõjutanud?

Usun, et hääle madaldumine tuleb igati kasuks, nii muusika nauditavuse kui ka tõsiseltvõetavuse poole pealt. Eks ikka on meeldivam, kui keegi ei hüüa sulle kiledal häälel kõrva, vaid mõmiseb madala häälega, nagu kohvireklaamis.

Kes on su kaasteelised, keda näeb ka esitlustel ja salvestistel kaasa tegemas? Ole viisakas, tutvusta palun.

Neid kaasteelisi on äärmiselt palju, seega terve nimekirja ette lugemiseks läheks romaani jagu teksti. Eks nendeks abistajateks on tihtipeale ikka andekad sõbrad ning tuttavad. Muusikavideoid on filminud näiteks umbes viis erinevat operaatorit aegade jooksul, ent pidevalt on kaasas püsinud pikaajaline kamraad Mattias Hallismaa, kelle käe all lõime ka kunagi mu esimese "muusikavideo", mille privaatlinki julgen ma nüüd vaid valitud inimestele jagada. Salvestistel tammuvad ikka Kolmnurk ja Kuera kaasa, tihtipeale ka endine klassiõde Emmi Kõiv oma tabavate väljaütlemiste ja kauni lauluhäälega, Erik Joonas Juhandi, teatriklassivend oma värskete luuleriimidega ning kohati ka Mattias Tirmaste ja Johan Kristjan Aimla, kumbki samuti teatriklassist, mängivad sadat erinevat pilli ning improviseerivad vaimukaid bäkke. Seega kaasteelisi on palju-palju, kasvõi viimase lindistussessiooni käigus sadas appi poolrootslasest sõber Erik Björck ning lausus "Falsetile" mõne rootsikeelse sõna lisaks.

Millega peale luule ja muusika veel tegeled? Pürgid näitlejaks?

Tegelen peale luule ja muusika ka fotograafia, filminduse, näitlemisega (õpin hetkel VHK Gümnaasiumi teatriklassis) ja joonistan vahetevahel ("Pudistaja" EP kaanepilt näiteks). Igasugune kunst on teretulnud!

Vimaseks radaseitsme klassikaküsimus – palun lemmik seitsmes lugu (ükskõik, milliselt artistilt, aga albumi 7. lugu)?

Panen huupi ja võtan esimese ettejuhtuva hea albumi koduriiulist: DVPH "Teener".