Vasakult: Kalver, Degritter, Taniel, Uku.
Algus
Kui saabun Tartu ja SPARK Makerlabi maja üles leian, käib seal juba laupäeva hommikul verejanuline lahingurobotite ehitamine. Usk nooremasse põlvkonda on taastatud. Ent olen majja tulnud teisel põhjusel. Sealsamas ehitavad neli tartlast maailmas ainulaadset tehnoloogilist, mugava kasutajaliidesega disaintoodet.
Idee sündis neli aastat tagasi, kui tarkvarainsener Taniel Põld hakkas kodus rohkem vinüüle kuulama. Sellega seoses kogunes tal riiulisse hulk taaskasutusest ostetud plaate, mis olid valdavalt täbaras seisukorras ja räpased. Et neid plaate ei saanud korralikult kuulata, hakkas Taniel uurima, milliseid plaadipuhastusviise turul saada on. Selgus, et enamik neist olid aeganõudvad, ebaefektiivsed ja tõttöelda koledad. Tal tekkis tõdemus, et plaatide puhastamine saaks olla oluliselt lihtsam ja esteetilisem protsess.
Toona tegeles Taniel töö kõrvalt koos Jaanus Kaldega Tartus Aparaaditehases ühe mürasummutamisprojektiga. Samas kontoris oli Jaanusel sõbra Kalver Sillaga elektromehaaniliste seadmete prototüüpimisega tegelev ettevõte. Kampa võeti veel kõigi ühine tuttav Uku Püttsepp.
Kaks korda ei pidanud õun Põllule pähe kukkuma ja nii hakatigi sõpradega uue ja parema vinüülipuhastusmasina ehitamise ideed põrgatama. Pärast kolme aastat tööd on projekt jõudnud eelmüügini.
Must plaat.
Turuseis ehk konkurendid
Ultrahelipuhastus on laialt levinud: seda kasutatakse võrdselt nii autoremonditöökodades kui pooljuhttööstuses. Ultrahelipuhastuse tõi muusikamaailma laiemalt esimesena Saksa firma AudioDesk. Ultrahelil töötavate plaadipuhastusmasinate arvustused on kiitvad, räägitakse isegi uutest helidest ja mõõtmetest, mida enne puhastamist plaadi helipildis ei olnud. Ent mehaaniliste plaadipuhastusmasinate kõrval kuuluvad ultrahelipuhastid kahtlemata kallimasse hinnaklassi.
Saksa AudioDesk maksab ligikaudu 2500 €, millele lisandub transport. Teine tuntum tootja on USA-s Klaudio, kelle seade maksab koos transpordiga 5000 €. Viimase on ka Degritteri meeskond proovimiseks ja oma seadmega võrdlemiseks ostnud. Kusjuures investeering Klaudio masinasse ei olnud asjata. Tiimi sõnul teavad nad nüüd, et arendavad paremat masinat. Degritter hakkab maksma ligikaudu 2000 €. Eelmüügis müüakse piiratud koguses testmasinaid, mille hind on 1200 €.
Testplaat, millel on margariini-jogurti-grafiidi kokteil.
Keeruline valmistada
Degritteri ehitus ja arendus käis tiimil töö kõrvalt ja oma vahenditega. Kõige rohkem aega ja seadistamist nõudis aparaadi tuum – ultrahelisüsteem. Tingituna ultrahelikõlarite elektrilistest iseärasustest oli nende töösagedus vaja väga täpselt häälestada. Hiinast tellitud võimendid ei sobinud. Need olid liiga suured ja kohmaka, ülepakutud disainiga. Seetõttu arendati täiesti oma võimendi. Lisaks nägi tiim palju vaeva, et teha seade nii vaikseks kui võimalik (Klaudio’ga võirreldes on Degritteri pesurežiim kuuldavalt vaiksem).
Degritterit aitas disainida Sixten Heidmets, kelle minimalistlik ja kompaktne mõtlemine seadis tiimile uued väljakutsed. Kuidas kõik vajalikud asjad korpusesse mahutada? Kui mõnda väiksemat detaili sai Makerlabis 3D-printida, siis alumiiniumkorpus telliti Tallinnast, eritellimusel valmistatud vedrud ja mootorid Hiinast jne.
Masin pannakse uuesti kokku.
Lihtne puhastada
Degritteri kasutamine on lihtne. Masin tuleb panna vooluvõrku, täita eemaldatav paak destilleeritud või demineraliseeritud veega, valida pesurežiim ning vajutada start. Edasi on kõik automaatne. Ühe paagitäiega saab puhastada kuni 10 plaati, misjärel tuleks vesi paagis ära vahetada. Paak on teisaldatav nagu kohvimasinatelgi.
Degritteri ultrahelikõlarite töösagedus on ligikaudu 120 kHz. Kõlarite võngutamine tekitab vees mikroskoopilisi mullikesi, millest vallandub kokkuvarisemisel soojus ja vedelikuimpulss. See tähendab, et puhastamine toimub nii keemiliselt kui füüsiliselt. Tekkivad vedelikuimpulsid on nii väiksed, et need tungivad vinüülplaadi vagude põhja. Lapi või harjaga puhastades seda teha ei saa.
Masin puhastab ja kuivatab korraga mõlemad plaadi pooled ning plaadi võib masinast otse mängijasse panna. Tõsisemate plekkide jaoks käib tiimil erilise puhastuslahuse arendamine. Olgugi, et sellelt kriime maha ei saanud, nägi minu testimiseks viidud 25 aastat vana plaat pärast puhastamist välja peaaegu uus. Degritteris on ka andur, mis mõõdab täpselt puhastusvannis veesamba kõrguse, et plaadi silt kuivaks jääks.
Samuti sain Tanielilt argumenteeritud vastuse, kuidas saada lahti vinüülplaate alatasa kummitavast staatilisest elektrist: tiimi arendatav puhastusvedelik jätab plaadi pinnale õhkõrna keemilise kihi, mis ei lase staatilisel elektril koguneda.
Melodija plaat masinas.
Mis edasi?
Masinat ootavad ees väikesed täiendused ja beetaprogramm, mille käigus kogutakse kasutajatelt tagasisidet. Beetaprogramis osalenute masin vahetatakse hiljem uue lõppversiooni vastu välja. Lisaks tehnilistele täiustustele tuleb masinale adapter, millega saab pesta ka 10” ja 7” plaate.
Huvi masina vastu on nii Eestist kui välismaalt, ent enne beetaprogrammi lõppu tiim tootereklaamiga väga tegeleda ei taha.
Loodan, et õige pea jõuab sellest tublist insenerisaavutusest mõni eksemplar ka Tallinna, et saaksin aegajalt ropumaid plaate vuntsimas käia.
Taniel Põld – ettevõtte juhtimine, kodulehe haldus, müük.
Kalver Sild – tehniline disain, tootmise korraldamine.
Jaanus Kalde – elektroonika, tarkvara.
Uku Pütsepp – prototüüpimine, elektroonika, müük.
Minimalistlik kasutajaliides.
Hiina võimendid said omale isikliku karbi.
Näpp masina sees.
Läikiv plaat.