10. ja 11. detsembril Rakveres toimuva festivali Darkland Fire raames, annab oma debüütkontserdi ka Margo“marx“Rindemaa juhitud drone/ambient/noiserock bänd Against The Day. Lavaesinemisega võetakse ühtlasi kokku ka aasta väldanud Stairs12 nimeline drone-projekt. Lihtsatest vastustest keerulistele küsimustele, sitast nu-metalist ja debüüt kontserdi tähtsusest andis aru mees Against The Day taga – marx.
Kuidas tuli otsus korraldada Against The Day lavadebüüt just Rakveres, festivalil Darkland Fire?
Festivali korraldaja Risto Kukk, ehk härra Takashi, kes polnud varem minu tegemisest Against The Day nime all midagi kuulnud, sai mu andmed sellise mehe nagu Mauno Meesit käest, ansamblist Sinine. Kuulas mu veebis olevaid lugusid ja arvas, et muusika läheb festivali kontseptsiooniga kenasti kokku. See, et üritus leiab aset Rakveres ja et mina samast linnast pärit olen, on muidugi puhas kokkusattumus.
null
Siinkohal pole siis tegemist sooviga esimene kontsert just sünnilinnas anda? Esinemisvõimalust on ju Against The Day’le ka enne Darkland Fire festivaligi pakutud?
Kui rääkida kontsertidest, siis ma seni pole meelega tahtnud live teha. Eriti veel olukorras, kus ma peaks esinema üritusel, kuhu ATD oma muusika ja kontseptsiooni poolest ei sobi. Selles suhtes on Darkland Fire eriline üritus – ma tunnen,et see on koht, kuhu ma musikaalselt sobin.
Z.O.E, Against The Day ja nüüd Betaearth, mitme bändiga sa üldse hetkel tegeled? Kui mitu rauda niiöelda korraga tules on?
Korraga on tules neli rauda. Z.O.E tegelikult ei eksisteeri enam, ajapikku ta lihtsalt moondus ATD´ks. ATD on selline isemoodi loom, et ma saan temaga teha absoluutselt kõike, mida ma ise tahan. Ma saan selle nime alt remikse teha, ma saan selle nime all metalli teha, absoluutselt kõike, mis pähe tuleb. Kui mingi päev tekib idee, et tahaks ühe korraliku elektro-disko loo teha, siis ATD nime all on mul selleks võimalus olemas.
Sa ütlesid, et Against The Day nime all võid sa musikaalselt kõike teha. Kui võrrelda ATD´d mõne kujumuutva organismiga, siis milline oleks sobivaim keha? On selleks remikside tegemine, noise, drone, otsekohene metal või hoopis midagi muud?
Kui võtta ATD kui sellist looma, siis tegelikult tal polegi mingit kindlat kuju. Ma suurema osa ajast ise ka ei tea, mis kuju ta võtab ja mis suunas liigub. Tänavu ehk 2010. aastal on selleks kehaks drone ja ambient. Järgmine aasta on plaan muuta ATD täisvereliseks live-bändiks, kus figureerivad trummid, kidrad, bassid ja vokaal. Teha bändi traditsioonilisemas võttes, see on ainus, mis on kindel. Ise ei oska ma ka veel hetkel öelda, mis muusikalise kuju see täpselt võtab.
Rääkides bändi struktuurist – kumb on muusiku jaoks parem, kas traditsiooniline neli-meest-laval-ringi-hüppamas kooslus või just selline pidevalt muutuv koosseis, kus keegi loob muusika ja kutsub siis kohale inimesed, kes aitavad tal peas kuju võtnud visiooni teostada?
ATD puhul see toimib hetkel sel viimatimainitud kujul, kuid see ei pruugi kindlasti alati toimida, kuna siis on vägagi suur oht kapselduda ja jääda mingi kindla visiooni juurde ja ignoreerida teiste inimeste soovitusi. Kui järgmine aasta ATD muutub live bändiks ja sisse tulevad teised inimesed, siis ma kohe kindlasti võtan kuulda ka nende arvamusi ja ideid. Samas, hetkel drone’i ja ambienti puhul ma ütlen ausalt, et seda sorti muusikat on mul üksi parem teha. Ma ei kujuta ette teha sellist muusikat kellegagi koos. Sel juhul peaks see keegi olema täiesti samal lainepikkusel minuga ja sellist inimest leida on ikka väga raske.
Sul on hetkel stuudios toimumas ka gear’i vahetus. Kas kunagi pole peast läbi jooksnud idee, et ATD jaoks täiesti nullist pillid ja tehnika ehitada, et helilisi piire paremini endale meeldivamas suunas lükata?
Sa mõtled DIY teemat eks? Ma mingil määral hetkel tegelen ka sellega, pannes kokku tape loope ATD jaoks ning progedes helimaastikke. See pole kindlasti muidugi täiesti nullist endale sünteka või kidra ehitamine, aga mingil määral ikkagi. Kindlasti on huvi mingi hetk ka ise hardware’i ehitama hakata, aga hetkel pole selleks lihtsalt aega.
Kuidas sa seletaksid teadmatuses vaevlevale inimesele, milline muusikastiil on drone? Mingi tüüp seisab laval või stuudios, tõmbab ühte keelt või vajutab sündiklahvi ja noogutab sealjuures pead?
Hehehe, ma just eelmisel nädalal tegelesin täpselt selle asjaga. Kui ütlesin, millist muusikat teen, siis kohe küsiti, et mis asi see drone veel on – mingi madalahäälne undamine või??? Ma ei osanud talle seda kuidagi paremini lahti seletada ning ma polegi üritanud seda ka eriti teistele seletada, kuna mu enda peas on mul väga selge, mida see endast kujutab ja mis toimub. Ning mulle meeldib, et see visioon sobib nagu sellega, mida tahan, et drone mu jaoks tähendaks. Ma pole tegelt sobiv inimene seda lahti seletama, see mis drone on, peab sellise küsimuse esitanud inimesele ise mingi hetk kohale jõudma.
Oled üheks oma suureks mõjutajaks nimetanud Neurosist, kuid oled nende kontserti nägemist vältinud, kuna väidetavalt kardad, et see rikuks emotsiooni, mis on aastate jooksul selle bändiga seoses sul tekkinud. Kui sul on olemas mõni suur mõjutaja, kas siis tuleks nendega kohtuda ja neid laval näha või just parem jätta kerge distants?
See on täiesti individuaalne asi minu meelest. Ma pole Neurosisest teab kui tahtlikult eemale hoidnud, kui nad Eestisse tuleks, siis ma ilmselt läheks neid ka vaatama. Aga väike kartus on, et laval pole Neurosis see, milleks ta on minu jaoks aastate jooksul kujunenud, kuigi kõik need visuaalid, muusika ja absoluutselt kõik, mis Neurosisega kaasas käib ju mulle meeldib. Aga ma absoluutselt ei kujuta ette, mismoodi see kontserdil on. Samas, kontsertide arvustustes kirjeldatakse asja alati ülivõrdes.
Sa oled üks neist muusikutest kes on kasvanud nn nu-metali peal. Mis sa arvad, mis on põhjuseks, et muusikalises ja bändide mõttes ei jätnud nu Eestisse eriti suurt jälge? Kui mõelda 90-ndate lõpu ja uue sajandi alguse peale, siis ükski nu-mõjutustega bänd pole kestma jäänud, samas muusikuid on sellest perioodist musamaastikule väga palju tulnud?
Ei kujutagi ette, lihtne vastus oleks, et sitta nu-metalit tehti, hehehe. Eks kõik muusikud on kuskilt alguse saanud. Mu enda puhul oli kõige esimeseks mõjutajaks siiski death metal, aga nu lihtsalt tuli ja noh mingi kiiks käis. Tagasi mõeldes, pagana veidrad ajad ikka olid siis.
Kas praegusel hetkel, kui undeground black metal on muutunud iroonilist vuntsi kandva hipsteri lemmarmusaks ja kunstitudengid kannavad darkthorne’i särke, on maailma jäänud veel mõni muusikažanr, mis on jäänud oma juurtele tr00ks ja pole läinud mainstreami?
Putkavaht… industriaal äkki …ei ei ei. Kuidas seda nüüd võtta ja kuidas sellele läheneda…Mingil määral on kõik musastiilid poosetamisega. Äkki mingi süvaklassikaline muusika, see on ainus, mis hetkel pähe torkab. Olgem ausad, tänapäeva maailmas ei suuda midagi ug´s jääda. Ma tean mis või õigemini milline fenomen sind seda küsimust küsima ajendas – ja olgem ausad, isegi see skeene, mis on nii eemaletõukav ja horror, on murdnud mainstreami, seda küll nende üle ilkumisega, aga siiski.
USA´s on viimastel aastatel esile tõusnud rockstar camp’id, kus osaleja 16 000 dollari eest saab nädal aega elada nagu rokkstaar, pidutseda, jämmida kuulsustega jne. Kas sellised asjad on mõttekad või on tegemist ikka väga küünilise raha krabamisega?
Ei oska, tead, mitte ühegi kandi peal kommenteerida. Ja kui aus olla, siis absoluutselt ei koti ka, pole end never rokkstaarina mingi kandi pealt määratlenud ja kogu see teema on mulle nii võõras, kui veel olla saab. Oma raha, tehku mis tahavad.
null
Enne oli juttu projektidest, millega oled tegelenud ning neile lisanduvad muidugi veel ka bändid, mille liige oled olnud. Kas on plaanis välja anda nn collected works, mis võtab kokku kogu senise muusikutee – selline väike karjääri retrospektiiv.
Hmm, ei ole olnud küll sellist plaani. Mingi hetk ma annan need oma projektid kindlasti välja, aga kas ma teen seda mingi kogumikuna, seda ma küll ei oska öelda. Pigem kaldub vastus sinna ei poole.
Uues Ministry dokumentaalfilmis „The Fix“ treileris, esitab Paul Baker küsimuse: ”Miks me mängime kontsertidel, miks me seda teeme, mis on selle point?” Küsiks sama asja Against The Day suhtes, et miks mängida lives, sest drone on jätnud mulje, kui kõrvaklapi-muusikast, mida kodus vaikselt kuulata?
Ma teengi ainult ühe kontserdi, kus ATD drone’i teeb, mis võtab kokku ka kogu Stairs projekti. Selles mõttes toimub Darkland Fire väga õige kuu, väga õigel päeval.Täielik blessing minu ja Stairs projekti lõpetamiseks. Saab olema ainult üks esinemine ja igaüks võib siis ise näha ja otsustada, miks me laval esineme.
Stairs projekti lood on väga intensiivsed ja kergelt paranoilised. Mida sa siin ilmas kardad?
Kardan kõrgust ja hulkuvaid koeri. Kui sa mõtled kartuse all siukest mingit psühholoogilist teemat, a’la hulluks minemist, siis seda ma ei karda.
Soovid veel midagi lõpetuseks öelda?
Reedel, 10. detsembril Rakvere Rahvamaja festival Darkland Fire. Tulge reedel, 10. detsembril Rakvere Rahvamajas toimuvale festivalile Darkland Fire, et näha selle aasta ainukest ja viimast ning ühtlasi ka üldse esimest Against The Day live!