Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldab taas 28. märtsil Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad gala. Kolmandat aastat toimuva sündmuse eesmärgiks on esile tuua ja tunnustada parimaid Eesti muusikavaldkonnas tegutsevaid ja selle arengule kaasaaitavaid isikuid.

Üheks kategooriaks on „Aasta muusikatootja”, mille auväärseteks nominentideks on sellel aastal Legendaarne Records, Universal Music Baltics ning Star Management.

„Aasta muusikatootja” kategoorias saab reglemendi järgi kandideerida Eestis fonogrammitootjana tegutsev isik. See on industry-slängist kaugel olevale ilmselt üpris väheütlev, aga isegi kui fonogrammitootja tõlkida üldistavalt plaadifirmaks, siis ei heida seegi nominentide tegevusulatusele täpsemat valgust. Võib muidugi konkreetsemate definitsioonidega erinevalt mängida, aga „plaadifirmana” võib kvalifitseeruda näiteks ka ettevõtmine, kus puudub igasugune tegevus peale selle, et keegi või keegid otsustavad oma nö labeli märgi väljaantavale peale kleepida. Põhimõtteliselt sõnum, et meie andsime välja, järelikult peab hea olema. Selle ampluaa teine ots on jällegi nö 360-kraadi lepingud, kus tehakse absoluutselt kõike koos – kasvatakse, õpitakse, salvestatakse, antakse välja, levitatakse, isegi kontserdid organiseeritakse ühiselt.

Seetõttu proovisin kaardistada, mida selle aasta nominendid endast kujutavad, mida see nende tootmisliini masin sisse sööb ja mida välja annab. Sellele peamisele ja paarile lisaküsimusele vastavad Henry Kõrvits (Legendaarne Records), Margus Varusk (Universal Music Baltics) ning Fred Krieger (Star Management).

Henry: Legendaarne on suuremalt jaolt pigem selline sõpradele ja toredatele inimestele abipakkumine. Eeldus on see, et muusika peab olema äge ja meie oleme justkui filter kogu maailmas oleva muusika ja inimeste vahel – kui on meie nimi peal, siis see asi peab mingis mõttes hea olema. Väga sageli tulevad artistid jutule siis, kui neil on põhimõtteliselt kõik juba valmis, disainid ja kõik on olemas. Ma lasen vaid ära masterdada. Eks ma mingit nõu seal annan, et mida ja kuidas, aga sageli ongi nii, et aitame vaid finantsilise poole pealt ning siis turundusliku poole pealt. Seda oli alguses hästi palju. Nüüd viimased aastad olen ma ka ise ringi vaadanud, valinud kedagi välja. Heaks näiteks on 5miinust. Kuskil peol ütlesin, et kuulge äge lugu, kas plaati ei tahaks välja anda? Ühesõnaga mingit väga konkreetset vastust sa nüüd muidugi ei saanud, sest ma ei oska sellel skaalal meid hästi paigutada. Artistid on lihtsalt nii erinevad. Osadel on väga selge kontseptsioon, mida nad täpselt tahavad, mõni jällegi ütleb, et täpselt ei tea ja uurib, mis on ägedam. Siis istume maha ja mõtleme välja, aitame igati nõu ja jõuga. Pärast majandame ka digiõigustega, fonogramm kui selline kuulub nagu leibelile, paneme lood iTunesi ja Spotifysse jms. Me lepime ka kokku mingid plaadiesitluskontserdid, aga sealt edasi hakkab artist oma elu elama, siis me sinna eriti ei sekku.

Margus: Meie masin teeb täpselt seda, mis sa ütlesid. Me paneme sinna külge oma märgi, ütleme, et on jube kihvt ja kuni 360-diilini välja. Meil on erineva lepinguvormiga artiste ehk põhimõtteliselt kõik, mis sinna vahepeale jääb. Me oleme teinud ka selliseid koostöövariante, kus me oleme mingites singlites osalised. Õigemini mitte osalised, vaid osanikud, me ise pole veel laulma hakanud. Ka merchi oleme teinud. Reeglina kui kontserdi korraldame, siis on see mingi reaalse fonogrammitootega seotud. Näiteks Jüri Pootsmanile ja Mick Pedajale tegime megakontserdi mai lõpus Kultuurkatlas.

Fred: Meie oleme pigem ikkagi 360-kraadi. On olnud varasemas-kaugemas minevikus erandeid, aga üldjuhul tegeleme ainult artistidega, kellega meil on 360-kraadi kokkulepped. Tänapäeval ei tundu vähemalt kohalikul turul ainult fonogrammitootjana või ainult plaadifirmana tegutseda põhjendatud. Võib muidugi ka näiteks ainult esinemistega tegeleda, aga kuna me ikkagi tahame kaasa rääkida artistide kujunemisel, siis kuidagi see 360-kraadi mudel tundub kõige sobivam meile. Oleme panustanud artistide arengusse – Beyond Beyond pole ju ainuke. Trafficu tõime orbiidile 10 aastat tagasi. Elina Born – alustasime koostööd juba superstaarisaate ajal. Tema album, mis võitis auhindu, kogu tema lugude valik, kõik see on ju meie mõjutustega ja kuna me ise tegeleme aktiivselt ka autoritena, siis põhimõtteliselt teeme kõik ise. Taukar siia juurde. Seega jah, kui millegagi juba töötada, siis ei tahaks olla ainult see vahendaja ja samas ei taha olla ka ainult loominguline partner. Kuidagi käib see kõik käsikäes. Kuigi näiteks merchandise pool pole meie artistide puhul kuigi arvestatav, ehkki erand on Beyond Beyond, kelle puhul merchandise toimib väga hästi. Aga teiste puhul on see, et pole võibolla ise seda väga aktiivselt surunud ja ütleme nii, et kui ei ole väga noortele suunatud artist või rockbänd, siis merch ei ole kuidagi nii relevantne ka.

Ma saan aru, et artistinimekiri võib pikem olla, aga palju teil aktiivseid (Eesti) artiste hetkel on? Just neid, kellega eelmisel aastal sai ja pidi midagi ette võtma?

Henry: Eelmine aasta andsime põhimõtteliselt vaid kaks plaati välja. Beebilõust ja 5miinust. Suurem osa auru läks uuele veebilehele ja kogu vana kataloogi arhiveerimisele, mida siis hakati ostma tänu sellele, et uus platvorm on veebis olemas. Okei, Genka kogumik tuli ka eelmine aasta välja.

Margus: Mingi füüsilise albumini, mida meil oli kõikvõimalikes formaatides – CDd, vinüülid, kassetid, jõudsime kolme artistiga, kui me võtame ka Metsatöllu kogumiku sinna alla. Aga singleid oli meil kasvõi tänavusest Eesti Laulu loost kuni Getter Jaani rahvusvahelise Muumifilmi tunnuslooni välja. See viimane sai reliisitud ja salvestatud eelmisel aastal, aga film tuleb alles selle aasta lõpuks. Jüri Pootsmanilt mitu singlit, samuti album, lisaks Metsakutsu. Neid ikka on.

Fred: Need samad neli, keda ma nimetasin. Kõige aktiivsem aasta eelmisel aastal oli kindlasti Karl-Erik Taukariga, kellel ilmus uus album ja ta annab ka mäekõrguselt kõige rohkem esinemisi täna. Aastas suurusjärgus 150 kontserti, juba mitu aastat järjest. Tegelikult kõigiga oli midagi. Elina Born osales Eesti Laulul, see karusell algas juba eelmise aasta lõpus. Beyond Beyondil ilmus esimene singel – kogu bändi ettevalmistus ja kõik, mis sinna juurde kuulub, jäi eelmisse aastasse. Trafficul ilmus 10-aastase juubeli puhul live-salvestusega plaat, selline greatest hitsi laadne.

EMEA žüriile paluti kirjutada eelmise aasta 5 olulisemat ettevõtmist, ma olen veel tüütum – kui peaks valima ainult ühe, siis mis see oli, mis eelmisel aastal erakordselt hästi õnnestus või mille üle väga uhked olete?

Henry: Ma ei oskagi öelda. Mulle meeldib see, et kõik need kolm reliisi, mis me tegime, on jumala õnnestunud. Beebilõust tegi lühikese ajaga praktiliselt kaks plaati, „Valge lipp” ja „Must lipp”. Lühikese ajaga kaks väga kõva plaati teha on väga kõva. Ka see, et 5miinust täitsa eikuskilt tuli ja tegi kõik, mis tegema pidi. Seda on tore jälgida.

Margus: Me kirjutasime sinna 13 tegevust. Me ei suutnud valida, mida sisse jätta, mida välja võtta. Ütleme, et füüsiliste helikandjate puhul oleme eriti uhked Jüri plaadi üle selle pärast, et sinna läks päris palju auru ja see lõpptulemus kukkus nii hea välja. Ma arvan, et see plaat elab oma elu päris pikalt veel, ta ei ole vaid aasta 2016 liblikas. Aga üks asi, mida me oleme siin kõvasti ajanud, on nö digitaalsete platvormide propageerimine Eestis. See mingis mõttes nagu ei peaks kuuluma ühe major labeli tegevuse alla, aga me oleme viimase kolme aasta jooksul seda koormat siin vedanud. Tundub, et kõik hakkavad vaikselt kaasa tulema. Sellest võidavad tulevikus kõik, mitte ainult meie. Me oleme muusikamaailmas jõudnud sellisesse punkti, kus on palju artiste, kellel ei ole kunagi isegi plaanis mingi füüsilise tooteni jõuda. Seepärast on see lihtsalt hädavajalik, et ka meil tuleks laiemasse kasutusse platvormid, mis maksavad reaalselt ka õiglast tasu artistidele, leibelitele või kes iganes fonogrammi omanik on. Me oleme jõudnud sellesse ajastusse, kus ainult YouTubega elada ei saa. Või noh, saaks, kui YouTube mingi hetk hakkab õiglast tasu maksma. Meie Soome ja Baltikumi kontor viis ka Europarlamenti sisse YouTube kohustuse nõude, et nad hakkaks seda maksma. Nad peaksid hakkama kasvõi samaväärselt maksma nagu Spotify tasuta kasutajate puhul, kus siis freemium/premium kasutaja striimidel erinev hind. Minu meelest USAs on see juba kinnitatud, nüüd peab Euroopa järgi tulema.

Fred: Eks Taukar on selline hea näide sellest, kui on hea artist ja hea muusika, siis sellel paratamatult tekib heas mõttes nõudlus ja siis tuleb juba midagi väga valesti teha, et see asi ei toimiks. Selge see, et eks me oleme sinna peale neid hitte tootnud ka, meeldivad nii raadiotele kui raadiokuulajatele. Mina vähemalt ei tea, et siin viimase 10. aasta jooksul oleks veel selliseid artiste Eestis, kes on stabiilselt nii Sky+’is kui Elmaris number ühed. Tihti on see, et kui oled ühes, siis ei ole teises.

Viimasel ajal on õppimise ja õpetamise eesmärgil populaarne ka ebaõnnestumistest rääkida – kas midagi läks ka lootusetult pekki?

Henry: Totaalselt pekki päris kindlasti mitte. Mingid asjad oleks saanud võib olla paremini ja efektiivsemalt teha, aga mingit megafopaad küll ei olnud.

Margus: Erakordselt pekki läks võibolla meie artisti esinemine Eurovisioonil (naerab). Seal ei olnud aga meil midagi teha kahjuks. Kui midagi välja tuua. Selliseid olme-asju läheb igapäevaselt pekki, aga need ununevad sama kiirelt kui tavaelus. Selles suhtes ma ei saa öelda, et mingi hullemat sorti kollaps oleks olnud või mingis valdkonnas toimunud. Pigem ma ütleks, et kõik oli parem kui 2015.

Fred: Tead, kui päris aus olla, siis ma väga ei usu sellesse feilimisest õppimisse. Ma olen ettevõtlusega tegelenud üpris pikalt – sel aastal saab 20 aastat. Selge see, et kõik projektid ei lähe käima ja kasvõi artistide puhul on nii, et üks singel toimib, teine ei toimi, kolmas jälle toimib ning siis teed sellest oma järeldused. Aga ma seda feilimiskultuuri väga ei propageeriks, sest siinses muusikaäris on liiga palju seda varasemalt olnud, et mingi asi ebaõnnestub ja tehakse uus firma ja jäädakse võlgu ja tehakse järgmine. See on asi, mida meie ei ole kunagi teinud ja alati, kui mingi asi ka ebaõnnestub või kui mõne üritusega hävid, siis järgmise üritusega katad oma kahjumit. Ei ole nii, et teed uue firma ja räägid kõigile, kuidas sa läbi kukkusid ja kuidas sa sellest õppisid. Aga kas nüüd eelmisel aastal midagi ebaõnnestus – me olime ju autoritena Jüri Pootsmani eurolooga seotud, eks. Ja ehkki nii žürii kui Eesti rahvas hääletas selle võitjaks, siis võibolla see oli selline väike feil, aga samas ei tee see sellest loost kehvemat lugu ja see ei tee Jürist kehvemat artisti. Iga asi omas kohas.

Loe lisaks: Selgusid Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 nominendid

Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 võitjad kuulutatakse välja 28. märtsil toimuval pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi. Eesti Fonogrammitootjate Ühingust on soovijatel 16. märtsini võimalik galal osalemiseks pileteid soetada. Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 gala korraldamist toetavad Meukow, Eesti Autorite Ühing, Tallinna Ettevõtlusamet ja Hasartmängumaksu Nõukogu.