Devilstone on alates 2009. aastast järge pidav metal- ja rockfestival, mille toimumiskohaks on just natuke üle Läti piiri Leetu edasi sõites Anykšciai linna loodusrohelusse uppunud festivalipark. Tänavune festival toimus 13.-16. juulil samas kohas, kuid kogenenumad "kuradikivilased" teadsid öelda, et üht-teist olla ikka aastatega muutunud. Esiteks on külastajate arv tõusnud, lisaks on muid tegevusi peale muusika nautimise aina rohkem ning mõeldakse ka enam veganite festivaliala einelauale. Mina astusin selle "naela" omale jalga sel aastal esmakordselt ja ma ei üritanudki kõiki artiste iga hinna eest ära kuulata. Kattuvate esinemiseaegade tõttu oleks see olnud ka natuke keeruline.

Sel aastal esinesid: Sólstafir, Grave Pleasures, Dollkraut, Tall Ships, Oathbreaker, Alcest, Tempers, Truckfighters, Raketkanon, Deserted Fear, Kapitan Korsakov, Warbringer, Show Me A Dinosaur, Sol Sistere, Please the Trees, Auðn, Dew Scented, Molly, Wildernessking, Local Blood, Heaven Shall Burn, Oranssi Pazuzu, Zeal & Ardor, Satyricon, Soviet Soviet, Graveyard, Eagulls ning erikülalisena meilgi mitu-mitu korda esinenud (ja iga korraga aina paremini kõlav) Get Your Gun.

Muidugi võiks ju kohe soovituseks ära öelda, et pole mõtet hommikusse planeeritud starti Tallinnast poolteist tundi edasi lükata, sest kui meie kohale jõudsime, oli juba pime. Eks teekonnal ikka eksled, teed üleliigseid peatusi, sõidad kogemata vastassuunavööndis jne. Kohale jõudes oled juba sõidust nii väsinud, et raske on kohe orienteeruma hakata. Näiteks unustasin ma täiesti ära pressikaardi olemasolu ja pean teid esimese õhtu fotodest ka õnneks säästma.

Lisaks kaotasin ma ära igasugu asju. Järgmisel päeval sain muidugi kõik oma kaotatud asjad jälle kätte. Mütsi ja päikseprillid leidsin sealt, kuhu ma nad ise panin ja telefoni, mis kukkus mul kellelegi otsa lennates maha nii, et maandujaid peale minu oli veel, leidis keegi armas inimene üles ja viis selle vist otsejoones infotelki. Järgmisel pärastlõunal, peale öösel tund aega otsimist, käisin ma seda küsimas ja olin nii üllatunud, et see tõesti oligi leitud – koos kaheksateistkümne vastamata kõne ja 42% akuga. Terve, töökorras! Tõeliselt positiivne kogemus! Unustasin infotöötajaid mitu korda tänada, poetasin ainult ühe korra "thanks a meny". Devilstone ja Positivus toimusid sel aastal täpselt samal nädalavahetusel ja polnud üldse raske valikut teha – Devilstone esinejate nimekiri mulle lihtsalt meeldis kordades rohkem.

Kusagil tee peal, Läti ja Leedu piirist möödas. Hea mõte oleks olnud ka tagasi sõites GPS-i kasutada.Esimese õhtu tipphetk – Truckfighters. Kohal on ka elastse kaelaga kaelkirjak, kui teie silm selle üles leiab.Mis festival see on, kus kegagi kätel ei kanta? Ah, ütle mulle!Järgmisel hommikul avastasime, et fesivalile on toodud kogu küla (või siis väikelinna) neljajalgsed koersõbrad.Meeleolu lisas see, et oma lemmikute kuulamiseks oldi kohad sisse võetud ka puude alla. Kui mõnele meeldib metsa poole olla, siis Devilstone festival on koht, kus sind igal juhul aksepteeritakse.Kapitan Korsakov – meie esimene reedene arst, annab korraliku grunge-laksu vastu vahtimist.Veel üks meile tuntud bänd. Grave Pleasures’i ninamees nimelt on Tallinnas, Tallinn Music Weekil, Rada7.ee esitluspeol esinenud bändiga Hexvessel. Kui Hexvessel on psühedeelsema kõlaga, siis Grave Pleasures tunduvalt rockilikum.Grave PleasuresGrave PleasuresGrave PleasuresKübaraga festivalikülastaja, kelle kaaslane sööb värvilisi usskomme. Täiesti tavaline vaatepilt.Tüdrukud pianiinodega. Tavaline. Aga leia seejärel pildilt liiga lühikeste pükstega mees.Kostüümiga inimeste puhul on hea see, et välikäimlates neil ei jätku vähemalt aega seintele sitaga haakristide maalimiseks. Vähemalt ei tundu nemad mulle peasüüdlastena. Ma ei tea kuidas nad seda teevad, riietuvad kabiini ees ennast lahti ja siis sisenevad sinna või teevad nad seda tõesti kabiini sees? Pildil nähtud tegelane muidugi sammub rõõmsameelselt telkla suunas, põhimõtteliselt on number kahte võimalik ka telgi sees teha.Pinksisõpradel veab, kaks pinksilauda koos reketite ja pallidega olemas. Mis on natuke viltu, tuleks loodi panna ning lõpuks pandigi.Ma olen alati mõelnud, miks need esinemise jaoks mõeldud telgid nii kõrged peavad olema. Jah, need jätavad ägeda mulje, tekib tunne, et "oh see inimkond on ikka nii tühine suurte asjade kõrval" jne, aga kas see lae kõrgus on ka praktiline tegelikult?Mis on täispuhutav ja teeb kõigile jubedasti nalja? Muidugi kumminaine!Mitte kõik ei näe nii karvased ja sulelised välja, roosad ketsid välja arvatud.Vaatasime Andersiga vahepeal ringi lootuses, et ehk tuttavad näod jalutavad vastu. Ja ennäe imet – Roman ja Artjom bändidest Freakangel ja Beyond the Structure!Ning Dmitry Distant. Kuula tema mussi siit: soundcloud.com/dmitrydistantFestivali alal oli ka üks selline kiik, kuhu sa istud pahaaimamatult sisse ja kiikumine lõpeb alles siis, kui viisteist suvalist tüüpi kiige ümber hoo andmisest ära väsivad. Palumine või karjumine ei aita, selle peale kogunevad fotograafid hoopis pilti tegema. Järgmise ümber on juba naksti järgmised viisteist suvalist hoolükkaja-tüüpi.Päeval, kui suurt midagi teha pole, välikäimlatesse maalimine ega muu sport sind ei huvita, siis saad kindlasti jõe ääres lesida. Seal vedelesime me iga päev, sest ilm oli soe. Vesi oli muidugi külm.Telklatega oli selline lugu, et mingit konkreetset ala selleks ette kirjutatud polnud, kõik kogunesid just sinna, kus oli parasjagu mõnus. Festivali kaart oli natuke umbmäärane. Keegi ei tulnud sulle ütlema, et "jou, lase jalga, siin ei telgita!" kui sa just kusagile päris lava juurde ei telkinud.Andres Mets vs "Pohmakas" – hetkel puhkeasendis ja ilma Eesti liputa.Järgmiseks Islandi bänd Auðn, mis jättis väga-väga-väga hea mulje. Islandi tumedama poolega metal teeb sama tõusu hetkel nagu kunagi tegi ja teeb praegu Norra oma. Auðn on kuidagi esmaklassiline kohe. Neil on mingi eriti mõnus hoiak, soovitan oma silmadega näha ja kuulda.Need festivalifotod, kus kõik vaatavad publiku seast ülirõõmsate nägudega sulle otse kaamerasse ja lehvitavad, näitavad pöialt, hevinäppe ja fakki, on kõik lavastatud.Turvameestele maksimumpunktid, kõike kontrolliti hoolega ja isegi natuke otsiti pääslates teinekord läbi ka. Aga mitte nii, et tüütu oleks.AuðnAuðnVeel üks pilt publikust. Tore, et see fotokirg ikka rahva soontes vemmeldab.Meediakaardiga tüüpidele ja artistidele on lava külgedel samad käigud liiklemiseks, aga on ka kohad, kuhu sulle selgetel põhjustel ei soovitata minna.Soviet Soviet alustamas.Soviet Sovieti kohta mõned kurtsid, et liiga hipsteriauku muss. Nii juhtub, kui bändi frontman välgutab mustade pükste ja mustade kingade vahel valgeid spordisokke ja loob sellega kohe teatud attitude’i. Aga karmima rögina vahele on päris mõnus korraks natuke lõbusamaid takte kuulata.Soviet SovietSoviet SovietKas ma juba kirjutasin, et festivalile olid ka kõik koerad oodatud?Performance’i kunstnikud ja tantsijad. Neil oli iga päev mitu erinevat kava, hetkel on nad kõik näiteks mudased. Oranssi PazuzuOranssi PazuzuOranssi Pazuzu on stiilipuhas Soome psühhedeelne black metal. Jällegi soovitan ära näha neil, kel põhjanaabrite muusika vastu allergia puudub.Hea hetk puhkamiseks tekkis täpselt Sólstafiri esinemise ajal, kui võtsin just väga varajase hommikueine ette ära. Sólstafir esines pealaval südaöösel, aga õnneks olin nad meil paar aastat tagasi Tapperis juba ära näinud. Jällegi väga suurepärane bänd, seda enam, kui sul õnnestub neid ühe meetri kauguselt lava eest näha. Soovitan, ma just sõin oma teise võimaluse maha. Vahetasin selle välja esimese võimaluse vastu bändi tegelikult ka kuulata. Oh kui hea!Indian AskinIndian AskinSama tüüp gaasimaskiga minu meelest sisenes ka samas varustuses välikäimlasse. Mõnel nutti jagub.Indian Askin oleks nagu täiendatud versioon meie omast Ans. Andurist. Kui mõlema bändi looming õhkab mingeid puänte ja "sisemisi nalju", siis Indian Askin on selle heas mõttes üle keeranud. Lugude outrod olid kohe eriti mõnusad, hea on näha laval päriselt õnnelikke nägusid.Indian AskinPeotelki on raske kirjeldada, peaksite seda kuulma, nägema, kogema ja tunnetama. Leedu skene mängis vahepeal täpselt sellist kraami, mida võib kuulda iga kahe kuu tagant Beats From The Vault’i seeriapeol. Ikka toob naeratuse huulile ju.Dollkraut on mingil imelikul kombel toimiv imelaps. Bändi ninamees näeb välja ja ka meenutab natuke Rainer Jancist, trummariks Raoul Kurvitz ja bassimeheks ehtne gorilla. Piltlikult muidugi. Panna sinna juurde teatud meisterlikkus pilli mängida ja naelapea pihta tabav huumor ka veel ning midagi veel, midagi erilist, mis kohe pähe ei tule.Dollkraut ja liba-Raoul.Devilstone tundus vahepeal juba nagu seisaksid kusagil labori ukse taga ja kogu aeg tuleb ukse vahelt muudkui midagi uut ja kummalist. Mõtled lausa, kas see on kõik David Lynchi lavastatud? Mingid absurdsed olukorrad (milles mõnikord oled hoopis ise süüdi) ja natuke veidravõitu inimesed, kes tassivad näiteks kahe vahel ämbrit (!!?!)… ja siis äkki üks tüdruk seisab päris ehtsate küünaldega kusagil, mis toob su korraks nagu maa peale tagasi.Laupäeva päev ja üllatuskülaline Get Your Gun esineb vaid hetkelise etteteatamisega jõeäärsel "Barbablu" telklaval. Lava ise on üks pisemaid, aga sellel millegipärast mängivad parimad bändid.Get Your GunGet Your GunGet Your GunGet Your GunGet Your GunGet Your GunGet Your GunVeel üks väike sõbrake.Ilmast niipalju, et neljapäeval kohale jõudes oli vihm juba möödas ja lombid imendusid veel maapinda, kui lörtsudes ringi tammusime. Reede ja laupäev ehk põhipäevad olid täiesti kuivad ja Devilstone festivali ajaloo ainukesed kuivad päevad vist koguni. Pühapäeval hakkas jälle tilkuma, kuid pooliku päeva programm lõppes enne sadu. Jõeäärne oli aga kohati ikkagi üle ujutatud.Söömisega oli kõik väga kenasti, igasuguse dieediga said sa söönuks. Ma vist ei proovinud ainult "Mehhiko telgi" paellat, sest see ei tundunud eriti isuäratav ja pealegi muu toit oli odavam. Reede hommikul proovisin ribide söömise dieeti koos friikate ja õudsalt suure grill-maisitõlvikuga. Sellest 80% pidin ma lihtsalt minema viskama, sest portsjon oli lausa solvavalt suur. "Vegan Stew" ja "Chili con Carne" olid mõlemad hullult head, falafel koos hummuse ja salatiga samuti. Festivali kohta õlle hind 2,50.- tundus naeruväärne, aga siis tuli välja, et Leedu õlle kulul saab teha seda "õllel peaks olema siiski veest erinev karakter"-nalja.Wildernessking on LAV-i ansambel, kellest oleks oodanud midagi palju eksootilisemat. Mulle tuleb Lõuna Aafrika Vabariigi black metalit ette kujutades hoopis midagi muud silme ette, aga võibolla mõni lennufirma kaotas kohvriga nende esinemisriided ära ja tõeline draakon ei pääsenud selle tõttu valla.Need tüdrukud soovisid kogu aeg mu autogrammi, aga kahjuks ma ei osanud neile Leedu keeles öelda, et ma pole ühegi bändi liige, kes sel aastal esineb. Pidin nad pika ninaga jätma.Munk ja ihukaitsjad.Roman Demchenko, Urban Culture Entertainmenti kontsertürituste korraldaja ja vastutav pool, teab, kuidas lõõgastuda.Deserted FearDeserted FearDeserted FearDeserted Feari miniatuurne, aga tubli "Circle Pit" (kohe lisandub suur roheline krokodill).Suur roheline krokodill.Kas ma olen juba öelnud, et… vist olen.Ja veel üks mõnus naeratav karvane nägu.Get Your Guni gäng territooriumiga tutvumas. Samamoodi, kuidas mulle meeldib inimesi vaadata oma jahtunud toitu pildistamas või see, kui nad pildistavad kedagi, kes samal ajal pildistab kedagi, meeldib ka mulle vaadata, kuidas inimesed mantlitega päikese käes kõrbevad. Hä-hä!Blindead on Poola progressiivne ekstreem-metali bänd, kellel on naljakalt imeliku hoiakuga solist. Bändi pool, instrumendid ja kõik muu on top notch.BlindeadBlindeadBlindeadOkei, ma luban, et see on selle albumi viimane koerapilt.Publikum valmistub igaks juhuks ette Satyriconi tulekuks.SatyriconSatyricon on minu jaoks jällegi liiga teatraalne, vaks vahet on selles, kas näed neid laval või kuulad klappidest. Kindlasti-kindlasti-kindlasti jube hea live-bänd just paljudele, kes armastavad šõud.TempersTempersTempersTempers esines ka mõni aeg tagasi Eestis, klubis Rockstar’s. Mingi tehniline jama oli neil olnud tol korral ja oli ka Devilstonel. Mina õnneks hängisin enamjaolt publiku ja lava vahelises sopis ja monitoridest tuli ilmselt õige heli läbi.TempersTempersi lahkudes lavalt, ilma ühegi lisaloota, tekkis jõeäärsele rajale mõnusate varjudega kurva ilmega kolonn.Satyricon ikka lammutab veel pealava. Juppe lendab.Kontrastid.De-B-ilstone!!Zeal and ArdorZeal and Ardor.Suicideoscope kohta oskan ma öelda veel vähem kui eelmise artisti kohta. See oli nagu kokku kombineeritud räpp ja lahjavõitu hardbeat?Viimane pilt. Suicidoscope vaikselt räpib taamal ja nende muusika kõlab sadade ja sadade ja sadade inimeste kõrvus ja pilgus, kes seisavad lava ees. Kohe nende selja taga on lahtivolditud pappkast muru peal maas.

Sellise jabura noodiga võib otsad kokku tõmmata. Võin juba praegu kihla vedada, et järgmise aasta festivalipiletit ette ostes ei pea sa pettuma. Leiad kindlasti midagi uut huvitavat enda jaoks ja näed üsna tühise summa eest ära ka mõne vana hea bändi esinemise, korraldajate muusikalised indikaatorid ei ole ajapikku rooste läinud ja ei vea teid veel mõnda aega alt. Lisaks ei ole see festival veel tülikalt suur, pigem on taluvuse piirini veel minna.

Leedu ei ole Eestile küll nii lähedal aga ta ei ole ka üldse kaugel. Ainult pool päeva autoga sõitmist järgmise aasta suvel lahutab teid Baltikumi parimast metali- ja rockifestivalist Devilstone 2018.

Info: http://www.devilstone.net