GRENDEL (Infacted Recordings)
Juba 1997. aastal duona alustanud tumeelektroonikabänd on tänaseks üks juhtivamaid antud ala esindajaid maailmas. Grendel on tegija, kes iga oma üllitisega astub alati marsisammu edasi. Eelmisel aastal imet teinud „Soilbleed” (NoiTekk/Black Rain Records) minialbumit on nüüdseks välja antud juba kolmes trükis ja see on paari aastaga pälvinud kultusstaatuse. Pärast silmnähtavalt kiiret tõusu tegi teine Saksa dark-electro firma Infacted Records (Lights Of Euphoriast tuntud Torben Schmidti vedamisel) Grendelile magusama ettepaneku ja uus, tänavu aprillis ilmavalgust nägev „Harsh Generation” juba selle alt ilmubki. Juba eos peetakse seda albumit üheks olulisemaks 2007. aasta plaadiks. Selles pole ka kahtlust, kuna Grendeli kasvujada on tõesti olnud pidevas hoos. Grendeli looming ei ole puudunud ka meie kohalike tumeelektroonika DJ-de igakordsetest pleilistidest viimase aasta jooksul. „Soilbleed”, „Zombie Nation”, „Crucify” ja Leæther Stripi laulu „Don’t Tame Your Soul” kaver on lood, mis on iga kord olnud Beats From The Vaultil ühed kõige oodatumad anthem’id. Nüüd on nad kohe siin ja tümistavad nii, et muskel möllab ning meloodiad ümisevad. Järgnev intervjuujupike on tehtud spetsiaalselt tulevase Tallinna kontserdi tarbeks … Laske hea maitsta!
Anders aka Kuratino
Beats From The Vault
Tere, Jos!
Kuidas alates „Soilbleedi” ilmumisest ka läinud on?
Väga hästi! Eelmine aasta möödus küll rohkem kardinate varjus, uue albumini liikumine jne. Aga kõik on läinud kiirelt ülesmäge.
Räägi uuest albumist „Harsh Generation”. Mis on võrreldes vanema loominguga muutunud?
Muusikaliselt oleme edasi arenenud, võtnud sisse uusi elemente ja mõjutajaid. Samuti on drastiliselt paranenud produktsiooni tehniline külg ja see toob muusikasse täiesti uue dimensiooni. Vokaali suhtes aga olen loobunud kõikidest nendest efektidest ja püüdlen selgema, mitmekülgsema saundi poole.
Enne olite NoiTekki, nüüd aga Infacted Recordingsi tiiva all. Miks vahetasite plaadifirmat? Kas NoiTekk tegi halba promo või Infacted lihtsalt pakub rohkem ja paremaid võimalusi?
Oleme läbi aastate rõõmsameelselt NoiTekkiga koos töötanud ja kõige eest tänulikud, mis nad on meile teinud. Olgu see teada. Samuti saame praegu hästi läbi, nii et midagi isiklikku selles muutuses ei olnud. Asi oli tegelikult selles, et tahtsime oma vormist välja pääseda ja laiemas ringis tööd teha. Seda suutis meile pakkuda võimsam label Infacted. Torben Schmidt (Lights Of Euphoria), kes firmat juhib, on Grendelit toetanud meie esimesest päevast alates, ka see motiveeris Infactedi kasuks otsustama. Asjad lähevad aga väga hästi ja oleme tuleviku suhtes optimistlikud.
Hetkel olete lavakoosseisus kolmekesi − Marc, Marco ja sina ise. Enne olite kahekesi ning sinu pikaaegseks kaaslaseks oli Anita. Miks ta Grendelist lahkus?
Anita otsustas kolida Suurbritanniasse ja üldse polnud kogu bändi ja tuuridega kaasnev päris see, mis talle oleks meeldinud. Kurb oli näha teda lahkumas, aga saame endiselt hästi läbi ja leme lähedased sõbrad.
Kuidas hindad kogu dark-electro hetkeseisu? On see haripunktis või arvad, et selle populaarsus kasvab veelgi?
Raske öelda. Arvan, et see on kõikuv. On populaarsuselaineid nagu paljudel teistel muusikastiilidel. Arvan, et klubiorientatsiooniga EBM/industrial ristub techno ja harddance’iga. Muusikaliselt on kõik need stiilid üksteisele väga lähedal, seega oleks see loogiline samm. Arvestades kas või seda, mis kogu techno body music skenes toimub. See on kasulik ja huvitav kõikidele pooltele. Samas jääb alati püsima teatav konservatiivsem vanakooli külg, mis hoiab rohkem omaette. Niisiis − ei mingit suurt kasvu, kuid midagi ikka.
Kuidas on dark-electro/industrial’i/EBMi skenega Hollandis lood? On seal palju uusi ja häid artiste?
See on siin kiirelt kasvav skene ning juba üpris ulatuslik. Kogu nahkhiirene gootiseltskond kubiseb juba küberskenelastest ja enamik klubiõhtuid on EBMi, techno-, electro-, psy-trance’i- ja industrial’i-kesksed. Hollandi muusikutega on kurb lugu − neid on küll üpris palju, kuid vähesed võtavad seda, mida nad teevad, tõsiselt. Angels & Agony kõrval oleme me vist ainus tõsiseltvõetav nimi. Paljulubavad uustulnukad on veel Statik Sky, Embolus, XMH, Contrast ja People’s Republic of Europe. Loodetavasti kasutavad nad samu võimalusi nagu meie.
Marco on Itaaliast ja Marc Poolast. Kas Hollandis on muusikutest puudus, et omale liitlasi nii kaugelt otsisid?
On raske leida inimesi, kellel on vajalikul määral nii isiksust kui ka oskusi, seega vahel on tarvis vaadata piiri taha. Arvestades seda, et meile on hetkel taskukohane nii teha, tasub see end ära. Siiski on mul plaanis peatselt kolida, siis oleme üksteisele lähemal. Aga seniks − elagu õhumiilid!
Mis peitub sinu esinejanime VLRK taga? On see lühend?
See on lühend Vlerkist, mis tähendab hollandi keeles kuuma armutäkku. Leidsin, et lühendina kõlab see paremini.
Sul on peale Grendeli ka teisi projekte, näiteks Predella Avant ja Urkom. Räägi neist lähemalt.
Predella Avant on olemuselt nagu saundträki muusika, dark ambient, mis sisaldab klassikamõjutusi, müralisi tekstuure ja helimaastikke. Urkom aga on hübriid techno’st, noise’ist, industrial-hardcore’ist ja breakcore’ist.
Mõlemad projektid peegelduvad vastu ka Grendeli loomingust.
Su projekt Predella Avant ja ka koostöö Ordo Rosarius Equilibrioga „Soilbleed” EP-l jätavad mulje, et oled vägagi sina peal hoopis teistsuguse tumeda stiiliga − dark-folk. Tundub mulle õigesti?
Kuigi ma pole dark-folk’i asjas eriti sees, hindan siiski mõningaid artiste, kes selles skenes tegutsevad. Tomas Ordo Rosarius Equilibriost on mu hea sõber, kelle looming mind jätkuvalt positiivselt üllatab iga tema reliisiga. Teine bänd, mis mind huvitab, on Spiritual Front. Nemad liiguvad järjest enam Johnny Cashi jälgedes Briti wave’i ja country suunas. Samas on mõlemad bändid olemuselt nii kaugel standardsest dark folk’i stereotüübist, et on raske neid üldse selleks nimetada. Üldiselt ma lihtsalt hindan muusikat, mis kõlab ja tundub mulle hea sõltumata stiilist.
Tegid Grendeliga „Soilbleedi” redux-versiooni peal Taani kultusartisti Leæther Stripi laulust „Don’t Tame Your Soul” kaveri ja kui sind Poolas paar aastat tagasi nägin, siis sul oli ka LSi särk seljas. Oled sa tulihingeline Claus Larseni loomingu austaja? Mida arvad tema uuemast toodangust? Milline on sinu meelest tema parim album?
Absoluutselt. Ma olen aastaid Larseni töö fänn olnud ja tema muusika on olnud mulle arvestatav mõjutaja. Lemmik LSi albumid on „Underneath The Laughter” ja „Solitary Confinement”. Ta hiljutised reliisid ei mõju mulle isiklikult eriti, aga on ikkagi head.
Grendeli muusika on täiselektrooniline, tugevate rütmidega ja samas väga meloodiline ning eriliselt omal kohal on asi, mida kutsuksin sõjakuseks. Ka sinu lavaline hoiak, soeng ja kas või näiteks Stanley Kubricku sõjafilmi „Full Metal Jacket” jutukatked lugudes viitavad sellele. Kas see on kokkusattumus või üritadki sihilikult hoida enda muusika ja sõjakuse koos?
Ei saa öelda, et me riietuks teataval viisil mingi seisukoha edastamiseks, aga meie muusikas peegelduvad mingil määral märgid praegusest ajastust. See on juhtunud kõik loomulikult ja õnneks töötab hästi.
Kust tuli sul see lahe idee teha Kernkraft 400 kunagist superhitti „Zombie Nation” omas võtmes?
See oli juba mõnda aega üks mu klubilemmikuid ja tahtsin sellest interpretatsiooni teha. Kuna olime seda lugu juba korduvalt kontsertidel esitanud, siis otsustasime loo lisada ka „Soilbleed” EP originaalversioonile.
Mida soovid Eesti EBMi ja Grendeli fännidele ja mida sa ootad Tallinna kontserdist?
Me tuleme vaid ühe eesmärgiga − lammutada see klubi laiali valju ja karmi elektroonikaga. Näeme peatselt Tallinnas! Stay harsh, stay strong and live by the bassline!
Ma igatahes soovin sulle ainult parimat ja et uus album „Harsh Generation” tooks teile oodatud tulemused ja tõmbaks Grendelile suuremat tähelepanu! Aitäh sulle, Jos!