Sel neljapäeval 11.detsembril toimub Tartus, Genialistide klubis ja laupäeval 13.detsembril Tallinnas, klubis „Sinilind“ Islandi ÖÖ, kus esinevad folk-trubaduur Myrra Rós, elektroonikat viljelev Ruxpin ehk Jonas Thor Gudmundsson ja modernsema suunitlusega klassikalise muusika heliloojad Örnólfur Eldon ja Þorkell Nordal. Nende kõigiga teeme ka alljärgnevalt juttu.

Küsimused esitas, pani kirja ja tõlkis 15-aastane Gamithra, kes on juba aastaid suur Islandi muusika austaja ja unistab üle kõige hetkest, mil tal avaneb võimalus kaugel asuvat saareriiki külastada.

Myrra RósFoto: Per Sollerman
Myrra, esimest korda esinesid sa Eestis umbes 2 aastat tagasi. Millise tundega tuled taas Eestisse?
Olen väga elevil, et saan mõneks esinemiseks siia tulla, eriti sel aastaajal. Viimane kord olin siin suvel, aga tahan veidi kogeda ka talvist Eestit.

Mis on sinu kui muusiku elus selle kahe aasta jooksul muutunud?
Oluliseim asi on see, et alustasin koos mõne inimesega bändi nimega VAR. Meid saab leida Facebookist ja Bandcampist, kui tahate meie muusikaga tutvuda.

Sa avaldad peagi oma järgmise LP. Kuidas erineb see album 2012. aastal avaldatud "Kveldúlfurist"?
Ma loodan suurema osa sellest ise lindistada ja teha selle rohkem oma meele järgi kui Kveldúlfuri. See võib kõla poolest tulla veidi teistsuguse suunaga, võib-olla rohkem elektroonilisem. Aga näeme – ei tea kunagi, kuhu lindistused välja võivad viia.

Mis inspireerib, mõjutab ja motiveerib sind ja sinu muusikat?
Tegelikult on kõik inspireeriv. Inspiratsioon on igal pool meie ümber, peame lihtsalt mõnikord lähemalt vaatama. Mul on viimasel ajal olnud vähe inspiratsiooni ja see võib olla muusiku jaoks keeruline, kuid mõne aja pärast mõistan, et ma lihtsalt ei otsinud piisavalt.

Kelle muusikat sa ise põhiliselt kuulad?
Hetkel peamiselt RY X, Now Now, S. Carey ja mitmed teised artistid.

Ja viimane küsimus: millega sa tegeled, kui sa ei loo just parasjagu muusikat või ei ole seotud esinemistega?
Tahaksin veeta rohkem aega joonistades ja maalides. Olen talviti veidi masendunud vähese päikese tõttu ning ei ole sellepärast ka viimasel ajal eriti aktiivne olnud. Aga arvatavasti veedan peagi jälle palju aega stuudios. Peale selle olen perega, käin kontsertidel, kohtun sõpradega – nagu tavaliselt ikka.

Ruxpin
Jonas, sa oled juba mitu-mitu head aastat kursis kohaliku elektroonilise muusikaga. Oskad sa öelda, et millised on põhilised erinevused Eesti ja Islandi elektroonilise muusikaskenede vahel?
Minu isiklikud kogemused näitavad, et Islandi ja Eesti elektroonilise muusikaskenedel on üsnagi suur vahe. Islandil on muusikute kogukond üsnagi väike. Inimesed vahetavad demosid, küsivad nõu, jagavad tehnikat ja ka üldiselt aitavad üksteist, kui vaja. Mulle tundub, et paljud eestlased ei ole enesekindlad ja ei usu oma loomingusse ning ei julge seetõttu küsida arvamusi ja abi. Eesti elektroonilise muusika maastikul on juhtumas palju head, aga tuleb olla valmis rohkem ohverdusi tegema. Muusikud peavad oma muusikat avaldama, saama tagasisidet ja mingis mõttes ka läbi kukkuma. Nii saavad nad õppida ja areneda.

Kuidas on sinu enese muusika aja jooksul muutunud?
Muusika muutub ja areneb aja jooksul alati – loodan, et paremuse poole. Tundub, et ma liigun vokaalidega eksperimenteerides rohkem popmuusika suunas, aga samas proovin alati säilitada teatud iseloomulikku kõla.

On sul hetkel käsil mõni huvitav projekt, millest sooviksid rääkida?
Sellel aastal andsime ühe uue projekti raames välja albumi. Selle projekti nimi on Asonat ja selle moodustame mina, plaadifirma kaaslane Fannar Ásgrímsson Plastik Joy’st ja prantsuse laulja Olena Simon. Asonat on popi ja elektroonika segu. Album anti välja Ameerika plaadifirma n5MD alt ja arvustused on siiani olnud vaid positiivsed, seega oleme kõik elevust täis. Mul on alati tegemist – hetkel töötan ma oma uue albumi kallal, mille ma loodan 2015. aasta augustis välja anda, ning tegelen ka väikeste kõrvalprojektidega. Lisaks sellele juhin ma plaadifirmat nimega Raftonar, mille alt on nüüd juba 7 plaati välja antud – ning üks väljaanne nomineeriti Islandi aasta parima albumi tiitlile. Ma töötan ka koos Thule Recordsi nimelise plaadifirmaga, millel on sügavad juured techno-kogukonnas – see loodi juba 1997. aastal. Palju huvitavat on veel tulemas.

Kes sind mõjutanud on? Kust sa inspiratsiooni ammutad?
Minult on küsitud, kas loodus avaldab mõju, kuid minu arvates mitte nii väga – ja kui avaldab, siis alateadlikult. Eesti ja Island on mõnes mõttes tõepoolest nagu öö ja päev. Island on aher ja mägine, Eesti tasane ja täis metsi. See peaks pakkuma täiesti teistsugust inspiratsiooni, kuid ma usun, et see tuleb peamiselt minust enesest. Ma usun, et kõik, kellega ma kohtun, mõjutavad mind, nii heas ja halvas mõttes. Minu inspiratsioon tuleb kogemustest. Ma ei saa täpselt öelda, mis ja miks, aga see on miski, nagu öeldud, minust enesest.

Millega sa tegeled, kui sa parasjagu muusikat ei tee?
Islandil olin ma arhivaar ja Eestis olen ma vahetevahel arheoloogilistel väljakaevamistel osalenud. Olen suur ajaloofänn, minu haridus on samuti sellest vallast. Tegelen veidi ajalooga seotud teemadel kirjutamisega. Hetkel tahaksin kõige rohkem aega veeta oma vastsündinud pojaga.

Örnólfur Eldon ja Þorkell Nordal
Algatuseks uurin, et peale Reykjavikis tudeerimist valisite te muusika õppimiseks just Eesti, EMTA? Miks nii ja mida te seal õpite?
Ö & Þ: Me kandideerisime siia vahetusõpilasteks, sest me tahtsime väga õppida Helena Tulve käe all. Oleme mõlemad oma kolmandal, viimasel bakalaureuseaastal muusika komponeerimise erialal.

Milline hakkab teie esinemine Islandi ööl välja nägema?
Þ: Esitamisel tulevad kaks puupuhkpillidele kirjutatud teose esiettekannet. Mina tegin ühe sooloteose Manuali-nimelisele fagotile, mida esitab Leedu fagotist Julius Klimavičius, kes on EMTAs saamas oma magistrikraadi.

Ö: Minu teose nimi on Bagatella ja see on kirjutatud kahele klarnetile. Seda esitavad Eesti klarnetimängijad Kristi Talistu ja Marten Altrov.

Örnólfur, sinu vanemad on kuulunud maailmakuulsasse ansamblisse Sugarcubes. Kas sa kuulad ja naudid nende muusikat ja on see mõjutanud sinu elu heliloojana?
Ö: Tegelikult meeldib mulle osa nende muusikast väga, aga ma ei kuula seda just väga tihti. Nad lõpetasid, kui olin kaheaastane ning see ei ole päris minu põlvkonna muusika. Mu vanemad jätkasid muusikaga tegelemist ka peale Sugarcubesi ja mulle tundub, et nende hilisemad tööd on mu elu ja arengut muusikuna rohkem mõjutanud. Samas arvestades kogu muusikalist mõjutust, ei näe ma mingeid seoseid oma elu ja vanemate muusika vahel.

Kuidas teile Eestis meeldib? On teil juba mõni meeldejääv kogemus seotult Eestiga või Eesti muusikamaastikuga?
Ö & Þ: Meie siin oldud aeg on olnud fantastiline. Alates sellest hetkest, kui siia septembris tulime, on meil olnud mõned seiklused, oleme kohanud paljusid toredaid inimesi, käinud paljudel suurepärastel täiesti erinevatel kontsertidel ja mõnedes lahedates kohtades. Tundub, et kontserdielus on alati midagi huvitavat toimumas, olgu see klassikaline, modernne, elektro-akustiline muusika või vaba improvisatsioon. Kindlasti üks huvitavamaid esitusi, mida näinud oleme, et grupp Setu lauljaid Värskas. Me oleme käinud imetlemas ilusat Eesti loodust ja väga naudime kõiki neid puid meie ümber.