1982. aasta 25. juunil ilmunud "The Thing" alustas üsna väetilt, püsides küll nädalaid kinokassa esikümne teises pooles ja teenides tagasi tootmiseelarve, aga filmi retsensioon oli vilets ja sel suvel varjutas kõik muu meeletut sõitu teinud "E.T". Tegemist oli John Carpenteri esimese suure stuudiofilmiga, filmil oli eelarve, mis lubas spetsiaalseid välivõtteid ja üsnagi tõsiseltvõetava meeskonna palkamist. Kuigi Carpenter on hiljem nentinud, et 500 elanikuga Kanada väikeasula Stewarti lähistel filmides oli puudu õllest.
Ei saa õelda, et film olnuks oma ajast ees, pigem just väga omas ajas. Ilmselt sel lindil lihtsalt vedas ja tänaseks on "The Thing" kultusteos siin ja sealpool polaarjoont.
Filmil on oma kindel koht Antarktika popkultuuris ja esialgu Kuldsele Vaarikale nomineeritud Ennio Morricone muusikalisest saatest üle jäänud palad leidsid aastakümneid hiljem osalist taaskasutust Tarantino filmis "Hateful Eight", mille eest noppis Morricone Oscari.
Filmi põhjal on valminud koomiksisari, tehtud arvutimäng ja sellele on vändatud eellugu. Ja nagu tööstusharustandard ette näeb, on filmist kokku vehitud ka romaan – arvestades, et film põhineb romaanil, mille ainetel oli juba 51. aastal film vändatud, peab see lausa mitmekordselt destileeritud kraam olema.
"The Thing" maalib trööstitu pildi, kuidas 12-pealine meestesalk, kes võibolla on kange lumehangede vahel teadust tegema, aga ei ole mitte kuidagi kohastunud koostööks, peab tulema toime maavälise diversandiga, kelle plaanidesse omaettehoidvad, usaldamatust ülesse näitavad ja ühest ämbrist teise astuvad inimesed väga hästi passivad. Nakatunud ei paista arugi saavat, mis nendega toimub ja kui nad mõistavad, on juba hilja – ihu on neid reetnud.
Valminud küll külma sõja ajal, kõlab selles siiski rohkem 80date alguse AIDSipaanikat kui punastehirmu. Paranoia kütuseks ei ole poliitiline vaid bioloogiline tegur, mis annab filmile hoopis apokalüptilisema tooni.
MAA VÄHEMALT 100 000 AASTA EEST. Lendav taldrik võõrkehaga pardal hädamaandub Antarktikas, Pronksi ja Gonsiori ristmikust planeedi järgmisena kõige ebamugavamas kohas.
TALV ANTARKTIKAS. Naljakas täpsustus kontinendil, kus neli aastaaega on talv, talv, talv ja talv. Ilmselt siis üks neist. Kindlasti ei ole tegemist astronoomilise talvega, kui Antarktikas valitseb loodusseaduste kohaselt polaaröö, pärast mida hakkab tasapisi valgemaks minema. Filmis on kõik otse vastupidi.
TALVERÕÕMUD. Norra uurimisjaama Thule meeskond jälitab nakatunud koera. Thule asus Ühendriikide jaamast tunnise kopterilennu kaugusel, koera on terve tee taga aetud, aga relvastatud mehed kopteris ei ole teda siiamaani isegi mitte vigastada suutnud. Koera rollis Jed, hundi ja malamuudi segu, asjaosaliste andmetel suurepärase näitlejatalendiga loom, kes oma pika elu jooksul jõudis mängida mitmes linateoses, "The Thing" oli tema esimene filmiroll. Kuigi selles stseenis asendas Jedi kaskadöör.
GRUPIFOTO KOPTERIVRAKIGA. Norrakate kummalised juhtumised USA välijaamas nr 31 lõppesid enne kui need alatagi jõudsid. Kopteripiloot laskis kogemata kombel enda koos sõiduriistaga õhku, umbkeelset, hüsteerilist ja relvastatud Larsi tulistas USA jaama komandör Garry.
KOMMUNIKATSIOONISPETSID. Vonneguti "Tšempionite eines" maandus kolkatalu õuele tulnukas, kellel oli edastada tähtis sõnum, aga see tulnukate liik kasutas suhtlemiseks stepptantsu ja peeretamist. Perepea ei saanud aru ja lõi ta ahjuroobiga maha. Ühendriikide jaama sabunud Lars tõi samuti olulist sõnumit, aga oskas vaid Norra keelt. Sel hetkel ainukest nägijat tulistati silma.
SUVI SÜDAMES. Peategelane, kopteripiloot MacReady, sõpradele lihtsalt Mac, ei pidanud paljuks Antarktika lumekõrbes kanda sombreerot. Väga meta, sest filmi ilmastikuefektid lindistati Palm Springsi kõrbes. Kas sombreerokandmise tõttu või selle kiuste elas Mac jaamast eemal asuvas tornis. Arvestades, et pisut varem valas ta pärast arvutile kaotatud malepartiid masinasse klaasi viskit, oli ta ka hirmus riiakas kaotaja. Selline jämeda pinstlijoonega tõmmatud karakter, kelles ei olnud klassikalise kangelase materjali, sobis filmi meeleoludega igati.
ÕÕVAKAADRITE KLASSIKA. Salapärane vari seinal ja jaamas ringi nuuskiv nakatunud koer otsimas saaki.
SEE ON KUKESUPP. Norrakate mahapõlenud jaamast võeti edasiseks uurimiseks kaasa poolpõlenud raibe, mis ei äratanud jaamameeskonnas sugugi sellist üllatust kui võinuks eeldada. Kogu terve filmi suhtuti ohutustehnikasse väga üleolevalt. Ainuke, kes olukorda analüüsis ja arengutest suurt pilti omas, oli bioloog Blair, kes selle info tõttu endast niivõrd välja läks, et ta tuli igaks juhuks teistest isoleerida.
BECHDELI TEST. Korra näeb filmis ka naisi, kui mehaanik Palmer vaatab teleshowd. Palmer oli tegelane, kellega ei soovi kangialuses kohtuda isegi päevasel ajal. Pidevalt pesemata kätega ja teksavestistatud vandenõuteoreetik, kes omas VHS kollektsiooni, mis koosnes linti võetud teleshowdest.
VEEL DISKRIMINEERIMISEST. On levinud seisukoht, et mis see arvutiga töötamine ära ei ole, muudkui vajutad nuppu ja masin teeb ise kõik ära. Film taastoodab seda stereotüüpi, kui Blair sisestab konsooli täpselt, aga siiski argikeeles esitatud küsimuse, millele masin sama selgelt vastab. Täiesti naeruväärne.
MIDAGI ON MÄDA. Filmist selgub, et edasi-tagasi lend Thule jaama võtab 2 tundi, samuti selgub, et noolega näidatud punktis, viis-kuus miili jaamast, peaks asuma kosmoselaeva vrakk. Meile teada oleva Antarktika mastaapidega võrreldes on jaamade vahe julgelt üle 1000 km, filmi pakutud infost lähtudes alla 50 km. Küsimus jääb, kas filmis kasutatud helikopterid olid väga hea või siis väga viletsa lennuvõimega?
BADASS. Illusioon ei ole kaugelt täiuslik, ent kaader on võimas.
POLAARJAAMAÜKSINDUS. Polaarjaamas talvitumisega kaasneb teinekord sündroom, mis paneb inimese kõiksugu vigureid tegema. Põdejat võivad vaevata unetus, närvilisus, depressioon, mäluhäired, kõhuhädad või need kõik korraga. Juuresoleval pildil uurib puhkeruumis ajaviite korras üksi viskit joov Mac kellegi poolt jaama kööki vedelama jäetud, räsida saanud ja määrdunud aluspesu. Kogu sündroom ühes lohutus stoppkaadris.
KOMPOSITSIOONIKULDA. Anamorfsele lainurgale iseloomulikud moonutused kogu oma ilus.
COGITO ERGO SUM. Pärast nakatunu avalikku põletamist on täpselt õige aeg vestelda tunnetusteooriast. Mac võtab jäiga seisukoha, et viimane epistemoloogiline autoriteet on tema ise, ülejäänud kaader jääb sellise subjektiivse idealismi suhtes skeptiliseks. Kogu teine pool filmi keerlebki selle küsimuse ümber. Aga seda ei peeta maika väel köögilaua taga viina visates, vaid mängus on askeldav inimene, lõhkeaine ja elav tuli.
KOMPOSITSIOONIKULDA. Topeltfookus kogu oma ilus. Dean Cundey oli 70date lõpust kuni 80date keskpaigani Carpenteri ihuoperaator, nende koostööna valmis 5 filmi. See andis Cundeyle hea hoo, hiljem on ta saanud ka Oscari nominatsiooni ja tema portfoolios on muude hulgas "Back to the Future" sari ja "Jurassic Park".
HÄRRASMEESTE DISKREETSUS. Mac vestleb kuurist improviseeritud isolaatorisse paigutatud Blairiga, kes laseb parasjagu hea maitsta purgiubadel. Asjaolul, et viimane on lakke sidunud poomiskõie, ei peatuta – nii tundlikku teemat ei ole härrasmeestel omavahelistes vestlustes kombeks tõstatada.
KEHAHORRORI ÕPIKUNÄIDE. Jukerdava südamega geoloog Norrise rindkere avaneb elustamise käigus hiigelsuurteks lõugadeks. Filmis leiavad mitmed efektistseenid aset hästivalgustatud ruumides, tänapäeval norm, ent tol ajal pigem erand, sest efektide robustsust tuli harilikult pimedusega varjata.
RATED R. Film pääses kangemast reitingust, sest tehisvere asemele pruugiti erinevat värvi limasid. Antud juhul ka näiteks mikrouunitud närimiskummi ja sulatatud plastikut. Praktiliste eriefektidega mässanud meeskonda juhtinud Rob Bottin töötas filmi kallal sellise isuga, et vajas pärast võtteperioodi haiglaravi.
TÕEPOOLEST. You gotta be fuckin’ kidding.
I KID YOU NOT.
MEHINE VÄRK. Suppi süüakse kahvliga, elutoas tehakse suitsu ja vereproovi võtmiseks kasutatakse skalpelli. Antud juhul soovitakse kontrollida, ega raadiooperaator Windows ei ole nakatunud.
MAC vs WINDOWS. Ka Mac on puhas.
VÄIKESTVIISI INSENER. Võõrkeha on jääkoopas pannud kokku lendava taldriku, kasutades vaid käepäraseid vahendeid. Arvestades jaama helikopteri lennuvõimet, võib tekkida erinevaid küsimusi.
LÕPUBOSS. Pärast heitlust kõige kummalisema vormi võtnud võõrkehaga, on ainukesed ellujäänud peamehaanik Childs ja Mac. On kahtlustatud, et üks neist on nakatunud, liikvel on erinevaid hüpoteese. Kuna võõrkeha ründas peamiselt üksikuid inimesi, on lõpplahendus sant, vaata mispidi tahad.
TULI JA JÄÄ. Sajandeid mõtlejate päid vaevanud probleem, kas maailm lõppeb tules või jääs, saab filmi viimaste kaadritega ammendava vastuse. Mõlemas, aga omas järjekorras. Otsekui metafoor Päikese paisumisele punaseks hiiuks ja Universumi soojussurmale. Liigub ka filmi alternatiivne lõpp, mis lõigati televersiooni tarvis, kus põleva jaama järele on lisatud stseen, kuidas ilmselt nakatunud koer jookseb mööda jäävälja. Võibolla uue laagri, aga võibolla hoopis pingviinikoloonia manu.
"The Thing" linastub HÕFF’il, laupäeval, 29. aprillil kell 23.30.
HÕFF 2017