Hypnobooster
Stanislav Lem’i kuulus seikleja, tähesüsteemidevaheline mees Ijon Tichy, sattus kunagi planeedile Enteroopia, kus asus suurepärane loomaaed. Seal oli eksponaate kaugematestki galaktika nurkadest. Isegi ühed õudselt armsad olevused Maalt – pesakond kärbseid. Planeedi enda fauna uhkust esindasid mitme hektari suurused elukad kurdlid.
Hypnoboosteri pakutava kollektsiooni mastaabid on sarnased. Ja niisama lõbusad. Kuigi tuleb möönda, et kui Lem teritas Tichy lugusid jutustades oma satiirikuhambaid, siis Hypnobooster väljanaermisega teravaks ei lähe, vaid püsib sõbramehelikult muhe. Sellest üsnagi olulisest erinevusest hoolimata on Tichy seiklused ja Hypnobooster siiski võrdlemist väärt. Kahtlemata on ühendavateks elementideks kosmos, pööraselt uperpallitavad seiklused, absurdsed maailmad ning loetletutest vahest olulisim on kuskil naljatlemise taga vaevumärgatavas kauguses voogav pimedus. Reliktkiirgus möödanikust, mil asjad ei olnud nõnda hästi ja kuhu võib iga hetk tagasi langeda, sest see pimedus on midagi inimtõule loomuomast.
Sellises plaanis on Hypnobooster võrratult isiklik. Vormilt postmodernselt kopipeistiv ja veiderdav aga sisult siiras, samas mitte kumbagi ülemääraselt ega läägelt, aga ka mitte konjunktuuri huvides piinliku püüdlikkusega doseeritud. Selles Hypnoboosteri veenvus seisnebki – see on kõige kiuste nii paganama loomulikuks suutnud jääda. Enda naba imetlemise asemel on rõõm tegemislustist ja tegelikult ei afišeerita sedagi.
Albumi võibolla kõige ühesemalt arusaadav määratlus oleks filmilik, kuigi tegemist on nõnda vedela mõistega, et midagi sisulist see endas ei kanna. Aga paremat ka ei oska pakkuda. Kui, siis võibolla musique du look prantslaste vaatamiskino järgi. Vaatamismuusika.
Igatahes on kogu see kirev krempel igavesti sidus ja kõlab orgaanilise tervikuna, nagu linnulaul keset maikuu ööd nelipaki kõrvale. Vahest just seepärast täidavadki albumi viimaseid minuteid võpsikus siristavad linnud ja palal nimeks "Seeds"? Sellises valikus võib oma iva olla.
Nii nagu linnulaulgi, mis töötab kõige paremini süsteemis, on ka Hypnoboosteri album kõige parem omas mahlas. Väga keeruline on midagi süsteemivälisena vaadelda. Kasvõi albumiga kaasas olev voldik teemakohaste illustratsioonidega. Omaettegi kahtlemata õnnestunud, aga õige hingamise saavutab alles koos muusikaga. Ja vastupidi. Seepärast ei suudagi Hypnobooster pakkuda ühtegi hitti, vaid kogu kooslus hitib tervikuna. Kuigi oma loogiline jaotus on sel tervikul olemas.
Fragment plaadiraamatust.Hypnobooster
Album algab salapäraselt. Krudinad ja idamaise kõlaga puhkpill, mis õige kiirelt asenduvad üsnagi rutiinse, raskema sammuga masinarütmidega. Kolmas pala, vahemäng nimega "El Hypnorado" eraldab albumi esimese osa täpse lõikega ja sealt edasi domineerivad sudused ja hämarad linnakuvad, kurblikust joomaurkajazzist elegantselt laisa salongisaundini. Hinnangu andmist hoolikalt vältides on sellegipoolest tegemist sümpaatiaavaldusega, asjaliku armastuskirjaga väljamõeldud linnale.
Järgmine vahemäng-skit saadab kuumi tervitusi Méxicost. Reibas retrolaks, mis võiks vabalt kasvõi mõnele Messer Chups’i albumile au teha.
Niimoodi jõuamegi tagasi ilmaruumi juurde. "Me jumaldame Teid" täidab seal – väljamõeldud maailmas – kosmonautide päeval kõiki raadioeetreid. "Mmm" pakub enyalikku taevaruumis kulgemist ja paljudele Tallinnas uitajatele äratuntava pealkirjaga "Pangem tänavatel’ tüdrukute nimed" on täiesti napaka kosmoseimpeeriumi hümn.
(Võib õelda, et Hypnobooster’i linna- aga eelkõige kosmosefantaasiad on värvingult ja kõveruselt küllaltki ehe diislipunk. Viimastel andmetel tuleb põhjanaabrite kauaoodatud diislipunk-indiulmeka Iron Sky muusikaline seade Laibach’ilt, Hypnobooster passiks sinna vaat et niisama hästi.)
Eelviimane pala, meeleolult ja lihtsuselt Alumiiniumit meenutav, "Istutame mõtteid", toob kuulaja fantaasiatest käesolevasse hetkesse tagasi ja paneb möödaminnes südamele, et internetifoorumites ei maksa rumalusi rääkida.
Lõputiitrite taustaks kõlab juba eelpool mainitud "Seeds" feat kurg ja rähn, et sealt järgmisele ringile pöördudes krudinate saatel uuesti võrsuma hakata. Ja kui pinnas lubab, siis ka mõtte või paar istutada.