Ingrid Lukas peab end poolenisti Šveitsi ja poolenisti Eesti lauljatariks. Tema teine album "Silver Secrets" tuli sel aastal välja Universali all ja on leidnud mitmel pool juba väga positiivset vastukaja. Plaadi vormumise protsessi jälgis maailmakuulus jazziuuendaja Bugge Wesseltoft isiklikult. Wesseltoft on öelnud, et kuigi Lukas on veel üsna oma karjääri alguses, ootab teda ilmselgelt särav tulevik. Neil päevil annab Lukas kontserte Eesti eri paigus. Ingrid Lukase käest küsis küsimusi Ivo Heinloo.
Foto: Anja Fonseka
Eesti publik on sind näinud erinevates koosseisudes, aga kuidas sa oled omale just need praegused bändikaaslased leidnud?
Bändi kokkupanemine on olnud väga pikk tee, sest õigeid muusikuid pole ju kunagi kerge leida. Aastatega on need õiged lihtsalt välja koorunud. Algul oli meil trio, millest nüüd on saanud kvartett. Šveits on ju ikkagi tegelikult võrdlemisi väike, mis tähendab, et muusikud teavad üksteist nii või naa. Eks algul tuleb koos jämmida ja siis selgub, kas on ühist hingamist või mitte. Bänd areneb nii nagu muusikudki.
Šveitsis jagunevad muusikud koolide järgi, mina tean põhiliselt Luzerni, Berni ja Zürichi jazzikoolide ringkondi. Prantsuskeelsest kogukonnast tunnen ma oluliselt vähem inimesi, enamasti rohkem ikka saksakeelse Šveitsi muusikuid.
Mis on see kõige olulisem, mis uuel plaadil on teistmoodi kui sinu debüütalbumil?
Uuel plaadil on rohkem dramaturgiat. Dramaturgia all mõtlen seda, et muusika on jätkuvalt habras, aga samas sügavam ja tumedam, samuti valjem, kaasa teevad keelpillitrio ja koor. Mõnes mõttes on kõlapilt võimsam. Proovisin eesti laulutraditsiooni sinna sisse võtta, Just koorile kirjutamine oli mu jaoks uus. Samas on kahe aasta taguse ajaga võrreldes ka mu hääl kõvasti arenenud. Praegu leian, et esimene plaat on võrreldes teisega väga kõrge häälega lauldud.
Plaadi kujunemisel on olnud suur roll ka produtsent Valgeir Sigurdssonil. Võib öelda, et "Silver Secrets" on natuke ka Sigurdssoni nägu – selles, kuidas tema erinevaid instrumente kuuleb ja saundi vormib, on midagi unikaalset.
Milline nägi välja plaaditegemise protsess?
Plaadi salvestasime vaid viie päevaga ühes pisikeses Šveitsi mägikülas, töö oli intensiivne. Oli talvine aeg ja väljas oli paks lumi maas. Enamiku lauludest olin kirjutanud muuseas Eestis, Otepääl. Ning muidugi ka kõik partituuridena kirja pannud, muidu ei oleks salvestamine nii kiirelt kulgenud.
Milline oli Bugge Wesseltofti roll selle plaadi juures ja kuidas sinu teed Buggega üldse ristusid?
Bugge tuli spetsiaalselt Zürichisse, istus meie bändiproovis ja andis näpunäiteid. Konkreetselt näiteks plaadi nimilugu ei tahtnud algul üldse töötada. aga siis Bugge soovitas tempot muuta aeglasemaks, võtsime teda kuulda ja see osutus briljantseks lahenduseks.
Buggega kohtusin Willisau jazzifestivalil vabatahtlikuna töötades. Pidin Buggele lennujaama vastu minema. Juhtumisi jäi tema pagas hiljaks ja nii me sattusimegi kohvreid oodates jutusoonele. Ta on hästi kihvt inimene. Olin juba aastaid tema suur fänn olnud ja ta osutuski täpselt selliseks nagu tema muusika.
Natuke oled tegelikult uue plaadi muusikat Eestis juba esitlenud, nimelt septembris Tallinn Jazz Weekendil…
On väga tore, et selline platvorm on Eesti muusikute jaoks loodud. Mul kahjuks ei olnud aega showcase’idel ringi vaadata, aga tegelikult kõik see, mis seal ümber toimub, on ka hästi oluline. Juhuslikud kohtumised inimestega võivad panna aluse suurtele asjadele. Mina näiteks sain seal tuttavaks inimesega, kellest on nüüdseks saanud mu booking agent Hollandis.
Sinu kontserttuur saksakeelsetes maades on kestnud juba mitmeid nädalaid. Millised on muljed?
Tuur on läinud seni väga hästi. Erilise mulje jättis Enjoy Jazz Festival Mannheimis, kus inimesed võtsid meid lausa avasüli vastu. Iga kolmas kuulaja ostis pärast kontserti plaadi kaasa. Eks seegi näitab huvi. Mulle meeldis ka vastuvõtt Chemnitzis. Chemnitz on huvitav linn selle poolest, et paljud inimesed on sealt viimastel aegadel ära kolinud, nii et algul kahtlesin, kas keegi seal üht tundmatut lauljatari üldse kuulama tuleb. Aga saal oli ikkagi täis. Üldse on mulle sellel tuuril mulje jäänud, et Saksa publik on avatum kui näiteks Šveitsis. Austrias ollakse jällegi varmad kaasa laulma, mis meenutab natuke Eestit.
Sa liigud pidevalt erinevate keelte vahel. Öeldakse, et iga keelega kaasneb ka mingi maailmavaade ja et keel kujundab inimese mõtlemist…
Saksa keel on mulle kõige lähedasem ja oma esimesed laulud kirjutasin just saksa keeles. Inglise keel on jällegi hästi poeetiline, seepärast meeldib mulle ka seda keelt kasutada. Eesti keeles lauldes tunnen end hästi koduselt. Üldse on Eestisse tulles alati hoopis teine tunnetus.
Ingrid Lukas Jõulujazzil
Ingrid Lukase värske plaadi „Silver Secrets“ tuuri kontserdid toimuvad Jazzkaare Jõulujazzi raames 24. novembril Kuressaares, 25. novembril Otepääl, 26. novembril Viljandis, 27. novembril Võrus ja 28. novembril Tallinnas. Tallinna kontsert on küll välja müüdud, kuid 28. novembril kell 21.00 saavad Elioni kliendid nutiTV-st vaadata lauljatari kontserdi otseülekannet Tallinna Raekojast. Selleks, et kontserti vaadata, tuleb Elioni nutiTV kanalitest valida teleri puldiga kanal Ingrid Lukas LIVE.
Jõulujazzi korraldaja Anne Erm: „Olen Ingridi edusse uskunud esimestest kontsertidest peale. Tegemist on omanäolise artistiga, kelle hääle ilu ja sisendusjõud on erakordsed. Lisaks on Ingrid helilooja, kelle lugudel on potentsiaali edetabelite tippu tõusmiseks. Samas on laule, mis viivad kuulaja mineviku või tuleviku salapärastesse maailmadesse. Tema loomingulisus, pühendumus ja usk ilu jõusse on imetlusväärsed.“
Vaata kogu Jõulujazzi kava: http://jazzkaar.ee/index.php/et/kavad-kus-mis-toimub/christmasjazz