Intervjuu Belgia noise`i, industrial`i ja EBM`i nurgakivi Dirk Ivens`iga, kes eelkõige tuntud bändidest nagu Dive, The Klinik, Sonar ja Absolute Body Control.
Melna Piektdiena (Riia, Läti) ülerahvastatud backstage…
Sa oled selles skenes juba väga pikka aega olnud. Kuidas see kõik alguse sai, kes mõjutas Sind alustama?
Dirk Ivens: Kõige alguses mängisin pungibändis nimega Slaughterhouse. Räägime aastast ’77 või nii. Lihtsalt mina ja mu sõbrad muusikat tegemas, kitarridega ja puha. See oli kuni ma kuulsin NY bändi nimega Suicide. Nad tegid täiesti elektroonilise albumi ja sellel ajal oli see imetlusväärne kuna siis ei olnud väga palju elektroonilist muusikat. Isegi Kraftwerk Saksamaalt tegi tol ajal teistsugust muusikast. Rohkem nagu improviseerisid. Mitmed Suicide’i albumid on siiani mu lemmikud. Seega olid nemad põhiliseks mõjutajaks.
Kuidas Sa seletad seda, et nii paljud selle skene olulised bändid on Belgiast?
Dirk: Sellele ei ole ühest seletust, aga ma arvan, et tol` ajal sai seal osta rohkem elektroonilisi instrumente. Kui erinevad inimesed samaaegselt neid instrumente ostavad, nendel muusikat teevad ega tea mida teine inimene teeb ja siis mingil hetkel tulevad kõik päevavalgele oma loominguga, siis kõlavad nad kõik erinevalt ning sul on juba terve skene olemas. Aga riik on väike ja seal ei olegi niiväga palju bände. Aga nad olid analoogi peal, seega sound’id pidid kõik ise tegema. Nüüd on juba asjad teisiti, aga siis tõesti pidid kõik seda tegema ja seepärast ka kõlasid bändid originaalsemalt.
Dive, The Klinik, Sonar, Insekt, Absolute Body Contol ja Monolith ei koosne just paljudest erinevatest inimestest. Nagu ma aru saan, olete omavahel head sõbrad, aga kas kõik üheskoos ei ole veel tahtnud projekti teha?
Dirk: * naerdes
Me teeme küllalt palju juba koos. Päris alguses oli ka Eric (Monolith samuti Sonar’i ja Insekt’i liige) The Klinik´u liige.
Miks sa The Klinik’ust lahkusid, Eric?
(Eric van Wonterghem istub teiselpool tuba, kuid ta vastus sumbub lärmi.)
Dirk: Ta tundis, et tahab vahelduseks midagi muud teha. Aga me teeme siiani ju koos muusikat. Me oleme teineteist siiski üle 25 aasta tundnud.
Kuidas juhtus nii, et tegid koostööd suhteliselt tundmatu noore bändiga nagu Disconneted ?
Dirk: Kuidas nii juhtus? Ma saan palju demosid erinevatelt bändidelt ja ta küsis, kas ma teeks ühele nende loole vokaali ning ma leidsin, et nende muusika on väga hea. Hiljem jõudsime järeldusele, et lugu tuli küllalt hea, et koostööd jätkata. Seega lõpuks oli meil küllalt palju materjali, et album kokku saada. Esialgne plaan oli küll teha vaid üks lugu mõnele kogumikule või Disconnected`i CD’le. Ma naudin teiste bändidega koos töötamist. Olen muusikat teinud näiteks Kirlian Camera´ga Itaaliast jne. Kui muusika kõlab originaalselt, siis olen nõus koostööd tegema.
Nii, et oled avatud uutele bändidele ja stiilidele, aga kas on ka midagi millega Sa koostööd kindlasti ei teeks?
Dirk: Jah, ma olen avatud ja mulle meeldivad kõiksugused bändid. Räpp mulle ei meedi. Kuulan erinevaid stiile aga näiteks noise’i ma oma kodus ei kuula. Elektroonilist muusikat küll, aga arvan, et me teeme küllalt palju noise’i, et seda mitte oma kodus kuulata.
Aga vanad lemmikud on endiselt aktuaalsed?
Dirk: Ma olen suur plaadikoguja, jälgin uusi bände ja samas kuulan muidugi ka palju vanu lemmikuid siiani.
Kas mõni Su projektidest on saanud aja jooksul Sulle teistest südamelähedasemaks?
Dirk: Hetkel teeme veel Sonar’i albumit ( “Alien Overdrive” sügis 2006) ning peale seda teen midagi muud. Väga hea on, kui on erinevaid projekte. Mulle väga meeldib see, mis me teeme ja ma naudin esinemist aga peale seda kõike tunnen, et nüüd on aeg millekski teistsuguseks. Näiteks kui teha palju noise’i siis hiljem on hea midagi meloodilisemat otsa teha.