„Green Christmas 2005“ on eriline, esimest korda esineb Eestis n-ö päris metalcore’i bänd – Neaera. Vähemalt nii suurel laval Eestis … Läks aastaid, aga lõpuks jõuab välismaine metalcore ka siia ning lootused on kõrgel. Neaera näol on tegemist Saksa bändiga, mis tõenäoliselt meeldib nii tõsistele metalcore’i fännidele kui ka death’i austajatele. Intervjuu Neaera bassimängija Benjamin Donath’iga:

Hüppame üle bändi ajaloost, iga Neaera fänn teab juba taolisi asju ja teised las uurivad selle ise välja. Räägi parem, millega te praegu tegelete ning mis eesmärgid endale seadnud olete?

Esiteks – tere Eesti! Ja tänud intervjuu eest! Asja kallale siis … Hetkel on toimumas päris palju asju: me oleme pooleteise loo kaugusel teise albumi lugude kirjutamise lõpetamisest. Plaadi salvestame jaanuaris Taanis Hansen Studios. 23. septembril läheme „Hell on Earth’i“ tuurile ning detsembris tuleb uus tuur koos Calibani, Fear My Thoughtsi ning veel mõne bändiga. Nii et järgnevad paar kuud oleme üsna hõivatud. Ootame huviga kõiki neid uusi kogemusi.

Rääkides teie debüütplaadist „The Rising Tide of Oblivion“ – raju hardcore’i-metalcore’i-death’i segu –, kas olete tulemusega rahul? Plaat ei ole skenes just midagi uuenduslikku, aga on siiski omanäoline.

Tänan kiituse eest. Jah, me oleme albumiga väga rahul. Sul on tõenäoliselt õigus, et me ei erine väga palju sarnastest bändidest, aga me ei ole ka kunagi öelnud, et loome midagi täiesti uut või leiutame uuesti death metal–metalcore’i – tuleb siiski realistlik olla. Tuleb arvestada sellega, et oleme küllaltki noor ja uus bänd, mis vaatab paljudele skenes kanda kinnitanud bändidele alt üles, nii et minu meelest on mõjutused siit-sealt loomulikud.

Bänd sai alguse kõrvalprojektist, see oli lihtsalt üks võimalus vabalt eksperimenteerida. Armastus ja austus erinevate metal’i stiilide vastu on meil alati olnud põhilised eesmärgid ning sellisena oleme tahtnud ka oma bändi näha – usun, et meie plaati kuulates tuleb see kõige paremini esile. Me proovime alati olla võimalikult enda nägu, kõigele värskelt läheneda ja kui inimesed saavad aru, et see on meie oma stiil, siis see ongi see, mida oleme püüdnud saavutada.

Ühte asja bändi ajaloo kohta siiski küsiks. Muutsite oma esialgse nime The Ninth Gate’i Neaeraks, kes on nümf Kreeka mütoloogiast – mis olid nimemuutuse tagamaad ja inspiratsioon?

Nime muutuse taga on soov, et bändi nimi vastaks rohkem meie lüürikale, sõnumi(te)le. Meie lüürika seisneb paljuski poliitilistes või sotsiaalsetes küsimustes, probleemides ja konfliktides. Neaera oli isik, kes neil põhjustel palju kannatas. Tema peale vaadati ülalt alla, sest noorena oli ta prostituut, hoolimata sellest, et see ei olnud tema süü ning ta sellest sildist ning staatusest lahti proovis saada.

Võitlus omaksvõtu ja isiku vabaduse eest – kõrgema võimu vastu – on alati olemas olnud ja seda tänapäevalgi. Need teemad kajastuvad ka meie lüürikas ning seepärast valisimegi selle nime.

Sügis on teie jaoks väga kiire aeg („Hell on Earth’i“ tuur koos As I Lay Dyingu, Heaven Shall Burni, Evergreen Terrace’i, End of Daysi ja Agents of Maniga). Mis teil veel kavas on enne „Green Chistmasi“?

Jah, sügis tuleb väga kiire. Ma arvan, et „Hell on Earth’i“ tuur on meile siiani suurim väljakutse. Positiivses mõttes muidugi. Nagu ütlesin, me tõesti ootame seda huviga, loodan, et see muudab bändiliikmed veelgi lähedasemaks. Tuuril osalevad bändid pakuvad mitmeid erinevaid stiile. Tuleb lihtsalt austada seda, mis As I Lay Dying on teinud modernse metal’i heaks. Heaven Shall Burni nimi räägib iseenda eest. Lihtsalt väga võimas live-bänd ja tüübid ise on ka lahedad, me oleme nendega juba paar korda koos mänginud. End of Daysiga me just esinesime natuke aega tagasi, nad on päris hullud tüübid, kindlasti tuleb nendega koos tuuritamine lõbus. Pean tunnistama, et ei tea väga palju Evergreen Terrace’ist ja Agents of Manist. Siis on enne „Green Christmasi“ ainult paar väiksemat esinemist parajate vahedega ja nagu enne ütlesin, tuleb siis peale juba teine tuur …

„Green Chistmasil“ üles astuvad bändid esindavad mitmeid muusikastiile – nt esinevad Sybreed (SUI), Widescreen Mode (FIN), sinKing (FIN), Pedigree (EST) J.M.K.E. (EST). Kas need nimed ütlevad sulle midagi? Mida loodate „Green Christmasilt“?

Pean tunnistama, et mu teed ei ole nende bändidega ristunud, aga me kõik kuulame uusi asju huviga. Oleme tihti kokku puutunud tundmatute bändidega ning olnud positiivselt üllatunud ja lausa rabatud. Teisalt loodame kohata uusi ja lahedaid inimesi, samuti näidata eestlastele, kes me oleme ning mis muusikat teeme.

Ja nüüd kohustuslik küsimus: mida sa üldse tead Eesti skenest? Oled kunagi siin käinud?

Ausalt öeldes ei ole siiani kunagi Eesti skenega kokku puutunud, see võib olla ka seepärast, et me ei ole kunagi Eestis käinud. Meie mõjud jäävad Roosti death metal’i poole. Loodame, et reisimine ja esinemine uues kohas avab meie silmad ja kõrvad millelegi uuele. Kahtlemata arvan, et erinevad Euroopa skened väärivad tähelepanu.

Nüüd Eestist Saksamaale. Millised trendid valitsevad hetkel Saksa metalcore’i-hardcore’i skenes?

Raske on midagi konkreetset välja tuua. Ei oskagi midagi nimetada …

Mulle meeldis Caliban, aga alates sellest, kui nad Roadrunneri alla said, kõlavad nad liialt nagu Killswitch Engage ja see ei paku enam pinget. See paistab toimuvat ka paljude teiste bändidega, näiteks Still Remains …

Ei tahaks kellegi peale näpuga näidata. Tuleb austada Calibani ja KSE panust muusikasse, isegi kui nende looming enam ei meeldi. Ja see, et neil on täiesti uued sihtgrupid, toob lihtsalt rohkem inimesi sellise muusika juurde. Mulle endale meeldib küll rohkem The Black Dahlia Murder, aga noh …

Kas USA võtab Euroopa skene üle? Millised erinevused on Euroopa ja USA skenede vahel? Kas Neaeral on plaane kunagi ka USAs esineda?

Loomulikult loodame lähiajal USAsse jõuda, lihtsalt sellepärast, et sealne skene on palju rohkem arenenud ning rohkem ühtne. Paistab, et Euroopas, eriti Saksamaal, on palju erinevaid skenesid erinevates regioonides ja need on üksteisest väga eraldiseisvad. USAs seevastu võetakse paremini vastu erinevaid stiile erinevates kohtades. Loodan, et see muutub varsti ka siin.

Okei, Neaera on põhjus, miks tulen „Green Christmasile“; ausalt öeldes ei ole meil kunagi esinenud n-ö päris metalcore’i bände mujalt, hoolimata suurest fännihulgast. Nii et ärge vedage meid alt! Loodetavasti annate meeldejääva ning võimsa show! Aitäh intervjuu eest ja seal näeme!

Hahhahahahahaa, me ei vea teid alt! See tuleb võimas, me lubame! Selle esinemisega me kustutame Eesti kaardilt!

Veeb:
www.neaera.com
Mp3:
Where Submission Reigns
The World Devourers